Veekriis ja veereostus (1)

Jakob Westholmi Gümnaasium
VEEKRIIS JA VEE REOSTUS
Referaat
Autor:
Tallinn 2013

SISUKORD

SISUKORD 2
Sissejuhatus 3
1.Veekriis 4
2.Veereostus 5
Kokkuvõte 7
Kasutatud allikad 8
Sissejuhatus 3
1.Veekriis 4
2.Veereostus 5
Kokkuvõte 7
Kasutatud allikad 8

Sissejuhatus

Maailmas põhilisteks keskkonnaprobleemideks on veekriis veereostus. Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa ja see aina kahaneb, kuna rahvastik kasvab väga kiiresti ja tänu selle kasvab vee tarbimine veel kiiremini. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on väga tugevasti saastunud või liiga sügaval Maa sees või mingil muul viisil kättesaamatu. Paljud kohad on ilma joogiveeta ja seda ei viida sinna ning teistes kohtades on jälle vett väga palju ja seda kasutatakse valesti ning saastatakse seda viimast raasukesti.

1.Veekriis

Umbes 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt ja valesti, kuna mõnes kohas on suur veepuudus ja surrakse sellesse, kuid teisal teevad muret üleujutused ja vett on ohtralt saadaval. 1
Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada.2
Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine . Eestis on järjekord veidi teistsugune: kõige suurema osa veest (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes .3
Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks. merevee destilleerimine , vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud. merevee destilleerimine, vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud.4
Veekriisi lahendamiseks on mitmeid lahenduseid ja kuidas saaksid joogivett piirkonnad, kust seda pole. Näiteks merevee destilleerimine, vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud.5

2.Veereostus

Veekogusid saastavad erinevad heitveed. Esimeseks on tööstuslik heitvesi ja selle hulk, mis sõltub tööstuse iseloomus ja tehnoloogiast. Teiseks on põllumajandus heitveed, mis toob kahju, kui vett kasutatakse valesi ja seda on hoitud hooletult. Kolmandaks on kommunaal heitveed, mis on kõikide inimeste elutegevus igal päeval. Neljandaks on atmosfääri heitveed, mis on sademetega tekkinud reostus veekogudesse . Enamik heitvetest juhitakse just looduslikesse veekogudesse, kuid väike osa juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saaste hulka.6
Veekogude saasteallikateks on veel näiteks naftatööstused ja põlevkivitööstused. Kuigi looduslikud nähtused, nagu nendeks on vulkaanipursked , tormid ja maavärinad võivad põhjustada suuri reostusi, ei loeta neid veel vee reostajateks. Vesi on reostunud siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks.7
Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks saada lindudele, kuna kokkupuutel naftaga kaotab nende sulestik veekindluse, mille pärast nad on hukule määratud. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud ning kaob suur osa planktonist.Kõik reostused jõuavad ookeanidesse ja maailmamerre, mis põhjustavad elustikule kahju.8
Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu9.
Veekogude saastumisel on palju tägajärgesid. Näiteks vee reostumine põhjustab nakkushaiguste levikut, magevee puudus, naftareostus põhjustab loomade suremist ja veekogude eutrofeerumist.Nende lahenduseks on näiteks vajalik heitvete puhastamine, veehoidlate rajamine, õigeaegne väetamine, vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse.10

Kokkuvõte

Maailmas on niigi vähevõitu joogivett, kuid inimesed väga ei hooli seda. Tehtud on palju seadusi ja kokkuleppeid, et vett puhastada ja see on mõnes kohas ka õnnestunud veidi. Näiteks on Läänemerd puhastatud juba kaua aega ja seda on saadud puhtamaks, kuid see on siiski kõige rohkem saastatud. Lahenduseks tuleks võta kõike nagu näiteks, et peaksime vähem tarbima seda ja rohkem selle eest hoolitsema, et seda jätkuks. Kõik ohjad on inimeste käes, kuna kaua ei pruugi seda puhast vett Eestisse või kusagile teise kohta maailmas jääda ja on veepuudus nagu mõnel riigil.

Kasutatud allikad

1. Veereostus. http://et.wikipedia.org/wiki/Vee_reostumine (10.01.2013)
2. Globaalprobleemid . Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.ht m (13.01.2013)
3. Lorents, A. Õpiobjekt: Keskkonnaprobleemid. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/veekriis.html (09.01.2013)
4.Ökoloogilised globaalprobleemid. http://www.mgm.ee%2Fgeo%2FUMT%2Fppt%2FGlobaalprobleemid.ppt&ei=yPjyUNT9BIjI0AXDooHwAg&usg=AFQjCNH-_urkA6jd_Iu8kLTpzFfpqndXIQ&sig2=ALpfYavDfVHd998Vp9Xe1g
5. Mäekask, K. Ökoloogilised globaalprobleemid. http://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised-globaalprobleemid (10.01.2013)
1 Globaalprobleemid. Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.ht m (13.01.2013)
2 Lorents, A. Õpiobjekt: Keskkonnaprobleemid. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/veekriis.html (09.01.2013)
3 Globaalprobleemid. Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.ht m (13.01.2013)
4 Globaalprobleemid. Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.ht m (13.01.2013)
5Ökoloogilised globaalprobleemid. https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=7&cad=rja&sqi=2&ved=0CGgQFjAG&url=http%3A%2F%2Fwww.mgm.ee%2Fgeo%2FUMT%2Fppt%2FGlobaalprobleemid.ppt&ei=yPjyUNT9BIjI0AXDooHwAg&usg=AFQjCNH-_urkA6jd_Iu8kLTpzFfpqndXIQ&sig2=ALpfYavDfVHd998Vp9Xe1g (13.01.2013)
6Globaalprobleemid. Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.ht m (13.01.2013)
7Veereostus. http://et.wikipedia.org/wiki/Vee_reostumine (10.01.2013)
8 Globaalprobleemid. Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.ht m (13.01.2013)
9 Lorents, A. Õpiobjekt: Keskkonnaprobleemid. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/veekriis.html (09.01.2013)
10Mäekask, K. Ökoloogilised globaalprobleemid. http://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised-globaalprobleemid (10.01.2013)