MAASUHTED JA MAAREFORMID loeng (0)

MAASUHTED JA MAAREFORMID 07.05.2012
Eesti ajaloo perioodiseerimist ikka peaks teadma ­ peaks ikka teadma, kas Põhjasõda enne või mitte. Küsimused enamasti arutlemise vormis. Olemas peab olema üldine arusaam ja oskus teadmisi seostada ja kasutada. Eelkõige: kuidas ajalugu maastikus avaldub (mis tänapäeval näha on jälgedena?). Kirjalik eksam.
Miks maaküsimusest rääkida ? Üks:enamus meist puutuvad ühes või teises kandis kokku ikkagi ka maasuhetega (territooriumid, planeeringud, maaomandid, kuidas maakasutust reguleeritakse, millised seadused kehtivad jne). Seega oluline ka teada ajalugu maasuhete ja maakasutuse reformide nurga alt.
Terminid maasuhted ja maareform . Maasuhted ­ kes ja mis tingimustel maad kasutada saab, millised õigused selleks ning millised kohustused sellega kaasnevad. Ja kui läbi ajaloo vaatame, siis maaomand pole kunagi olnud täiesti puutumatu ainuomand, vaid alati olemas olnud mingid ühiskondlikud reeglid, mis on piiritlenud mingil määral. Maa on oma iseloomult selline ressurss, mis on oma loomult ühiskondliku kasutamisega ja ühiskondliku mõjuga. Ükski maaomanik ei saa võtta oma maatükki kaasa ja minna mujale, muule positsioonile ­ ei ole võimalik ära viia, mistõttu igal omandil oma iseloom.
Selge on see, et omandi kujunemine on väga pikk protsess olnud. Maareform eeldab maaomandisuhete olemasolu ühiskonnas ning maaomandi piirtlemist. Reform on ajutilise iseloomuga ja ajaliselt piirtlev ühiskonnas.
Kui nüüd alustada Eesti ajaloos muinasajast, siis arvatakse, et muinasajal kuulus maa kogukondlikusse kasutusse ­ maa oli kogukonna oma. Kui tegu külalise asustusviisiga (esimese aastatuhende keskel), siis oli kinnistunud juba põllumaa, sellised ribaviisilised, talude juurde (NB! Just talude juurde, mitte inimeste juurde ­ talusid pärandati edasi). Mis iseloomustab siis muinasaegset maakasutust? Maaomand, ka kogukondade vahel, ei olnud kindlalt piiritletud . Metsavöönd oli kahe kogukonna maa piiritleja ­ seda nimetatakse vööndipiirideks.
13-14.sajandil üksikud piirimuudatused läänistatud maade osas. 14.sajandist hakati lisama piirikirjeldusi ­ tee ja punkti ja kraaviga, kus vaidlused olid, läänimaade kokkupuutekohad.
Rootsi aeg tõi kaasa vajaduse korrastada maasuhteid. Palju tühjaks jäänud maid ja segaduses valdussuhetes. Mõisavõrgu väljakujunemine tingis vajaduse mõisate vaheliste piiride määratlemiseks, kusjuures ühe mõisa külade vahel võis olla piir hajus. Algas mõisate maavalduse kaardistamine. Vaidluskohtades koostati täpseid piirikaarte, millega märgiti lineaarne piir koos ümbritseva alaga, täiendatud kirjeldustega. Suuremaulatuslikud kaardistamised seoses mõisate reduktsiooniga.
1 Muutused maasuhetes. Esimeseks reformiks Eesti alal võiks pidada mõisate reduktsiooni Rootsi ajal. Tagastati kõik läänid endistele baltisakslastele, tagastati endiselt lääniõigusena, mitte pärisomandina. Oluline murrang 1793.Katariina II muutis kõik läänimõisad täieõiguslikuks eraomanikeks, tekib mõisate maaomandiks (maaomand tänapäevases mõistes). Radikaalne omandisuhete muutus juriidilises mõistes. Senimaani maa küll kuulus mõisnikele, kuid täpne