Kõike majandusest (9)

3 KEHV

MAJANDUS

Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte.
Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid .

neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär;

keinistlikus makroökonoomikas hüviseturg ja loodud tulu;

monetaristlikus makroökonoomikas rahaturg ja hinnatase.
Kasulikkus- on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele.
Alternatiivkulu - defineeritakse kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
Vajadused- majandusõpetuses väidetakse, et inimeste tarbimine tuleneb nende vajadustest kaupade järele ja hinnangutest nende kasulikkusele.Vajaduse all mõistetakse majandusteaduses inimese puudustunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbimisega.
Vajadused jaotatakse järgnevalt:
Füsioloogilised vajadused- Inimene vajab toitu, sooja jne.
Turvalisuse vajadus- Inimene vajab kaitset nii füüsilise kui sotsiaalse vägivalla eest.
Sotsiaalsed vajadused- Tulenevad inimeste kooselust.Meil on vajadus suhelda, koos olla jne.
Isiksuse vajadused- On seotud inimese enese kujutlusega.Iga isiksus väljendab end oma riietuses ja esemetes, millega ta ennast ümbritseb.
Eneseteostuse vajadused-Välendub inimese soovis midagi ära teha.
Valikud - tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil.
Ceteris paribus printsiip – muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal , hoides muud tingimused konstantsetena.
2
Vaba ettevõtlus-
Majandussüsteemid-

Tavamajandus - nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust.

Käsumajandus- algtõukeks ja põhiideedeks on arvamus, t kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt.

Turumajandus - nimetatakse sellist süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajakas on`nähtamatu käsi`.

Segamajandus- majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid.

Plaanimajandus- algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele.

naturaalmajandus – majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses.
3
Tulude jaotus ühiskonnas
ettevõtte tulu - raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, kasutatakse ka mõistet “ettevõtte müügikäive”.
Võrduse ja ebavõrdsuse tekke põhjused
Ebavõrdsuse põhjused

ebavõrdsus töötuludes
ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses
ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus

Lorenzi kõver – kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on lorenzi kõver – seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud, ja vastupidi
4
Nõudlus- Kõik, kes turult midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise.(turunõudlus).
Struktuur-näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel seda kaupa osta.
Nõudmise kujundab:

kauba hind;
tarbija individuaalne maitse;
tarbija ostujõud ehk sissetuleku tase;
tulevikuootused;
teiste kaupade hinnad;

Mõjutsed: mingi toote järele teised, sellega seotud või konkureerivad kaubad .
Graafik apelsinidega.
Hind
Kr/kg
Kogus,
kg
20.0
19.0
18.0
17.0
16.0
15.0
14.0
13.0
12.0
11.0
10.0
0
40
84
120
200
300
450
600
800
950
1200
5
Pakkumine- Kõik, kes turul midagi müüa soovivad, on pakkujad , nende müügisoovid kokku moodustavad turupakkumise ehk pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest.
Struktuur-näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid seda kaupa müüa.
-tegurid:

kauba hind,
tootmis- ja müügikulud,
hinnangud tuleviku suhtes.

Hind.....kogus
Kr/kg.......kg
20.0- 1400
19.0- 1200
18.0- 950
17.0- 600
16.0- 450
15.0- 300
14.0- 200
13.0- 90
12.0- 10
11.0- 0
10.0- 0
6
Hinnaelastsus - näitab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest.
Nõudmine on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudmise kasvu ja vastupidi.Nõudmine ei ole aga hinnaelastne, kui hinna alanemine või tõus mõjutab ostetavat kaubakogust vähe.
7
tööjõu nõudlus - näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta
tööjõu pakkumine - näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest.
netopalk – palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude ( tulumaks , töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks.
brutopalk – väljateenitud palk enne maksude maksmist.
ametiühingud- on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega).
8
tarbimine - ongi vajaduste rahuldamine.
säästmine - tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks.
9
Ettevõtluse ja ettevõttlikkusega seostatakse uuenduslikku riski võtvat äri käivitamist ja juhtimist.Ettevõtluse mõistega seoses peetakse silmas eelkõige väikeettevõtlust-enamik eetevõtteid alustab väiksena.
Ettevõtlus vormid:

Täisühingus: on kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all.Osanikel on solidaarne vastutus kogu oma varaga ühingu kohustuste eest, st kuni kõigi nõuete rahuldamiseni.
Usaldusühing: selles on vähmalt üks täisosanik, kes vastutab kogu oma varaga ja vähemalt üks usaldusosanik , kes vastutab ainult oma sissemakse ulatuses ühingu kohustuste eest.
Osaühing: osanik ei vastuta isiklikult ühingu kohustuste eest.
Aksiaselts: on piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks.
Ühistu: äriühinguga erineb nn kapitaliühingutest, aktsiaseltsist ja osaühingust selle poolest, et kõigil liimetel on võrne hääleõigus sõltumata sissemakse suurusest.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 504 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

504 laadimist Kokku alla laetud

9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

isitforme Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

10.klassi majandus eksami konspekt

Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarbija subjektiivne hinnang

Majandus

docx

Majanduse abc

MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapal

Majandus

docx

Majandus

ABCDEFGHIJKLMNOPRSTUVÄÜ A  aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast.  absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma  absoluutne tulude ebavõrdsus – situatsioon, kus 1-IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile  absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed  absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina  absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga)  ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest

Pangandus

doc

Majanduse alused

1.homo economicus - majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsio

Majanduse alused

doc

Majanduse alused

ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Turukonkurentsi tagajärjel kujuneb tasakaal nõudmise ja pakkumise vahel. Turg tagab tootmisressursside parima paigutuse erinevate toodete ja teenuste vahel. Turu toimimine sunnib tootjaid alandama tootmiskulutusi, kuna sellest sõltub kasumi suurus. Tänapäeva ühiskonnas ei suuda turg tagada kõigi ühiskonna eluks vajalike hüviste pakkumist soovitavas koguses. Kui turg reguleeriks kõike siis, kes paigutaks liiklusmärgid, tagaks arstiabi ja hariduse kõigile? Turul olijate eesmärgiks on isikliku heaolu maksimeerimine. Kuid olles isikliku heaolu maksimeerinud ei tähenda see veel seda, et kogu ühiskond oleks sellega rahul. Põhjuseks on turu puudulik toimimine. Turu puudulikkus on turu piiratud toimimine ühiskonna heaolu põhimõtetest lähtuvalt. Turu puudulikkus ilmneb: 1) Tootmisressursside ebaefektiivses kasutamises. Selle põhjuseks on mittetäielik

Majandus

doc

Majandusõpetuse eksami küsimused

EKSAMIKÜSIMUSED 1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika.  Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes?  Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma?  Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks:  Töö on inimeste musklid ja aju.  Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse.  Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid

Ettevõtluse alused

doc

Konspekt

Laenude liigid Eluasemelaen. See on pikaajaline laen, et osta maja või korterit. Tavaliselt annavad eluasemelaenu pangad. Eluasemelaenu makstakse tagasi kuumaksetena kogu laenuperioodi vältel. Autoliisingud. Pankadest ja liisingufirmadest on võimalik saada laene spetsiaalsete ostude jaoks, nagu näiteks auto soetamiseks. Tavaliselt maksavad inimesed selliseid laene võrdsete kuumaksetena. Järelmaksud. Järelmaks võimaldab osta kuni kindla piirini ilma sularaha maksmata. Intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt ( s.o. veel tagastamata järelmaksu summalt). Krediitkaardid. Krediitkaart on järelmaksu liik, mis võimaldab omanikul osta mitmest erinevast kohast. MasterCard ja Visa on meil kõige enam levinud rahvusvahelised krediitkaardid. Krediitkaardiga sooritatud ostude eest tasub kaardiomanik järgneva kuu kindlaks määratud maksepäeval. Riiklik õppelaen. Eestis on õpilasel või üliõpilasel võimalik saada riigitagatisega õppelaenu, mille tagasimaksmine algab al

Majandus

odt

Raha, maksud, riigieelarve ja tulude jaotamine ühiskonnas.

1. SISSEJUHATUS Tänapäeva inimest nimetatakse sageli ka homo economicus'eks, majanduslikuks inimeseks, kelle edukus sõltub väga suurel määral tema majanduslikust edukusest ehk oskusest teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt käituda. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati suuremad, ress

Majandus

Rohkem sarnaseid