Lood ushoid algab suhtumisest Maakera ökotoopi on inimeste poolt rikutud juba industriaal ajastust saati. Raiuti ohtralt metsa ning üha enam hakati ka kasutama fossiilseid kütuseid, mis paiskavad õhku ohtralt oksiide.Loodushoid ja sellega seonduv on meile kõigile tähtis ja peaks käima meie igapäevaelu juurde justkui hambapesu, mida teevad enamus inimesi nii hommikul ärgates, kui õhtul magama minnes. Kuid oleks ka aeg mil tuleks ühtehoides hakata mõtlema loodushoiule, ning järjest rokem püüdma elada säästlikult, et ka meile järgnevatele põlvedele oleks planeet maa, turvaliseks elupaigaks. Loodushoid siiski ei sõltu vaid üksikute inimeste üritamisest, vaid suhtumist peaks muutma määrav osa siiamaani olnud skeptilistest inimestest , et sellest meie ökotoobile kasu oleks. Tänapäeva üheks kõneainet pakkuvamaks teemaks looduse säästmise vallas on alternatiiv energia. Kuid on palju erinevaid põhjuseid, miks p...
Teisalt Hamlet ei arvestanud, et tema isa- ühe inimelu ohverdamine parema hüvangu nimel, oli õigustatud. Vahel peab vastu võtma raskeid otsuseid, sest kergeks olemine teeb tühjaks ja tähtsusetuks. Kui nüüd küsida, kui paljud oleksid nõus mõrvama Adolf Hitleri tema ohutus poisieas. Kas võib tõmmata lihtsa võrdusmärgi ühe inimelu ja miljonite hukkunute vahel? Kindlasti on ka neid, kes arvavad, et Hitleri säästmine oleks õiglane tegu, kuna noore poisina on ta alles nii süütu ega ole sooritanud ühtegi roima. Oleks tavatu küsida ühe inimhinge väärtust, kui tema olemuslikkus vähendab paljusid. Hitleri silmis ei maksnud inimelu midagi, isegi kuulide arvelt hoiti massimõrvamistel kokku: ühele lask pähe ja seejärel mõlemad kinniseotuna üle sillaääre. Karm, kuid reaalsus- üks mees otsustab rassi olemisõiguslikkuse üle... Terve ajaloo vältel, ei ole juutidel olnud kerge elu
Kordamisküsimused ptk 6 1. Selgita järgmised mõisted ja küsimused · Tarbija on inimene , kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks · Tuluallikad tulu tööst: palk; tulu rikkusest; intress · Rikkus sinu omanduses olevate asjade väärtus · Rikkuse tunnused 1)kasulikkus 2)piiratud pakkumine 3)rahaline väärtus 4)omandiõigus peab olema vahetatav · Säästmine sõltub: 1)tulude suurusest 2)ootustest 3)pankade intressimääradest 4)maksuseadusest · Eelarve tulude ja kulude plaan ( Eelarve koostamise kolm põhisammu: 1)finantseesmärkide püstitamine 2)tulude hindamine 3)kulude planeerimine ) · Reklaamist saadav kasu 1) info hindade ja uute toodete kohta 2)suureneb müüjate vaheline konkurents 3)alandab hindu tarbijate
saamiseks ta on palju raha kulutanud ning siis kaotab ta konkurendile teise kliendi hoolimatuse või kehva teeninduse või aeglase reageerimise tõttu. Kõik ettevõtjad räägivad sellest, kui olulised on lojaalsed kliendid, ja peaaegu kõik pingutavad selle nimel, et kliente aina lojaalsemaks muuta. Olukorras, kus tarbimise mahud on tuntavas langustendentsis, jaemüügi mahuindeks jõudnud tagasi 2006. aasta tasemele, kliendid muutunud oma otsustes kalkuleerivamaks ja hinnatundlikumaks ning säästmine on eelistatud kulutamisele, on klientide lojaalsuse hoidmine ja suurendamine muutunud paljude ettevõtete jaoks paari aasta taguse ,,ei-meeldi-ära-osta" suhtumise asemel üheks oluliseks võtmeteguriks ellujäämisel. Üldtuntud 1:5:25 reegel, mille kohaselt olemasoleva kliendi säilitamine on 5 korda odavam, kui uue kliendi leidmine, ning 25 korda odavam, kui mitterahuloleva kliendi tagasivõitmine, näitab suurepäraselt, kui palju
8. Transport kui majanduse „vereirnge“ Transpordi kui majandusvaldkonna iseärasuseks on tema tehislikult tekitatud ehk tuletatud nõudlus – vajadus toodete järele, mis eeldavad kohalevedu, või isiku vajadus olla teatud ajal teatud kohas. Transpordi roll majanduses on võrreldav energiasektori rolliga - ilma selleta majandussüsteem seiskub. Kuid nagu me oleme õppinud energiasektori najal, on energia liigtarbimine ebaökonoomne. Energia säästmine ja täpselt vajaliku energiahulga tarbimine on parim viis ergutada majandust. Sama kehtib ka transpordi kohta. Transporti tuleks vaadelda kui ühte majandussisendit, mida tuleks kulutada võimalikult vähe, selle asemel et järjest rohkem ja rohkem lasta sel kasvada ja ebaefektiivseks muutuda. Transporti tuleb kasutada sama efektiivselt kui loodusvarasid, energiat või tööjõudu. 13. CMR konventsioon Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu pooltevahelisi suhteid reguleerib 1956
Eriti tihti juhtub seda tellides tooteid Aasia riikidest. Olen arvamusel, et eestlased on Internetis ostlemise koha pealt siiski pigem skeptilised, seda eriti välismaiste saitide puhul. Reeglina e-poodides väga suuri oste ei tehta, kuna ei olda kindel selle kvaliteedis ning samuti selles, kaup üldse tarbijani jõuab. Internetist ostetakse tavaliselt asju, mille kiiresti kätte saamine ei ole oluline ning raha säästmine on põhjuseks, miks ollakse nõus toodet kauem ootama. Helina Romantsov Kasutatud kirjandus: https://www.stat.ee/90580 http://www.emor.ee/internetipoodidest-ostmine-on-seni-arvatust-populaarsem/ http://www.gemius.ee/468/interneti-kasutatavus-12-euroopa-liidu-riigis.html
2. Vältida kummardamist (põhjustab nimmepiirkonna ülekoormust). 3. Kasutada selga toestavad võtteid (väljaasted, keha toetamine vastu tööpinda, vaba käe tugi) . 4. Vältida tõstmisi ja kandmisi kätega. Selleks tuleb kasutada tõsteseadmeid! Käed on patsiendi hoidmiseks/haaramiseks! 5. Patsiendi nihutamine toimub jalgade jõul: · tõmmates · lükates · veeretades lühikeste etappidena (lõikudena) III Energia säästmine 1. Planeerida tegevus (valida ökonoomsed töösuunad, töövõtted, abivahendid). 2. Rakendada meeskonnatööd. 3. Oma keharaskuse ja inertsjõudude ärakasutamine. 4. Vähendada nihutamist raskendavat hõõrdumist (kasutada nihutamiseks libisevaid pindu, spetsiaalseid abivahendeid). 5. Töötamine sobivas rütmis. 6. Regulaarsete puhkepauside rakendamine või rotatsioon (tehakse erineva raskuse ja iseloomuga tööülesandeid vaheldumisi).
1.jaanuarist 2008. aastast jõustus Eestis seadus,mis kohustab prügi sorteerima.Mõned inimesed peavad prügi sorteerimist õigeks ja vajalikuks,teised arvavad,et see on tülikas ja mõttetu tegevus.Peale selle nõuab uue seaduse täitmine ka ümberkorraldusi koduses majapidamises.Jäätmete sorteerimiseks on vaja kööki nelja prügikasti ja väikses köögis on see üsna ebamugav.On vaja aega,et inimesed harjuksid prügi sorteerima,aga ma arvan,et see hakkab lõpuks toimima.Keskkonna säästmine on kõigi inimeste kohus ja see säästab loodust,sest on võimalik hulga prügi taaskasutusse suunata. Suur probleem on loodusesse sokutatud prügi.Paljud metsaalused ja kõrvalised paigad on seda täis,ka tee ääred.Eestis on juba traditsiooniks saamas igakevadine prahikorjamine vabatahtlike poolt.Sel aastal toimub kodanikualgatus"Teeme ära 2008" 3.mail.Arvatakse,et kogutakse umbes 10 000 tonni prügi ja korraldajad loodavad,et osavõtjaid võib olla umbes 40 000 inimest
Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt, kaduv loodusvara, liikide kadumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; RIO leping- looduse mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht,
afektiivne ehk üliemotsionaalne. Paljud uuringud väidavad, et virtuaalne atmosfäär on sarnane füüsilisele jaemüügikeskkonnale, kus emotsionaalsed kaalutlused on olulised tegurid, mis mõjutavad Internetis ostleja ostukavatsust. Internetis tarbija emotsionaalset seisundit mõjutab positiivselt virtuaalne atmosfäär. Kui analüüsida Internetis ostlemise olukorra tegureid siis üks olulisemaid eeliseid Internetis tarbimisel on mugavus ja aja säästmine ostlemisel eriti, kui ollakse ajaliselt survestatud. Väheneb ka toote/hinna jms otsingu kulu. Mugavus mõjutabki peamiselt elekroonse ostukeskkonna tarbijarahulolu. Mugavus ongi üks peamisi reklaami argumente internetipoodidel. Internetis tarbija hoiakut kaupleja suhtes mõjutavad situatsioonilised tegurid, nt mugavus, sortiment, ostu sooritamise sagedus ja erinevad individuaalsed asjaolud. Kui keskenduda Internetis tarbija tunnusjoontele siis
majanduspoliitika lühiajaliste ja pikaajaliste mõjude vahel. Phelpsi analüüs näitas piire, mille raames poliitikud saavad tegutseda ning selle tulemuseks on makromajanduspoliitika varasemast erinev arendamine. Edmund Phelps'i makroökonoomilise poliitika analüüs aitab komitee hinnangul mõista, kuidas majanduspoliitika mõjutab praeguste ja tulevaste põlvkondade heaolu. Phelps on juhtis tähelepanu sellele, et mitte ainult säästmine ja kapitali kogumine, vaid ka inflatsiooni ja tööpuuduse vahel valitsev tasakaal on olulise tähtsusega hüvede jaotumisel pikema ajaperioodi jooksul. Phelps on oma uurimistöös näidanud, et ehkki täielik tööhõive, stabiilsed hinnad ja kiire majanduskasv on majanduspoliitika kesksed eesmärgid, peavad praegused ja tulevased põlvkonnad mõnikord tegema üldise heaolu nimel kompromisse oma tarbimisharjumustes. Phelpsi töödel on määrav tähtsust nii teaduses kui poliitikas
õppimine madala õppemaksuga või tasuta. Kõike seda võiks nimetada ,,kodanikuks olemise võludeks", sest need õigused muudavad meie elu lihtsamaks ja paremaks. Kuid kodanikuks olemisega kaasnevad ka mõned kohustused, näiteks Eesti iseseisvuse kaitsmine, kaitseväeteenistuses teenimine. Nendele lisanduvad kõigile riigi territooriumil elavatele inimestele laienevad kohustused, nagu maksude maksmine, seaduste järgimine ja elukeskkonna säästmine. Paljud nimetavad kodanikukohustusi ,,vaevaks", kuid võrreldes õigustega on kodanikul palju vähem kohustusi ning needki teenivad Eesti arengu ja riigi püsimajäämise eesmärke. Kas oleks siis õige öelda, et kodanikukohustused on vaid koorem? Pigem mitte. Iga kodanik peaks hea meelega täitma oma kohustusi! Eesti kodakondsuse sain juba sündimisega, kuid kodanikuks olemise olemuse mõistsin alles hiljuti.
a Eestis. Eesmärk:Eesti looduse mitmekesisuse säilitamine. Tuleb tagada looma-, taime-, seeneliikide elupaik ja soodne seisund. Seadus määrab kaitstavad loodusobjektid. 3)Natura 2000-üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Eesmärk: väärtuslike looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 4)Agenda 21-ülemaailmne 21.saj säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Eesmärk: loodusressursside säästmine, vältide ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemist, tähtsustab tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, tagada põhiliste vajaduste rahuldamine. 5)Eesti keskkonnastrateegia 2010-valmis 2005 aastal. Eesmärk: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et ei kahjustataks loodust. Inimeste keskkonnateadlikkuse edendamine. 6)Oorhusi konventsioon-Eesti ühines 2001.a
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: aladatakse tolle. EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, hari...
· Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. · inimkonna ökoloogiline jalajälg (I) = tarbijate arv (T)x keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta (K) x ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine (R) (ühik on ha/inimese kohta) · Osoonikihti lõhuvad Kloori..(CFC, broom, haloonid) · Probleemi lahendamine:Vee säästmine Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine Abinõud vee reostuse vähendamiseks Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. · Keskkonnaauditeerimine eesmärgiks on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas,
Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad; Õhu ja meretransport (lennukikandjad); Raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis ja jälgimissüsteemid LOGISTIKASTRATEEGIA EESMÄRGID 1.Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2. Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe); 3. Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalisruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. MAJANDUSE VÕTMETEGURID ON RESSURSID, AEG JA KOHT Logistika üks eesmärke on ressursside optimaalne kasutamine. Logistika optimeerib kauba ja kapitaliringlust ning nendega seotud kulusid; Logistika võimaldab suurendada
MAJANDUS MAJA NDUS POLIIT IKA RAKENDUSLIK MAJANDUSTEADUS MAJANDUSTEOORIA Uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist. Majandusteooria alla kuulub mikroökonoomika ja makroökonoomika.Nende alusel tekivad suunad nt: neoklassikalik, keinsistlik ja monetaristlik. · Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte. · Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid. 1. neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär; 2. keinist...
Lõpptarbijal on äärmiselt suur osa otsustamaks, mida osta, kasutada ning mida mitte. Tootjate poolt pärsib rahaline pool uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõttu, tarbija poolt aga teadmatus ja üldine massimeedias reklaamitavast tarbimist soodustavast elustiilist mõjutatud olemine. Teadlikkust annab väga efektiivselt suurendada näiteks lapsevanematel, kes õige pakendivaliku ja tarbimisega saavad olla eeskujuks lastele. Samuti tuleks keskkonna säästmine võtta õppekavasse juba alghariduse tasandil, sest teismelistel ja täiskasvanutel on juba selgelt väljakujunenud tarbimisharjumused, mida on juba raske muuta.
investeerida ja säästa. 7) Peamised finantsasutused ja nende funktsioonid. Rahapoliitika mõju majandusarengule (3.12) Keskpank, Euroopa Keskpank ( EKP)- majanduse mõjutamine valuutakursside ja intresside läbi. Keskpangal on õigus ka müüa ja osta valitsuse võlakirju. Hoida, koguda rahva säästusid, ettevõtte tulu ja säästusid. Investeeringute vahendamine teistele kodanikele ja ettevõtjatele. Korraldada maksevahendamist. 8) Säästmine ja laenamine: eesmärgid ja võimalused (3.13) Eesmärk: Turvatunne, ootamatuteks kuludeks, olulised eesmärgid näiteks kodu ost, kodu remont või reisimine. Võib ka pensioni tarbeks koguda. Võimalused: Hoida kulud madalamad kui tulud, kindel % tuludest iga kuiselt panna kõrvale. Võib teha seda ka otsekorraldusega otse kogumisarvele. Laenamine: Ei poolda. Panga nõudmised intressi näol on suured, pigem elan ise tagasihoidlikumalt ja säästan
tähendab: A. perekonna kõiki aktivaid; B. teatud perioodil saadud ja tarbimiseks mitte kasutatud tulu; C. perekonna aktivate summa miinus kohustused; D. teatud periuoodil saadud tulu, mis on kasutatud ainult väärtpaberite ostmiseks ja on paigutatud panka; E. tulu, mis on saadud mingi perioodi eest, mis ei ole kasutatud ei tarbimiseks, ei väärtpaberite ostmiseks ega panka paigutamiseks ANSWER: B 5. Individuaalse tarbimise funktsiooni "lävepunkt" on: A. säästmine on võrdne tuluga; B. tulu on võrdne tarbimisega C. säästmine on võrdne tarbimisega; D. tarbimine võrdub investeeringutega, E. piirsäästmiskalduvus on võrdne 1 ANSWER: B 6. rahvamajanduse arvepidamise süsteemis kuulub investeeringu mõiste alla: A. iga obligatsiooni ostmine; B. iga säilitatud tulu, mis ei säästeta; C. iga aktsia ost; D. kõik varasemad vastused valed; E. vastused a) b) c) ANSWER: D Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7
Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. [1] Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. [1] Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest asub jääna liustikes või polaarjääs, on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Enamiku ülejäänud mageveest moodustab põhjavesi. [1] 2. EESTI VEE TARBIMINE Eestis on mageveevaru piisav, kasutatakse nii põhja- kui ka pinnavett
33. Mis soodustab kõrbestumist (antropogeensed tegurid)? Peamine põhjus inimtegevus (toidu tootmine, ressursside mitteratsionaalne kasutamine jne). Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung; Looduslik taluvusvõime, bioloogiline kandevõime ületatakse Kliima muutused antud kliimas ebasobiv sügav harimine, liigne väetamine jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist? materjalide säästmine, asendamine, kasutusaja pikendamine korduvkasutus kaevandustehnoloogia täiustamine 35. Nimeta 3 energiaallikat Taastuvad hüdroenergia, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia, biomass. Taastumatud nafta, süsi, turvas, uraan 36. Nimeta peamised taastuvad energiaallikad hüdroenergia, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool JUST-IN-TIME SÜSTEEMI RAKENDAMINE JALGRATASTE TOOTMISETTEVÕTTES MERIDA Essee Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2010 1 Käesolev essee on kirjutatud teemal Just-in-time rakendamine jalgrataste tootmisettevõttes Merida. Just-in-time ehk täppisajastusega tarnete kasutamine on viis kuidas saavutada nõudlusele vastavate varude maht. JIT-põhimõtte puhul püütakse minimeerida väärtusahela toimimist pidurdavaid tegureid lahendades pidevalt kerkivaid probleeme. Pidurdavateks teguriteks nimetatakse JIT puhul kõike, mis ei lisa väärtust laos seisvaid valmistooteid, informatsiooni halvast liikumisest tulenevad viivitused, järjekorras ootavad pool...
Analüüsi tema otsust. Too välja põhjused, miks ta nii otsustas (negatiivsed ja positiivsed küljed). Kas ja kuidas mõjutas tema otsust reklaam? Tarbijad ja säästjad. Harjutus Sügiseks on tema tüdruksõber Kaja teinud otsuse sõita järgmisel suvel USA-sse ja Jürgen tahab tingimata kaasa minna. Kaja on välja uurinud, et tal on vaja vähemalt 1000 eurot ja ta planeerib selle säästa. Kuna Jürgen peab oma kiirlaenu teenindama, ei tule säästmine kõne alla. Aga ta ei heida meelt, sest kavatseb võetud laenu selleks ajaks tasuda ja uue võimaluse otsida (krediitkaart, väike- või kiirlaen). • Ülesanne: Analüüsi, kumb noortest tegi õigema otsuse. Miks? Kasuta Finantsinspektisooni infoveebi http://minuraha.ee/kasulikud-abivahendid/?popup=smslaenu_kalkulaator finantsteenuste võrdlustabelit. Kui palju peab Kaja ühes kuus säästma (6 kuu vältel)? Tarbijad ja säästjad. Harjutus
Too eluviis on kindlasti puudutanud mõneti kõiki inimesi, sest säästev ehk keskkonnahoidlik eluviis puudutab tarbimistavasid, kodumajapidamist ja rekreatsiooni. Selle eluviisi puhul viidatakse tihtipeale individuaalset käitumist. On palju neid, kes järgivad kõiksugu soovitusi ja rohelisi reegleid ning on ka lihtsalt inimesi, kes võtavad sellest osa ja proovivad anda osakest juurde. Roheline eluviis võib ka olla teisisõnu uus maailmavaade. See on looduse säästmine, mida võib järgida ükskõik missugune inimene, sõltumata sellest, kus ta elab või töötab. Keskkonnasõbralik on elada võimalikult vähe tarbides. See ei kehti inimeste kohta, kes näiteks ostavad auto mugavusest, mitte vajadusest. Samamoodi ei ole roheline osta iga vähese aja tagant kõiki uuemaid ja moodsamaid tehnikavidinaid. Keskkonnasõbralik olla pole siiski raske vaja on alustada kasvõi väikestest muutustest: riiete ja lastetarvete korduvkasutamine, ökotoidu
6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid
.................................................................4 2. Materjalide kasutamise võimalused........................................................................................5 2.1. Paber ja papp........................................................................................................................5 2.2. Tekstiil................................................................................................................................. 5 3. Loodusressursside säästmine.................................................................................................. 8 3.1. Jäätmekäitlus........................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus................................................................................................
Kuidas majandada säästlikult? Praeguses ühsikonnas on kõige rohkem kõneainet pakkuvaks teemaks majanduskriis. Tegelikult on väga palju võimalusi, kuidas üksikinimene saab raha kokku hoida ja säästlikult majandada. Olgu see siis kasvõi ainult vajaliku soetamine, odavama telefoni operaatroi valimine või vee ja energia säästmine. Iga pisikene kokkuhoid viib lõpuks suure kokkuhoiuni. Kuid siiski, kuidas inimesed saavad säästlikult majandada? Esimeseks säästliku majandamise võimaluseks on kokku hoida vee pealt. Paljud inimesed hambaid pestes jätavad vee jooksma. Seda ei tohiks teha. See on küll väike asi, aga pika aja peale koguneb kraanist lihtsalt alla voolanud vett päris palju. Ja tegelikult me maksame ilma otstarbeta kraanist alla jooksnud vee eest. Suvel lilli kastes võtame vee otse
Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka palju looduses pesitsevatest saladustest ja iludest. Seda kõike saab nautida maal, kuskil väljas linnast. Sealt tulebki Marie Underi armastus looduse vastu, kuna aastaid tagasi elati enamjaolt siiski pigem maal. Kõige kaunimaks muudab looduses hääled, eriti linnulaul. ,,/ Laula, laula / oma lühikest laulu, / heida, heida / heledat häält./" (,,Laululind") Sel ajal oli ka probleemiks juba maakera säästmine ja selle mitte reostamine, kuid iga aastaga on järjest hoolimatuks muututud. Inimesed muudavad laisaks ja ei viitsita teha natukenegi midagi, et meie maakera päästa täieliku hävingu eest. ,,/ Pidage, härrad! Maakera ei hinga enam! / Maakera süda ei tuks! / Maakera silmade laup kustund! /" (,,Maakera on mürgitet") Loodus on alati ettearvamatu ja kunagi me ei oska öelda, kui suur ja karm võib tulla järgmine katastroof
Vesi on reostunud siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks.7 Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks saada lindudele, kuna kokkupuutel naftaga kaotab nende sulestik veekindluse, mille pärast nad on hukule määratud. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud ning kaob suur osa planktonist.Kõik reostused jõuavad ookeanidesse ja maailmamerre, mis põhjustavad elustikule kahju.8 Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu9. 5Ökoloogilised globaalprobleemid. https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=7&cad=rja&sqi=2&ved=0CGgQFjAG&url=http%3A%2F %2Fwww.mgm.ee%2Fgeo%2FUMT%2Fppt %2FGlobaalprobleemid.ppt&ei=yPjyUNT9BIjI0AXDooHwAg&usg=AFQjCNH- _urkA6jd_Iu8kLTpzFfpqndXIQ&sig2=ALpfYavDfVHd998Vp9Xe1g (13.01.2013) 6Globaalprobleemid. Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike
• Näitab ainult, kuidas raha vahetab omanikku, aga seal pole midagi head • Keskkonna mõttes negatiivsed asjad kajastuvad SKP (nafta reostuse likvideerimine) • Need tegevused, mida inimesed teevad ise oma arukusest (auto ise remontimine, aedviljade kasvatamine) ei kajastu SKP Tõelise arengu näited • Tõelise arengu indeks (GPI), meil ei ole häid andmebaase ja andmeid • Säästva majanduse heaolu indeks (ISEW) • Jätkusuutlik säästmine (GS) Mida rohkem majandus kasvab, seda halvemaks meie eluolu läheb. Elukeskkond halveneb, ebavõrdsuse suurenemine, haridus ja keskkond. Sõjaprobleemid Jätkusuutlikkuse tugeva vormi indikaatorid • Ökoloogiline jalajälg • Kui palju bioloogiliselt tootvat maad läheb vaja selleks, et üht inimest toita (puuviljad, kalad, puid…) ning samuti maa, mis vajalik jäätmete absorbeerimiseks (CO2). Alternatiivne lähenemine jätkusuutlikkusele
Majanduslik ebavõrdsus ja vaesus. Üks olulisemaid seoste kogumeid on igas ühiskonnas tootmistegurite ja nende vastavate teguritulude jaotumine ühiskonnaliikmete vahel.Piltlikult võib vaadata seda kui võidujooksu, kus on kiiremad ja aeglasemad jooksjad. Kuna ressursid on piiratud ei jätku hüviseid kõigile võrdselt. Majandusliku seisundi määrab osasaamine algsetest tegurituludest.Algsed tulud ja nende allikad jaotatakse järgnevalt: TOOTMISTEGUR TEGURITULU Töö - Palk Kapital - Intress ja dividendid Maa - Rent Ettevõtlus - Kasum Tulude erinevus tuleneb asjaolust, et tootmistegurid on inimeste vahel väga erinevalt jaotunud.Töö ja palga suhe sõltub: a) inimese oskustest ja teadmistest b) inimese loodusl...
100% 100% 3) millised olid militaarlogistika võtmesõnad ja mis tegurid olid sõja käigu otsustamisel olulised? a) antiikaeg 19saj. Lõpp toit, loomasööt, transport, telgid, kehvad teeolud b) I MS toit, loomasööt, raudteetransport, kehvad teeolud c) II MS toit, loomasööt, raudtee transport, autod, kütus d) tänapäev toit, auto, õhutransport, meretransport, laskemoon 4) logistika strateegia eesmärgid ? - raha tegemine - raha säästmine - ettevõtte olemasolu turvamine, et ei läheks pankrotti. - ressursside optimaalne kasutamine 5) Logistika arenguetapid. mis mõjutasid logistika arengut. a) hajutatud tegevus alates 1960- 1980 ( logistiline evolutsioon, tootmiskeskne mõtteviis, transporditehnika areng ) b) osaline integratsioon logistilise turunduskeskne etapp logistika arengut mõjutasid : - tarbijate nõudluse muutus - ringluskulude surve tootmiskuludele - infotehnoloogia areng
Peegeldaja õpib kõige vähem: ·esinedes teiste ees, ·tehes asju lühikese ettevalmistusajaga, ·kiirustades ja muretsedes tähtaegade pärast. PRAGMAATIK Pragmaatik õpib kõige paremini: ·arenguvõimalustest, millel on praktiline väljund tema tööle, ·läbi harjutuste ja ülesannete, kus saab tagasisidet, ·kasutades tehnikaid ja mudeleid, mis toovad kindlat kasu ning mida saab rakendada praktikasse (nt prioriteetide seadmine, aja säästmine jne). Pragmaatik õpib kõige vähem: ·kui ei ole näha kohest ja selget kasu tema tegevusele, ·kui puudub praktiline juhend või käsiraamat, kuidas midagi rakendada, ·toetudes ainult teooriale. TEOREETIK Teoreetik õpib kõige paremini: ·olukordades, mis pakuvad selget loogikat ja mudeleid, ·keerulistes olukordades, kus ta peab kasutama oma oskusi ja teadmisi, ·struktureeritud situatsioonides, millel on selge eesmärk,
41. Nimeta perspektiivseid energiaallikaid - Põhimõtteliselt kõik taastuvenergiaallikad. Tooks esile termotuumaenergia, mis on peaaegu ammendamatu. Kütteaine deuteerium, mida on rohkesti merevees. Ei teki radioaktiivseid aineid. 42. Tegevused energia kokkuhoiuks - Õigeaegne ning hea planeerimine, mõistlik tarbimine, taastuvate energiaressurside kasutamine, energia tõhususe suurendamine tööstuses, transpordis ja elamutes. 43. EL Energiapoliitika suund - säästmine ja vähendamine; üle-euroopaline energiavõrk; turvalisus ja varustuskindlus; tehnoloogiate arendamine ja innovatsioon; kontaktid välisvõrkudega. 44. Nimeta peamised õhusaaste probleemid - kasvuhoonegaasid; osoonikihi lagunemine; hapestumine(happevihmad) 45. Mis põhjustab osoonikihi lagunemist - Haloonid, Süsiniktetrakloriid CCl4, Metüülbromiid, Klorofluorosüsivesinikud. Neid leidub tulekustutites, kahjuritõrjes jne. 46
Avaliku sektori ökonoomika kordamisküsimused eksamiks 1. Riigirahanduse funktsioonid: 1. Allokatsioonifunktsioon · Allokatsiooni funktsiooni raames peab fiskaalpoliitika tagama avalike kaupade tootmise, millega turg (eraettevõtlus) toime ei tule. · Selle protsessi käigus jaguneb ühiskonna ressursside kasutus era-ja avalike kaupade vahel. · Kujuneb avaliku sektori institutsiooniline struktuur ja tegevuse maht. 2. Jaotusfunktsioon · Jaotusfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika võimaldama niisuguste sissetulekute ja vara jaotuse tekkimist, mis vastaks selle riigi kodanike enamuse arusaamadele õigest ja õiglasest rikkuse ümberjaotamisest ühiskonnas. 3. Majanduse stabiliseerimisfunktsioon · Stabiliseerimisfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika kaasa aitama tööhõive suurenemisele, hinnastabiilsusele ning to...
klientidelt altkäemaksu võtnud. Küll mitte isiklikult endale, otse vastupidi, selline altkäemaks võimaldas hoopis kiiremini ehitused lõpetada, kuna raha läks materjalide hankimiseks. Jürgeni isa sai sellest aru, kuid tehniliselt oli Sten varastanud riigilt. Seepärast sooviski ta, et kohtus oleks Stenil ette näidata karistust kergendavaid tõendeid, nagu inimelu säästmine oma tervise arvelt. Jürgen läks Steni haiglasse vaatama ning sai teada, et tegelikult Sten teab, et just Jürgen oli see, kelle elu ta säästis, kuid Sten ütles, et ta ei anna Jürgenit välja. Lõpuks, ühel õhtul restoranis, kui Jürgen isaga õhtustas, rääkis Jürgen, et see oli olnud tema, kes õnnetuse põhjustas. Isa tungival veenmisel läkski Jürgen tunnistusi andma. Ta läks isaga ka sellest isiklikult Stenile haiglasse teatama
Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu 1.5 ENERGIA PROBLEEMID Elu maal sõltub Päikeseenergiast. Taimed seovad fotosünteesiprotsessis Päikeselt kiirgatavat energiat, loomad kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe. Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja
(George Sorose 1999: 82-83). Sorose seisukohalt on turg pidevas liikumises ja tasakaal on pigem erand ning see on hea. „Võimalus, et tasakaalu ei saavutatagi, et pruugi küll loogilist konstruktsiooni kehtetuks muuta, aga kui hüpoteetiline tasakaal pakutakse reaalsuse mudelina, siis on tegemist tõsise moonutusega.“ (George Sorose 1999: 83). Kokkuvõte Täna, vaadates tagasi viimase globaalsele majanduskriisile, on põhjused kõigile üsna selged: üleüldine ületarbimine ja ebapiisav säästmine, ebaadekvaatne riskide hindamine ja hinnastamine, odavast rahast põhjustatud ebarealistlikud tulevikulootused ja kaupade hinnaralli, agressiivne raha pakkumine puuduiku maksejõuga klientidele ja eelnevaga kaasnev buum ning kinnisvara spekuleerimine. Siiski, miks kalduvad äritsüklid jätkuvalt korduma? Pangad on küllalt toibunud ja paremas olukorras, tunnevad need ennast piisavalt kindlalt, et jätkata oma loomulikku laenuvõime suurendamist, ning nii saabki alguse järgmine buum, mis
nõrgemad. See on minu arvates vale mõtteviis, kuna mõelda tuleb tulevikule ja inimestele, kes tahavad nautida seda sama, mille emake loodus meile on võimaldanud. Inimkonna saatus on meie endi kätes ning kõik ei pea juhtuma suurelt ja ehmatavalt. Alustuseks piisab enda eluviisi ülevaatamisest ja mõelda, kas on mõtet sõita autoga 300 meetri kaugusel asuvasse poodi, kui võiks võtta oma lähedase inimese ja jalutada värskes õhus. See on nii looduse säästmine kui ka omamoodi tervisesport. Märgake ilu enda ümber ja väärtustage seda.
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajaduste...
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleer...
viimase jalad lihtsalt ei kandnud teda enam ning tal ei olnud selleks enam rammu. Selle kõige juures maksti lastele häbiväärselt madalat tasu. Ületunnitööst ei pääsenud ka täiskasvanud inimesed. Nii nagu lapsed, pidid ka nemad töötama rohkem, kui normaalne tööaeg ette nägi. Ainuke vahe lastega oli see, et nad said veidike suuremat töötasu. Samas eelistati öötöö puhul kasutada rohkem lapsi kui täiskasvanuid, selle ettekäändeks toodi täiskasvanute tervise säästmine. Tegelik põhjus seisnes aga pigem selles, et ettevõte teenis suuremat kasumit, kui kõrgema palga saajad, täiskasvanud, käisid ainult päevasel ajal tööl. Ületunnitöö põhjustas palju pahandusi. Kõige suuremat mõju avaldas see töötajate tervisele. Inimesed, kes pidid tegema palju rasket ületunnitööd, haigestusid palju lihtsamalt erinevatesse haigustesse ja kurnatuse tõttu surid nad ka varem, kui oleks normaalne olnud
kaasas. (Intervjuu 2) Mari: Jah, see on küll, et see telefon on tekitanud turvatunde, et. Õhtuti ka, et kui teed ringi, siis ei taha seda kaasa võtta, see on nii raske, võti on taskus ja kotti ei hakka võtma. Jüril on alati telefon kaasas. Aga kui linna lähen, siis ma küll kontrollin, et see on mul kaasas. (Intervjuu 2) Raha säästmine Mari: Jah. Ja siis me rääkisime veel seda, et Mihklil oli WhatsApp sees, kui me olime Vancouveris, siis me rääkisime Mihkliga läbi WhatsAppi. (Intervjuu 2) Jüri: Ütlen ausalt, et me oleme Telia kliendid mõlemad, meile tehti pakkumine, ma tulin sealt ära töö juurest. Maril on kuutasu üks euro – räägi palju tahad, sõnumeid saada palju tahad. Hinnapakkumine on nii hea. Sa ei
Kuna aga hetkel on Eestis eelarve kulud suuremad kui tulud, ning riigi peamine ülesanne eelarve suhtes on eelarvet tasakaalus hoida, üritabki valitsus eri kärbete näol riigi majandusolukorda veidi parandada. See aga tingib ilmse pahameele väiksema sissetulekuga töötajate seas. Sellest pahameelest võib saada alguse umbusaldus valitsuse vastu, ning riigi üleüldine olukord halveneb seetõttu veel rohkem. Sellise olukorra vastu aitab võidelda säästmine ehk vähem tarbida ning tuleks end majanduseluga kursis hoida. See aitab õigel hetkel õigeid vahendeid õigesse valdkonda investeerida.
.....................................17 Lisa 1. Energia liigid Lisa 2. Inimese energiatarvituse kasv viimase saja aasta jooksul Lisa 3. Kütteväärtused Lisa 4. Taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad Lisa 5. Erinevate energiaressurside keskkonnamõjud Lisa 6. Keskmise pere aastane elektri tarbimine 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö teemaks on energia sääst. Tänases raskes majanduslikus olukorras on säästmine igalt alalt väga aktuaalne teema. Kokku hoitakse igalt poolt, kuid miks siis mitte säästa energiat mis iseenesest on väga lihtne ja tulus viis kokkuhoidmiseks, kui teada õigeid nippe. Inimesed on harjunud laristama ja kulutama mõtlematult. Säästes energiat kodus ja tööstuses säästame raha kui ka loodust. Tänapäeval kasutusel olevad energiaallikad on ennest ammendamas ja on vaja leida alternatiivseid meetodeid energia saamiseks. Riikide
kasum: ettevõtte omanike tulu; amortisatsioon: summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad: kaudsed5 maksud: lisatakse SKP koostisesse, kuna (erinevalt otsestest maksudest), ei kuulu nad ühegi eelnimetatud komponendi koosseisu. Koguprodukti deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutumist. 6. Kogukulutused majanduses ja selle komponendid. Tarbimine ning tarbimise piirkalduvus. Säästmine ning säästmise piirkalduvus. Investeerimise mõiste. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) tasakaal. Kogukulutused: on SKP komponentide summa(tarbimine, investeeringud, avaliku sektori kulutused ja NETO ekspert). Tarbimine on kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. 3 Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb ilma selle eest ressursse või hüviseid vastu saamata: need lähevad arvesse nende kulutuste hulka, mida teevad neid tulusiirdeid saanud subjektid
· tarbija ostab tooteid või teenuseid isiklikuks tarbimiseks · Säästud osa sissetulekutest, mida kohe ei kulutada. · Eelarve plaan rahale, kus on kirjas tulude ja kulude plaan · Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tuluda ja ülejääk siis, kui tulud ületavad kulud. · Kaks tuluallikat on tulu tööst ja tulu oma rikkusest. · Rikkus on kogu sinu varandus, pangaarved, säästud jne kokku. · Säästmine oleneb: tuludest, ootustest, intressimääraest, maksuseadustest. · Eelarve koostamisel: finantseesmärkide püstitamine, tulude hindamine, väljaminekute planeerimine. · Tulumäär protsent aastasest hoiustatud summast · Likviidsus säästude kergus muutuda rahaks · Arvelduskonto, säästuhoius, tähtajaline hoius, võlakirjad, kinnisvara investeering · Aktsia väärtpaber, mis näitab omanikule tema õigusi ettevõttes
Reaalne kogutoodang Real output Üldine hinnatase Aggregate price level Kodumaine nõudlus Domestic demand Jõukuseefekt Wealth effect Intressimäära efekt Interest rate effect Kogupakkumine Aggregate supply Tootmis- ja ressursikulu Resource costs fall alanemine Tehnoloogia areng Technological advances Valitsuse poliitikate Government policies improve täiustumine Kogukulutused, säästmine ja investeerimine Kogukulutused Aggregate expediture Plaanitavad kulutused Planned spending Tarbimisfunktsioon Consumption function Tarbimise piirkalduvus Marginal propensity to consume, MPC Keskmine Average propensity to consume, tarbimiskalduvus APC Autonoomne tarbimine Autonomous consumption Säästmine Saving Säästmisfunktsioon Saving function
c. ei sõltu sissetulekute suurusest Indutseeritud muutujad on sellised, a. mille arvväärtus oleneb energiaallikast b. mille arvväärtus ei sõltu rahvatulu tasemest c. mille arvväärtus sõltub rahvatulu tasemest d. mille arvväärtus sõltub elanike arvust riigis Keynesi rist ehk 45o joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine b. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine c. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine d. kohta kuhu on maetud J.M. Keynes Keynesi mudel e. kuluvõrrand ei sisalda: a. planeeritud tarbimiskulutusi C b. planeeritud investeerimiskulutusi I c
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
