Loodushoid algab suhtumisest (6)

Lood ushoid algab suhtumisest
Maakera ökotoopi on inimeste poolt rikutud juba industriaal ajastust saati. Raiuti ohtralt metsa ning üha enam hakati ka kasutama fossiilseid kütuseid, mis paiskavad õhku ohtralt oksiide . Loodushoid ja sellega seonduv on meile kõigile tähtis ja peaks käima meie igapäevaelu juurde justkui hambapesu, mida teevad enamus inimesi nii hommikul ärgates, kui õhtul magama minnes. Kuid oleks ka aeg mil tuleks ühtehoides hakata mõtlema loodushoiule, ning järjest rokem püüdma elada säästlikult, et ka meile järgnevatele põlvedele oleks planeet maa, turvaliseks elupaigaks. Loodushoid siiski ei sõltu vaid üksikute inimeste üritamisest, vaid suhtumist peaks muutma määrav osa siiamaani olnud skeptilistest inimestest , et sellest meie ökotoobile kasu oleks.
Tänapäeva üheks kõneainet pakkuvamaks teemaks looduse säästmise vallas on alternatiiv energia. Kuid on palju erinevaid põhjuseid, miks pole taastuvenergia kasutamine massiliselt levinud. Kuna tuule, vee ja päikeseenergia on loodusele enamjaolt kahjutu on ka sellest energia saamine raskendatud, seega kujuneb ka lõppkokkuvõttes kallimaks ka selle hind. Kuid siiski vähestes inimestes äratab huvi alternatiivenergia , mis on omadustelt sama taastumatu energiaga, kuid see-eest märksa kallim. Vaid vähesed inimesed, kellele läheb korda looduse säästmine, otsustavad alternatiivenergia kasuks, hoolimata selle hinnast .
Viimastel aastatel on hakatud järjest rohkem inimeste tähelepanu pöörama taaskasutusele. Sinna hulka kuuluvad vanapaber, vanametall ja ka väga suures osas nii plast , kui klaastaara. Sääraste asjade vanast uue tegemine on kordades odavam, kui täiesti uute valmistamine. Tänu inimeste teadlikusele jääb tänu taaskasutatavale paberile aastas raidumata mitusada tuhat hektarit metsa. Ja ka juba vaid ühe plekk purgi taaskäitlemisega säästetakse nõnda palju energiat, kui kulub sülearvuti nelja tunni töötamiseks. Seega on võimalik väga lihtne loodust säästa, kui alustada juba pisiasjadest.
Viimastel aastakümnetel on paljudes erinevais maailmapagus tähendatud aasta keskmise temperatuuri tõusu. Antud teemat käsitsetakse üldsuse ees globallse soojenemisena. Sellest kuulnud küll on kindlasti enamus inimesi, kuid selle olemusest on teadlikud vaid vähesed. Globaalse soojenemise tõttu sulavad paljud liustikud järjepidevalt, ning vajuvad mägedest meeletute kiirustega alla, mis võib ulatuda isegi kuni 40 meetrini päevas. Globaalse soojenemisega käib käsikäes mõiste kasvuhoone efekt, mis ongi viimase peamine põhjustaja. Selle suurimad põhjustajad on küll erinevad tehased ja suured masinad , kuid selles on oma osa ka igal inimesel. On kujunenud välja arvamus, et üksi ei suuda inimene midagi mõjutada, kuid kui tegutsetakse massides ühe eesmärgi nimel on võimalik seda ka saavutada.
Seoses globaalse soojenemisega ning omakorda selle tagajärgedel sulavatel polaaraladega on ohus ka paljud loomaliigid , kelle elupaikadeks on külmad alad. Mida aasta edasi, seda kitsamaks hakkavad jääma nende pesitsuspaigad. Iga inimene peaks mõtlema kuidas tegutseda nõndamoodi, et planeedi soojenemist peatada. Igapäevast hambapesu pole kasulik ära jätta, kuid see-eest väga kasulik oleks kaaluda kuidas hommikul kooli või tööle minna. Loodusäästlik oleks liikuda ühissõidukiga, kuid igal võimalusel tuleks minna kas jalgsi või jalgrattaga. Viimati pakutud liikumisviisid ei tule kasuks ainult loodusele, vaid ka inimesele endale. Nõndamoodi toimetades on võimalik säästa loodust, kui ka oma tervist.
Meie emakesest loodusest sõltub ka paljuski meie tervis ja elujõud. Ka meie igapäevane toit ja hingatav õhk tuleb loodusest. Kuid mida päev edasi, seda rohkem satub meie hingatavasse õhku oksiide, mis meile otsest negatiivset mõju avaldavad. Üha enam kasutatakse meie toidu kasvatamisel erinevaid väetisi ja mürkaineid, mis küll annab perfektse saagi, kuid toidu muudab see järjest ebakõlblikumaks. Kuna nii mõnedki inimesed on hakkanud tähelepanu juhtima erineval viisil saadud toidukaupades, siis viimasel ajal on hakatud mõtlema tervislikumalt, ning eelistatakse poeletilt kaupa mis on mahetootmise teel saadud. Mahetootmine pole ka ainult kasulik seepoolest, et saadud toit on puhas vaid ka sellepoolest,et taoline tootmisviis saastab ka maapinda vähem.
Viimastel aastasadadel on inimene palju sekkunud loodusesse . Siiski enamasti negatiivses mõttes, osooni saastamisest maapinna mürgitamiseni. Aeg oleks sekkuda loodusesse ka positiivselt, ning pidurdada meie planeedile halva mõju osutamine. Iga inimene suudaks midagi meie looduse heaks ära teha, kuigi see on vaid murdosa üldisest, viivad lõppkokkuvõttes kõigi pingutused meid eesmärgini.
meie igapäevaelu juurde justkui hambapesu mida teevad enamus inimesi nii hommikul ärgates kui õhtul magama minnes. Alates