Teine maailmasõda (1)

Teine maailmasõda
Sõja põhjused
1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead;
2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi;
3. Lääneriikide lepituspoliitika ;
4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu;
5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku;
6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi;
7. USA ei soovinud sekkuda;
8. Rahvasteliit ei toiminud ;
9. Rahvusluse ärkamine;
10. Saksa demokraatia läbikukkumine;
11. Ülemaailmne majanduskriis , osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid.
Sõja vallandaja: Saksamaa.
Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Slovakkia , Soome ja NSV Liit.
Võitjad: Suurbritannia , Prantsusmaa, USA, NSVL
Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased

Lepituspoliitika

Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide leplik suhtumine Saksamaa kasvavasse võimsusesse ja Hitleri agressiooni, lootuses, et Hitler rahuneb , kui on mõned oma nõudmised (ennekõige 30ndatel aastatel) saavutanud.
Näide: Briti-Saksa merekokkulepe. Britid lubasid sakslastel järeleandmisena sõjalaevastikku pidada.
Näide: Tšehhoslovakkia ja Austria juhtumid .
Saksamaa vallutas ja eelnevalt sekkus Tšehhoslovakkia ja Austria sisepoliitikasse. Lääneriigid eesotsas brittidega ignoreerisid seniseid liitlasleppeid ja lubadusi nt tšehhe aidata lootuses, et lõpuks Hitler rahuneb ja uut sõda ei tule.
Peljati relvastumiskulusid.
Sooviti maailma säilitada olemasoleval kujul; kasutati palju kolooniatest toodud kraami.
Prantsuse ja Inglise riigimehed sõltusid valijatest. Enamik aga sõda ei soovinud, lootes et kõik kuidagiviisi laabub.
Nõukogude ajaloolased on nimetanud üheks Prantsuse ja Inglise lepituspoliitika põhjuseks soovi suunata Hitleri-Saksamaa agressioon Nõukogude Liidule. Selline arvamus on rajatud sellele, et nii Saksamaa kui Nõukogude Liit alustasid 1930ndatel ulatuslikku relvastumiskampaaniat valmistudes maailmasõjaks. Suurbritannia ja Prantsusmaa soov oli need kaks riiki omavahel sõdima panna, kuna nad ei tegelenud ise relvastumisega nii ulatuslikult.
Lääneriikide lepituspoliitikat võib nimetada üheks Teise maailmasõja alguse põhjuseks.
Sõjaplaanid
Saksamaa

Saksamaa oli kaotanud Esimese maailmasõja.

Pariisi rahukonverentsil koostati Versailles' rahuleping Saksamaaga.
See nägi ette:
* Saksamaa loovutab 1/8 oma territooriumist;
* keelati anšluss Austriaga;
* demilitariseeriti Reinimaa;
* Saarimaa anti 15 aastaks okupatsiooni alla Prantsusmaale;
* Saksamaale pandi peale ulatuslikud piirangud;
* kehtestati relvajõudude ülempiir;
* kindralstaap keelustati ;
* keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu;
* Saksamaa laevastiku jäänused anti Suurbritanniale;
* Saksamaalt võeti ära kõik tema asumaad;
* otsustati sõjasüüdlaste üle kohut mõista (ei saanud kunagi teoks).
* kehtestati reparatsioonid – kohustati Saksamaad maksma võitjatele 132 miljardit kuldmarka.
Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei lubatud ja nemad otsustamise juures ei olnud.
Nemad kutsuti alles pärast rahulepingute projektide valmimist.
Saksa rahvas ei tundnud , et neid oleks alistatud ja ei mõistnud, miks neile nii liiga tehti.

1920ndad aastad olid patsifistlikud ja usuti , et on võimalik elada ilma sõdadeta.

1930ndatel hakkasid tekkima sõjakolded (tekkisid võimukad diktaatorid, keda valiti majanduslanguse tõttu; demokraatia oli noor ja ei olnud end tõestanud). Jaapan tekitab sõjakolde Aasias ( Jaapanis oli agressiivne reziim ; nähti, et on hea võimalus laieneda, võita maad, kui Prantsusmaa ja Inglismaa ei saa oma maid kaitsta), Rahvasteliit ei suuda enam tagada sõjalise jõu mittekasutamist rahvusvahelistes suhetes. Saksamaa alustab relvastumist pärast natside võimuletulekut (said võimule, kuna oli majanduskriis, inimesed olid pessimistlikud ja ei uskunud enam demokraatiasse, vajasid võimukat, ambitsioonikat liidrit ).

02.08.1934 – Hitler presidendiks -> füürer.
Küttis rahvast üles, lubas parimat: suurt võimu ja vallutusi, see pidi päädima sõjaga, kuna kuhugi polnud enam areneda ja rahvas oleks temast tüdinenud.

1935 – kehtestati üldine sõjaväekohustus
Suurbritannia-Saksamaa mereväekokkulepe: Saksamaa võib omada 35% laevadest (enne 4x
vähem), 45% allveelaevadest (enne 0) võrreldes Suurbritanniaga. Tahtis olla kindel, et Saksamaa teda ei ründa.

1936 – Saksamaa okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni. Rahvasteliit ei teinud midagi, kuna Reini tsoon oli siiski Saksamaa ala. Tehti järeleandmisi, sest „äkki rahuneb maha“. Ei teatud Hitlerist midagi, ei osatud oodata halba.

10.1936 - Saksamaa + Itaalia sõjalis-poliitiline liit (selle alusel osaleti Hispaania kodusõjas).

11.1936 – Saksamaa + Jaapani = Antikominterni pakt. Võitluseks kommunismi ja peamiselt NSVL vastu.

1936-1937 – plaan „OTTO“ - Austria okupeerimise plaan.

1937 – nn „Roheline plaan“ - Tšehhoslovakkia okupeerimise plaan. Tšehhoslovakkia kõige tugevam Kesk-Euroopast; järeleandmine ülejäänud Euroopa poolt.

1937 – nõupidamine Saksamaa Riigikantseleis, kus otsustatakse, et tuleb alustada maailmasõja planeerimist.

Saksamaa (ja Itaalia) said oma sõjatehnikat, sõjaväelaste võimekust jne katsetada Hispaania kodusõjas (1936-1939). Nn I MS peaproov.

1938 – Hitler hakkas avalikult Suur-Saksamaa ideed ellu viima.

1938 – Suurbritannia lepib Saksamaaga ja teatab , et ei sekku lokaalsesse konflikti.

1938 – Hitler võtab Saksamaa relvajõud oma kontrolli alla.

1938 – Anšluss ehk Austria liidumaaks tegemine (Ostmarki nime all).

09.1938 – Müncheni konverents

30.09.1938 - Müncheni leping Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel. Saksamaa sai loa Sudeedimaa (Tšehhoslovakkia, sakslastega asustatud ala) okupeerida.

09.-10.11.1938 - „Kristallöö“ - juutide vastane võitlus.

1939 – Saksamaa väed marsivad Prahasse, Tšehhoslovakkia okupeeritakse.

1939 – Saksamaa nõuded Poolale – loovutada Danzig ( Gdansk ) ja kaotada Poola koridor).

1939 – Leedu loovutab Saksamaale Klaipeda koos ümbruskonnaga (oli vaja sadamat).

1939 – Saksamaa kuulutab kehtetuks Saksamaa-Poola mittekallaletungilepingu.

1939 – Läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSVL vahel. Otsiti lahendusi, loodeti Saksamaad ohjeldada . Nõukogude Liit tahtis Varssavilt luba saata väed Poolasse, aga ei oldud nõus. Sellepärast taotles Saksamaa koostööd NSVL-ga ja oli valmis rahuldama selle tahtmisi Baltimaade ja Poola suhtes.
Venemaa oli imperialistlik riik ja soovis teha Ülemaailmset Nõukogude Liitu, läbi viia maailmarevolutsiooni .
Suurbritannia ja Prantsusmaa soovisid maailma säilitada olemasoleval kujul ja oma kolooniaid .
Saksamaa ja Itaalia taotlesid maailma ümberjagamist.
Itaalia jäi küll Esimeses maailmasõjas võitjate poolele, kuid sai suuri kaotusi, neile ei jagatud peale sõda eriti midagi ja nad polnud rahul.
Sõjaaegsed sündmused
1939
23.08 – MRP, Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping . Salaprotokollid Euroopa jagamise osas.
01.09 – Saksamaa tungib Poolasse, I MS algus.
Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja, kuna olid lubanud kaitsta Poolat.
Sõda käis, aga läänes lahinguid ei toimunud, otsest rünnakut Saksamaa vastu polnud.
03.09 – Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja, aga aktiivset sõjategevust ei toimu.
17.09 - NSVL viib väed Poolasse. NSVL oli lubanud Poolat kaitsta Saksamaa eest. Kaitsmiseks pidi NSVL Poolasse sisse minema.
28.09 – NSVL ja Saksamaa sõlmivad sõprus- ja piirilepingu. Poola alad jagatakse omavahel ära, Saksamaa jätkab sõjategevust Lääne-Euroopas, NSVL vallutab osa Soomest, Baltimaad ja alasid Bessaraabias.
30.11.1939-03.1940 – Talvesõja algus NSV Liidu ja Soome vahel. NSVL alustas, rikkudes Soomega sõlmitud mittekallaletungipakti. Sooviti laiendada piire ja luua Soomest kuulekas riik. Rahvasteliit kuulutas NSVL agressoriks ja heitis liidust välja.
Itaalia asub sõtta Saksamaa liitlasena.
NSVL ja Saksamaa tegutsevad kui liitlased.
1940
27.09 - Saksamaa kardab NSVL rünnakut Rumeenia vastu ( nafta ) ning sõlmib Itaalia ja Jaapaniga Kolmikpakti (sõjaline koostöö) ning alustab NSVL vastase sõjaplaani väljatöötamist.
1941
22.06.1941 – Saksamaa tungib kallale NSVL-e, mis satub Hitleri-vastasesse leeri.
Juuli – Inglismaa ja NSVL sõlmivad ühise sõjategevuse kokkuleppe. Idarindel käib Leningradi blokaad.
detsember – Jaapan tungib kallale USA-le.
USA kuulutab sõja Jaapanile.
Saksamaa ja tema liitlased (v.a. Soome) kuulutavad sõja USA-le.
14.08.1941 - Atlandi Harta. USA ja Suurbritannia leppisid Atlandi Hartas kokku Saksamaa-vastase võitluse ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtetes.
1942
01.01 – Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon – kinnitati Atlandi Harta põhimõtteid.
1943
november-detsember – Teherani konverents – NSVL, USA ja Inglismaa nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni; leppisid kokku edasises sõjapidamises. Inglismaa ja USA nõustusid Baltimaid NSVL-ile jätma.
1944
06.06.1944 – D-Day ehk algab Normandia dessant . Ameeriklased ja Inglased Prantsusmaa rannikule . Prantsusmaa põhjaosa oli sakslaste käes.
1945
4.-11.02 - Jalta konverents – USA, Inglismaa ja NSVL (antifašitslikud liitlasriigid) kooskõlastasid Saksamaa lõpliku purustamise ning sõjajärgse maailmakorralduse; muuhulgas lepiti kokku ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht.
08.05.1945 – Saksamaa kapituleerub tingimusteta.
Juuli-august – Potsdami konverents – USA, Inglismaa ja NSVL arutasid Saksamaa sõjajärgset korraldust, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla; esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleeriumise nõudega.
Sõja lõpetamine
29.07-15.10.1946 – Pariisi rahukonverents
Sõja tulemused

• Muutus maailma poliitiline kaart
  
• Eesti, Läti ja Leedu kaotasid iseseisvuse
  
• Tekkis uus jõudude vahekord maailmas – kapitalistlikule maailmale vastandus sotsialismileer.
  
• Algas koloniaalsüsteemi lagunemine
  
• USA-st ja NSV Liidust kujunesid üliriigid
  
• loodi ÜRO
  
• võeti kasutusele inimõiguste mõiste ja hakati nende eest võitlema
  
• algas tuuma- ja rakettrelvade ajastu.
  

Sõjaaegsed liidud
23.08.1939 – MRP – NSVL ja Saksamaa vahel.
28.09.1939 – sõprus- ja piirileping – NSVL ja Saksamaa vahel.
27.09.1940 – Kolmikpakt – sõjalise koostöö lepe Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel.
Juuli 1941 – ühise sõjapidamise lepe – Inglismaa ja NSVL.
14.08.1941 – Atlandi harta – Inglismaa ja USA vahel, Saksamaa-vastane.
Uued relvad

• Lennunduse uued eesmärgid olid varustuse ja sõjameeste transportimine ning strateegiline pommitamine. Pommitati tsiviilobjekte lootuses hävitada vastane moraalselt.
  
• Tuumarelv .
  
• Gaasirelvad.
  
• Laevanduses arendati eelkõige lennukikandjaid ja allveelaevu.
  
• Britid keskendusid allveelaevade vastase tehnika arendamisele.
  
• Tankist sai peamine võitlusvahend, peale Esimest maailmasõda tehti neid paremaks relvastuse, kiiruse ja kaitse osas.
  
• Arendati ka tankivastaseid relvi , näiteks miine.
  
• Jalavägi jäi endiselt kõikide vägede aluseks ja jalaväe relvastus jäi põhimõtteliselt samaks mis Esimeses maailmasõjas.
  
• Ameerika oli esimene riik, mis varustas jalaväe automaatrelvadega.
  
• Juhitavad raketid
  
• Kasutati uusi taktikaid, eriti uuenduslik oli Saksamaa. Prantsusmaa veel ratsaväetasemel.
  

Uus kord Saksa vallutatud aladel

• 1942. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki.
  
• Okupeeritud riikide majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat.
  
• Saksamaa seadis tavaliselt vallutatud maal ametisse nn nukuvalitsuse, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest ehk kollaborantidest.
  Seda seletati sellega, et ka raskes olukorras oma maa ja rahva eest seista.
  Tegelikult aidati kaasa aga totalitaarsete režiimide kuritegudele.
  
• Kui tekkis väiksemgi kahtlus tsiviilelanikkonna tõrksuses või vastupanus, rakendati terrorit.
  
• Miljonitest Vene sõjavangidest suri enamik nälga ja haigustesse .
  
• Paljusid vange kasutati orjatöödel Saksa tööstusettevõtetes.
  
• Hiljem hakati neist moodustama omaette üksusi võitluseks Stalini vastu.
  

Vastupanuliikumine

• Saksamaa poliitika okupeeritud riikides tekitas Lääne-Euroopas vastupanuliikumise.
  
• Vastupanuliikumine aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaažiakte.
  
• Väga tugevaks kujunes vastupanuliikumine Balkanil .
  
• Vastupanuliikumine tugevnes Saksamaalgi, kuid enamik vastupanurühmi avastati kiiresti ning hävitati.
  
• Kindralite hulgas levis rahulolematus Hilteriga, vandenõulased kavatsesid Hitleri kukutada (1944 mõrvakatse, kuid Hitler pääses vaid väheste vigastustega).
  

Sõjakuriteod

• Palju oli naistevastaseid kuritegusid, näiteks „etnilisi puhastusi“ või vägistamisi. Ühelt poolt aitas sõda kaasa naiste iseseisvumisele, teisalt tekitas palju kannatusi.
  
• Vihati inimesi rahvustunde järgi. Näiteks pandi USAs koonduslaagritesse jaapani päritolu kodanikke .
  
• Terrori eest üritasid inimesed põgeneda neutraalseks jäänud riikidesse.
  
• Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega.
  
• Otsustati transportida kõik Euroopa juudid itta , kus algas nende hävitamine Auschwitzi jt laagrite gaasikambrites.
  
• Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika ehk holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest.
  
• Julmalt käitus vallutatud aladel ka Nõukogude Liit. Inimesi küüdidati Siberisse, lasti maha.
  
• Sõja edenedes läks NSVL üle tervete rahvaste etnilisele puhastusele (nt Krimmi tatarlased ja tšetšeenid, kes kõik Siberisse küüdidati).
  
• Saksa vangid kas tapeti või nad surid kurnatusest juba enne Siberi vangilaagritesse jõudmist.
  
• Kui vangi langenud punaväelasel õnnestus Saksa vangist pääseda, saadeti ta vangilaagrisse või karistusüksuse koosseisus rindele tagasi.
  
• Punaarmee liikumist läände saatsid massilised vägivallaaktid kohalike elanike kallal.
  

Sõja mõju igapäevaelule

• Sõda tõi kaasa hulga spetsiifilisi probleeme, näiteks tikkude, küünalde ja suhkru puudus; raskused kütte, jalavarjude ja rõivaste hankimisega.
  
• Et tagada nappide ressursside ühtlane jaotus, kehtestati enamikus riikides kaardisüsteem.
  
• Kõik riigid lähtusid põhimõttest, et mis tahes ressursi jagamisel on eesõigus sõjatööstusel ja sõjaväel.
  
• Kui nahksaapaid kõigile ei jätkunud, siis järelikult läksid need sõdureile, tsiviilelanikud kandsid puukingi või õlest jalanõusid.
  Suhkru neelas lõhkeainetööstus.
  Bensiini tankide ja lennukite kütusepaagid.
  
• Tsiviilelanikud hakkasid oma riideid ja jalanõusid, toidust rääkimata, hankima sõjaväelt.
  
• Raskustele vaatamata üritasid inimesed ka II MS ajal jätkata normaalset elu.
  
• Sõja algul oli keerulises olukorras Inglismaa, kes sõltus mere tagant sisseveetavatest kaupadest.
  
• Hoopis raskem oli olukord 1941. aastal NSVL-is, kus kogu jõud rakendati rinde teenistusse ja elanikkond jäi peaaegu nälga. Olukorda kergendasid vaid lääneriikide abisaadetised.
  
• Kõige kergemalt lootis sõda pidada Saksamaa, mis esialgu elas vallutatud maade ressursside arvelt üsna hästi. Kaotuste suurenedes olukord halvenes, aga suudeti hoiduda näljast ja tagati elanike miinimumtasemel varustamine.
  
• Kõige kergemalt möödus ka see maailmasõda USAle, kus majandus arenes sõja tõttu kiires tempos . Õitses ka põllumajandus, kuna sellele avanes riigi poolt Euroopasse veetava toiduabi tõttu tohutu turg .