Kontrolltöö nr 2-küsimused Kursus 2 Ühiskond (0)

1) Riigi majandustegevusse sekkumise põhjused ja vahendid. Tulude ümberjagamine (3.10) Kui turg ei toimi, raisatakse ressursse ja konkurents ei ole piisav siis on riigil põhjust sekkuda ja 
majandust reguleerida läbi seadusandluse ja hüvede ümber jagamisega. 2) Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Eelarvepoliitika ja rahapoliitika: eesmärgid ja elluviijad (3.10) Eelarve poliitika: Ellu viib poliitika ja eesmärk on majanduse mõjutamine maksudega, tulu teenimise ja 
ka kulude kaudu.
Rahapoliitika: Ellu viib Keskpank, kes jälgib valuuta stabiilsust ja tarbijahinde inflatsiooni. Eesmärk on 
majanduse mõjutamine nõudluse ja pakkumise läbi. 3) Maksud kui riigieelarve tuluallikas. Maksukoormus ja selle seos elanike heaoluga (3.11) Maksukoormus: On riigi põhiline tuluallikas, seos elanike heaoluga, kui kodanikud maksavad makse 
vastavalt seadusele on võimalik riigil rohkem tulusid jaotada, tagada erinevaid sotsiaaltoetuseid, 
arstiabi, pensioni väljamaksed. 4) Maksustamise eesmärgid ja põhimõtted. Maksude liigid (kaks jaotusvõimalust). (konspekt, 3.11) Maksud jaotatakse kaheks, otsesed ( tasumine on selgelt nähtav) ja kaudsed (maks on hinnalisa). 
Jagunevad ka riiklikud (  ja kohalikud. 
Põhimõtted:
1. proportsionaalne- kõik maksavad võrdselt( 20%) 
2. progressiivne ehk astmeline- suuremalt tulult tuleks maksta rohkem makse.
3. Regressiivne – mida suuremad tulud, seda vähem kulub maksudeks.
Eesmärk: Majanduslik- maksud annavad raha riigi ülesannete täitmiseks. Sotsiaalsed_ tulude 
ümberjagamisel suureneb õiglus ühiskonnas. 5) Riigieelarve koostamise etapid. Riigieelarve tulud ja kulud (3.11, konspekt) 1. Valitsus koostab eelarveprojekti
2. Riigikogu arutleb- vajadusel teeb parandusi ja täiendab.
3. Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve, eelarve muutub seaduseks. Sisuliselt on eelarve tulude hankimise ja kulude plaani koostamine. 6) Raha funktsioonid (3.12) 1. Maksevahend
2. Väärtuse mõõtühik- rahas saame mõõta teenuse ja kauba hinda.
3. Säästu vahend ehk akumulatsioonivahend-  ostes kinnisvara, väärtpabereid saame tulevikuks  investeerida ja säästa. 7) Peamised finantsasutused ja nende funktsioonid. Rahapoliitika mõju majandusarengule (3.12) Keskpank, Euroopa Keskpank ( EKP)- majanduse mõjutamine valuutakursside ja intresside läbi. 
Keskpangal on õigus ka müüa ja osta valitsuse võlakirju.
Hoida, koguda rahva säästusid, ettevõtte tulu ja säästusid. Investeeringute vahendamine teistele 
kodanikele ja ettevõtjatele. Korraldada maksevahendamist. 8) Säästmine ja laenamine: eesmärgid ja võimalused (3.13) Eesmärk: Turvatunne, ootamatuteks kuludeks, olulised eesmärgid näiteks kodu ost, kodu remont või 
reisimine. Võib ka pensioni tarbeks koguda. Võimalused: Hoida kulud madalamad kui tulud, kindel % 
tuludest iga kuiselt panna kõrvale. Võib teha seda ka otsekorraldusega otse kogumisarvele.
Laenamine: Ei poolda. Panga nõudmised intressi näol on suured, pigem elan ise tagasihoidlikumalt ja 
säästan. Pooldan äärmisel juhul kodu ostuks. Kodu on ainus hädavajalik, seda peaks ka tegema 
mõistuse piirides, ei peaks koormama ennast kohustustega. 9) Eesti pensionisüsteem (3.13) Koosneb kolmest sambast. I riiklik, II kohustuslik- muutus vabatahtlikuks, III Vabatahtlik.
Isiklikult mina pooldan, et II on kohustuslik, usun, et kui sinna kogunenud raha võtan välja pensioni eel,
on mul seda rohkem siis vaja kui hetkel. 10) Väliskaubandustegevus:  Eesmärgid: kaubavahetus, muudab tarbimist kesisemaks, elanike heaolu- tootmiskulud erinevad, 
võimalik soodsamat kaupa osta.
Vahendid
rahvusvahelised organisatsioonid: WTO( Maailma Kaubandusorga.) reguleerib riikide omavah. 
Kaubandust.
Euroopa Liidu neli põhivabadust (konspekt)-kaupade, teenuste, kapitali, isikute vaba liikumine. 11) Rahvusvahelise toimija mõiste- riigi staatus võrdsest  toimivast sõltumatusest ehk suveräänne,  mis on tunnustatud teiste riikide poolt.
Riikide jagunemine reaalses poliitikas- suurriigid ja väikeriigid- vastavalt suutlikusest mõjutada 
arenguid kas minimaalselt või regionaalselt ja globaalselt.


Valitsustevahelised- teatud kindla eesmärgi täitmiseks, üldiseks maailma foorumiks või reg koostöö 
hõlbustamiseks
valitsusvälised organisatsioonid-  huvigruppide poolt loodud, ning erinevate eesmärkidega. Siia 
kuuluvad kolmanda sektori organisatsioonid. 12) Rahvusvaheliste suhete süsteem ja selle kujunemine  17.-21. sajandil (4.1) Vestfaali süsteem- peale Kolmekümneaastast sõda kujunes (1648) riigikeskne maailma korraldus, 
tugeva keskvõimuga suveräänsed riigid.
Viini kongressi süsteem- kehtestati 1814-15, säisitati endine süsteem, lisati õigus rahvusvaheliselt 
sekkuda.
Versaillesi süsteem- kehtestati 1919-20, lisati eelnevatele rahvaste enesemääramise õigus, loodi 
hulgaliselt väikeriike nagu ka Eesti Vabariik. 13) Diplomaatia mõiste. Diplomaatia kaasaegsed vormid (4.1) Diplomaatia- riikide ja rahvusvaheliste organite suhtlusprotsess.
a. Sunnidiplomaatia b. Majandusdiplomaatia
c. Kriisidiplomaatia d. Tippkohtumistediplomaatia
e. Avalik diplomaatia f. E-diplomaatia 14) Identiteedi mõiste ja selle erinevad määratlused. Rassiline,  etniline ja usuline  identiteet,  nendega seonduvad probleemid tänapäeva maailmas. 
Identiteet- omaduste kogum, mis teeb objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega.
Rassiline- Väline bioloogiline tunnus, mille põhjal otsustatakse, kes sa oled. Arvatakse et valged on 
ülemuslikumad ning määratakse väliste tunnuste järgi inimeste võimeid põhjendamatult. Halvustatakse,
suhtutakse vägivaldselt. Holokausti toimumine, mis seadis eesmärgiks alavääristada ja tööstuslikult 
hävitada. Toimus ka eestis.
Etniline ja usuline- islami ja kristliku usu tõttu on teatud vastasseis tekitatud.  Negatiivset eelarvamust. 15) Üleilmastumise mõiste, ajalugu ja erinevad vormid (4.4) Globaliseerumine- protsess, mille käigus maailm muutub ühtseks maj ja sots ruumiks, rohkem hakatud 
rääkima 1980ndatest.
a. Rahvusvahelistumine b. Transnatsiolism
c. Ühtlustumine d. Läänestamine
e. Vabakaubandus 16) Regionalismi mõiste, ajalugu, näited (4.4) Regionalism- piirkonnapõhine koostöö
Vastandsuunaline liikumine globaliseerumisele, suhteliselt uus nähtus, ameerikas 50-60ndatel