Jaapani kultuur ja kunst läbi aegade (0)

1 Hindamata

Jaapani kultuur ja kunst
Kristiina Veevo
25.05.2010
Käina Gümnaasium
2010
Jaapani kultuuri sissejuhatus
Tänapäeva Jaapani kultuur on kasvanud kahelt juurelt. Üks neist - rahvuslik - ulatub tagasi Jomoni kultuuri perioodi (u. 8000 - 300 eKr). Seda iseloomustab originaalne (ja teadaolevalt maailma vanim) nöörkeraamika. Jaapani saartel „maailma kõige karvasema rahva“ ainude esivanemad, kelle päritolu on tänini vaieldav. Jaapanis olid oma kodu loonud aga meritsi idast ja lõunast siia saabunud asukad – jaapanlaste esivanemad. Nendega jõudis saartele teine kultuur, mille varaseim periood kannab Yayoi kultuuri nime (u. 300 eKr - 300 pKr).
Jaapanlaste üsnagi ulatuslik ja süsteemne mütoloogia ei räägi maailma ja inimkonna tekkest, küll aga sellest, kuidas jumalad lõid Jaapani saarestiku , ning jaapanlased ise põlvnevad neist. Müüdid panid aluse jaapani rahvususundile shintole ja kujunesid jaapani kultuuri arengus oluliseks mõjuteguriks. Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3. sajandil. Nende eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele.
Jomoni kultuur Yayoi kultuur
Hariduselu
Enne hiina hieroglüüfkirja tulekut ei olnud jaapanlastel oma kirjasüsteemi. Õppetöö toimus suulises ja praktilises vormis. Hõimutarkade kaudu said tuntuks ja kandusid põlvest põlve edasi müüdid jumalatest ning esivanematest, teated ajaloost. Külades olid õpetajadeks käsitöömeistrid ja taidurid.
Buda mungad hakkasid õpetama budismi ja konfutsianismi põhitõdesid, selle kõrval aga ka hiina hieroglüüfkirja, mida loeti jaapani keeles.
Hiina kultuurimõjude sissetung
Jaapani keskaja alguseks võib pidada Yamato perioodi (300 - 710), mille nimi pärineb tolleaegselt juhtivalt hõimuliidult. Sageli nimetatakse seda ajajärku võtmeaugukujuliste kalmete (matmispaikade) järgi ka kofun 'i perioodiks .
Sel perioodil hakkas Jaapani traditsiooniline elu muutuma . Alates 4. sajandist tutvus jaapani eliit Koreast tulnud sisserändajate vahendusel hiina hieroglüüfkirjaga, mis pani aluse jaapani kirjakeelele. Ühtlasi jõudsid nende kaudu Jaapanisse konfutsianism ning budism . Buda mungad ei suutnud jaapanlaste loodususundit maha suruda ning seega jäi shinto rahva mõttemaailmas ja elulaadis oma traditsioonilisele kohale. Nõnda kujunes omalaadne kahe usundi kooselu, mis on püsinud tänapäevani.
Seoses budismiga ehitati 7. sajandil pealinn Nara lähedale Horyuji klooster , mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas. 7. - 8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid , peamiselt pronksist või värvitud puust. Kloostris ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks.
Shinto Budism
Kultuur
Meiji ajastul säilitas jaapani kunst oma rahvusliku eripära. 1889. aastal avati Tokyo Kaunite Kunstide Kool, mille eestvedamisel arenes kiiresti rahvuslikus stiilis maalikunst , skulptuur ja tarbekunst . Tegevust alustas rahvuslik teatriselts, pidulikult tähistati jaapani teetseremoonia 300. aastapäeva ( 1886 ). Palju tähelepanu pöörati traditsioonilisele ehitus- ja aianduskunstile. Õitses keskajast pärit lilleseadekunst ikebana , mille koolkondade arv ulatub tänapäeval 3000-ni. Kuid üha rohkem kajastusid kunstis ka Euroopa mõjud.
Teejoomistseremoonia
Nara ajastu (7. ja 8. sajandi) kultuur
710. aastal sai Narast Jaapani esimene püsipealinn. Õitses budistlik kultuur, ehitati palju kloostriansamleid, templeid ja pagoode hiina eeskuju järgi. Riigielu aluseks võeti sajandi algul koostatud koodeks, mis koosnes kuni 1500 artiklist . Hiinast toodi Jaapanisse teejoomise tseremoonia , millest sai peagi jaapani kultuuri lahutamatu osa.
Hiinaliku kultuuri domineerimisest hoolimata elas edasi ka jaapani traditsiooniline kultuur. Juba 6. sajandil oli kirja pandud jaapani mütoloogiat ja ajaloolisi andmeid. Nüüd koostati nende materjalide alusel kaks olulist ajalooraamatut: „ Kojiki “ („Märkmeid muistsetest asjadest“) 712. aastal ja „Nihongi“ („Jaapani annaalid“) 720. aastal. Esimene neist oli jaapani-, teine hiinakeelne. Mõlemad taotlesid eesmärki näidata, et jaapanlastel olid oma ajaloo- ja kultuuritraditsioonid ammu enne hiina mõjude sissetungi.
Nara ajastu lõpu poole (770) tehti Jaapanis tutvust trükikunstiga. Algul trükiti puitplaatide , alates 15. sajandist liikuvate hieroglüüfide abil. Juba 8. sajandil võeti hiina kirjamärkide kõrval kasutusele jaapani oma silpkiri kana, mis arvestas jaapani keele vajadusi.
„Kojiki“ „Nihongi“
Kultuuri areng Heiani perioodil (8. - 12. sajand)
8. sajandi lõpul sai Jaapani pealinnaks Heian, praegune Kyoto . Keisrikoda eemaldus budismist ja hiinameelsus nõrgenes, kuni 10. sajandil katkestati suhted Hiinaga peaaegu täielikult. Õukonnas omandasid suure mõju provintsieliidist pärit kõrgemad sõjaväelased, kelle eesotsas oli vägede juhataja - šogun. Shinto positsioonid tugevnesid. Uut jõudu kogus jaapani traditsiooniline kultuur: lihtne ja tagasihoidlik arhitektuur , mille põhiprintsiibiks oli looduslähedus; shinto jumalusi kujutab reidkunst; jaapani maastike ja fauna aineline maal (eriti maaliti neid motiive ruumiosade eraldamiseks kasutatavaile sirmidele).
Kuigi Heiani keisriloss arhitektuuris järgiti veel hiina eeskuju, ehitati keisrite puhkepaik juba traditsioonilises jaapani stiilis: värvimata puust seinte ja põrandaga ning küpressikoorest viilkatusega, mida toetasid ümmargused postid .
Heiani perioodi loss Šogun
Rüütlikultuur
Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul šogunaadi – suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus šoguni kätte, keiser säilitas vaid shinto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale – samuraidele. Viimaste elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido („sõjamehe tee“). Samuraid , jaapani rüütlid, pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama keisrit ja esivanemaid, lakkamatult õppima ja end füüsiliselt arendama, saavutama täieliku enesevalitsemise ja surmapõlguse. Sõdima minnes pidi samurai unustama oma kodu, perekonna ja isikliku elu. Vürsti surma korral nõudis samurai au temalt enesetapu – harakiri (teise nimega seppuku) sooritamist. Aga et see hakkas 15. - 16. sajandist peale võtma massilist ulatust ja nõrgendama Jaapani sõjalist jõudu, keelati harakiri 1663. aastal. Vähesel määral esines seda ometi edaspidigi. 1716. aastal pani eraksamurai Yamamoto kirja bushido põhimõtted. 19. sajandil etendasid haritud samuraid olulist rolli šogunaadi likvideerimisel.
Harakiri samuraid
Linnakultuur
Jaapani kultuurielus hakkas ilmnema ilmalikustumise tendents. Sakraalhoonete asemel püstitati üha rohkem tsiviilotstarbelisi ehitisi : toretsevaid losse , uhkeid kaupmeheelamuid, mitmesuguseid paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid (paraadväravad, kaunis ornamentika jms) ühendati sageli oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Taolist arhitektuuri iseloomustab ilmekalt 17. sajandil Kyoto lähedale ehitatud Katsura villa.
Maalikunstis tekkis 16. sajandi lõpul Kano koolkond, mis muutus peagi domineerivaks. Selle suuna kunstnikud ühendasi meisterlikult monokromaatilise maali kompositsioonipõhimõtted ja selged, mahlakad värvid. Tokugawade ajal muutus Kano õuekoolkonnaks, mis tõi kaasa negatiivsed tagajärjed, sest neokonfutsianismi dogmad hakkasid ahistama loomevabadust. Kano koolkonna sajad kunstnikud andsid siiski hinnatava panuse jaapani maalikunsti mitme sajandi vältel.
Linnakultuuris oli tähtsal kohal ka teater. Jaapanis tegutsesid juba keskajal rändtrupid, kes etendasid lastele nukunäidendeid. Muutunud 16. sajandi paikseks, panid need trupid aluse nukuteatrile nimega bunraku . 17. sajandil kujunes bunraku väga populaarseks linnakultuuri osaks. Etendusi anti 1 – 1.5 meetriste nukkudega, kusjuures iga nuku liikumapanemiseks oli kolm nukujuhti, kelle tegevus pidi olema kooskõlas laulu ja saatemuusikaga. Umbes samal ajal tekkis rahvateater kabuk, kus mängisid vaid meesnäitlejad (ka naiste osi), kelle amet oli sageli pärandatav. Bunraku ja kabuki kõrval oli populaarne ka klassikaline no-teater, mis pärines 14. sajandist.
Katsura villa Kano koolkonna üks töödest
Ilmalik kunst
Kyoto õukonna tellimusel arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades , mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maatikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka otstest puupulkadega varustatud paberitullidele nagu Hiinas. Jaapanis nimetati vertikaalselt rippuvat rulli kakemono aga põikrulli makimono. Puust põrandatel polnud mööblit, vaid õlgmatid (tatamid) ja maalidega kaunistatud sirmid.
Sisevaade
Puulõiketehnika
Puulõiketehnika jõudis Jaapanisse Hiinast. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. Alles 17. sajandil hakkas puulõige laiemalt levima, saavutades täisküpsuse järgmisel sajandil. Esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga . Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt linnade lihtrahvas . Puulõigete temaatika oli mitmesugune, kuid tähtsal kohal oli igapäevane elu, mida kujutati realistlikult, kuid sageli humoristlikult ja karikatuurselt, samuti naised, taimed, loomad, maastikud , teatristseenid, kuulsad näitlejad ja muu selline.
Jaapani puugravüüride julge ja üldistav joon, tinglik ruumikujundus ning osalt loodusest erinevad värvid innustasid 19. sajandi uuenduslikke kunstnikke Euroopas.
Katsushika Hokusai
Zen – budism
Alates 12. sajandist levis Hiinast Jaapanisse chan – budism, mida Jaapanis tähistati sõnaga „zen“. Zen- budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkustest ja rituaalidest. Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõelise arusaamiseni kõigist asjadest. Seetõttu ei saa zeni õpetaja esitada mingit teooriat või seletust, kuid saab olla eeskujuks oma elustiiliga ja aidata õpilasi napisõnaliste, paradoksaalsete vihjetega. Zeni kloostrid kujunesid samuraide poegade kasvatusasutusteks.
Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihavad loodusele. Zen – mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult musta tušiga.
Samasuguse vaimsusega on jaapani pargikunst. See väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje nagu juhuslikult kujunenud, kuid muinasjutuliselt mitmekesisest ja põnevast aiast .
Zeni aed zeni maalikunst

.ODT Laadi alla originaalfail 8 lk · .odt · 22 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katariina62 Õppematerjali autor

Pilte ja teksti Jaapani kultuurist läbi aegade, haridusest, kunstist ja natuke ka usunditest

jaapan kultuur kunst zen budism puulõiketehnika jaapani rüütlikultuur jaapani ilmalik kunst heiani periood nara ajastu

Sarnased õppematerjalid

doc

Aasja ja aafrika kultuurid

arengut. Põhja-India väikeriigi prints Siddharta Gautama, keda tuntakse Buddha nime all (566- 476eKr), rajas usulis-filosoofilise õpetuse budismi. Magdha riigi õpetlane Vardhamana (599- 527 eKr) pani aluse dzainismile. · Dzainism - atomistlik ja dualistlik olemisõpetus, protest kastikorra, sisutute ohvrirituaalide ning preesterkonna ülemvõimu vastu, karma ja taassüü tunnustamine. India vaimne kultuur pärandus pikkade sajandite jooksul suulises vormis põlvest põlve. Vanaindia kiri, brahmi, arvatakse olevat tekkinud 7.-6. sajandil eKr. Esialgu kasutasid kirja vaid kaupmehed arvepidamises, hiljem hakati seda kasutama ka usutekstide kirjapanekuks. Selleks ajaks olid Indias saavutanud hea taseme paljud teadusharud, kirjandus, arhitektuur, kujutav ja tarbekunst. Haridus Brahmanismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel, kuid haridust

Ajalugu

ppt

Jaapani kunst

päikesejumalannast. · Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3. sajandil. Eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. · Ühe sellise templi vorm on säilinud, sest rohkem kui tuhat aastat on iga 20 aasta järel ehitatud selle templi täpne koopia, misjärel vana tempel on pidulikult hävitatud. · Püstpalkidele toetuv massiivne katus on jäänud jaapani rahvaliku arhitektuuri üheks omapäraks tänaseni. Valge Haigru ehk Himeji linnus Himejis asub täiuslikem Jaapani vanadest linnustest. Sellel on traditsioonilises jaapani stiilis katuste ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib müüride ja vallikraavidega ümbritsetud kompleksi keskelt, ning kolm madalamt torni. Kaldus külgedega kivialused muudavad need vastupidavaks maavärinatele. Väravate juurest hargnevad

Kunstiajalugu

docx

Hiina ja Jaapani kunst

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia

Kunstiajalugu

doc

Jaapani kunst

11. klass JAAPANI KUNST Referaat Juhendaja 2008 Sissejuhatus Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Vanimad kunstimälestised, ilustustega savinõud ja kultuslikud inimkujud dogu´d, kuuluvad viiendal aastatuhandel e.m.a alanud neoliitilisse Jomoni kultuuri. Esimese aastatuhande teisel poolel e.m

Kunstiajalugu

pptx

Jaapani kunst

§3. Jaapani kunst Rene Räkk 11e Tartu Jaan Poska Gümnaasium 11. november 2012 Jaapani kunst · Arenes kaua omaette · Sintoism - "kogu loodus on hingestatud" · Templid · Budismi, hiina kunsti mõjud · Zen budism · Puulõiketehnika Horyuji budausu klooster · Asub Naras · Tempel üks vanimaid puitehitisi maailmas · 7. saj (Horyuji tempel) Himeji linnus ·· e. Valge Haigru linnus 1581. aastal, Toyotomi Hideyoshi ·· täiuslikem Jaapani vanadest linnustest peatorn ja 3 madalamat torni

Kunstiajalugu

docx

Jaapan §39

Jaapan Varauusaeg Jaapani riik ühendati 16. sajandil Oda Nobunga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid ja kasvas rüütlite ja õpetlaste mõju riigiasjadele. Talupoegade olukord halvenes, kuna tõsteti makse ja piirati nende liikumisvabadust. Meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi, jesuiidid levitasid ristiusku ja kristlikku moraali. 1603. aastal võimule tulnud Tokugawa sogunidünastia keelas

Ajalugu

doc

Jaapani kunsti referaat

Jaapani kunst Referaat Allar Kiirats 11d Audentese Erakool Jaapani kunsti on mõjutatud Hiina, aga ka Korea ja India kultuur. Budism hakkas kunsti mõjutama VI-VII sajandil, selle vahetas umbes XV sajandil välja zen-budism. Euroopas on tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena. Pärast II maailmasõda on Jaapani paljud kunsnikud läindu akasa uuendustega. Jaapani tarbekunst aga rikkalikult ja peenelt kaunistatud. XV sajandil tagasihoidlik ja lihtne hiinapärane keraamika sai rakendust jaapani teetseremooniatel. Rituaal pööras erilise tähelepanu nõude kujule ja dekoreerimistehnikatest sobiva valimisele. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga

Kunstiajalugu

docx

Nimetu

TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Ettevõtlus ja projektijuhtimine Gerli Kuusik JAAPANI KULTUUR Uurimustöö Juhendaja: lektor Liina Käär Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. KULTUURI MÕISTE.................................................................................................5 2. JAAPANI KULTUUR................................................................................................6 2.1

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid