Muutused ühiskonnas - mõisted (0)

WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon
Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: aladatakse tolle.
EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat.
NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon
Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne
ASEAN - Kagu- Aasia maade assotsiatsioon
Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine.
OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid
Maailmapank- annab laene riikidele
Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, haridus ja tehnoloogia , mis lasevad riigil või piirkonnal toota kaupu, teenuseid või muid resursse , mida saab müüa.
Primaarne sektor ehk esmasektor - majanduse haru, mis tegeleb maavarade hankimisega, kalanduse ja põllumajandusega
Sekundaarne sektor ehk tööstussektor- majanduse haru, mis tegeleb kaupade tootmisega, metalli töötlemisega jne
Tertsiaarne sektor ehk teenindussektor - majandusharu, mis tegeleb info töötlemise, toomisega, turismi ja muude teenuste tootmisega
Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele.
Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes
Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne.
Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.
Mõju:
Arenenud riigile- ettevõtted rajavad oma tehaseid mujale, suureneb tööpuudus; kapitali väljavool; keskkonna säästmine; impordi suurenemine
Arengumaale- kapitali sissevool ; ettevõtted rajavad oma tehaseid; uued töökohad; majandus elavneb; tööliste koolitused - haridustase tõuseb; reostus - sageli nõrgad keskkonnanõuded.
MÕISTED:
Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi tegeleb põllumajanduse, koriluse ja kalandusega ning tööd tehakse peamiselt käsitsi
Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud töötlevas tööstuses.
Infoühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud teenindussektoris ning tegeleb eelkõige informatsiooni kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenuste pakkumine ja tootmine. Informatsioon on majandustegevuse aluseks.
Arengumaa- üks maailma vaesematest riikidest, tavaliselt väikese pindala ja rahvaarvuga riik, kus SKT, keskmine eluiga ja haridustase on väikesed. Elatutakse põllumajandusest ning riik on enamasti maavarade poolest vaene (puuduvad väärtuslikumad maavarad suurtes kogustes ).
Kõrgelt arenenud riik- riik, kus on üsna suur industrialiseerituse tase, infrastruktuur ja kapital , kõrgtehnoloogia, hea haridustase ning hea elatustase rahva seas.
Geograafiline tööjaotus- ettevõtluse spetsialiseerumine vastavalt asukoha geograafilistest ja inimtekkelistest eelistest
Rahvusvaheline firma- firma, mis tegutseb paljudes riikides
Globaliseerumine ehk üleilmastumine- Maailma ühiskonnas toimuvad muutused, mis on seotud kaubandussidemete tihenemisega ja kultuurivahetuse sagenemisega.
SKT- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus
Inimarengu indeks- riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb SKT-st ühe inimese kohta ning haridustaseme ja keskmise eluea indeksist.
Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, haridus ja tehnoloogia, mis lasevad riigil või piirkonnal toota kaupu, teenuseid või muid resursse, mida saab müüa.
Primaarne sektor ehk esmasektor- majanduse haru, mis tegeleb maavarade hankimisega,
kalanduse ja põllumajandusega
Sekundaarne sektor ehk tööstussektor- majanduse haru, mis tegeleb kaupade tootmisega, metalli töötlemisega jne.
Tertsiaarne sektor ehk teenindussektor- majandusharu, mis tegeleb info töötlemise, toomisega, turismi ja muude teenuste tootmisega
Rahvusvahelised firmad soodustavad globaliseerumist, elavdades sellega maailmamajandust.Rajades firmasid paljudesse riikidesse on neil ligipääs loodusvaradele. Lisaks alandavad nadtootmiskulusid ja laiendavad turgu. Rajades firmasid arengumaadesse elavdavad riigi majandustning soodustavad arengut.
Rahvusvahelised firmad: neis eristatakse asukoha- ja päritolumaad.
Asukohamaa on riik, kus firma on rajanud oma ettevõtteid, osakondi , kontoreid.
Päritolumaa on riik, kus firma tekkis ja tugevnes enne rahvusvaheliseks saamist, kust pärineb ta algkapital , kust ta esimesena registreeriti. Firma kõrgema juhtkonna moodust. harilikult päritolumaa kodanikud. Tänapäeval on rahvusvaheliste firmade osatähtsus maailmamajanduses suur - umbes 20- 25% rahvusvah. kaubandusest on rahvusvaheliste firmade käes.
Esimese põlvkonna rahvusvahahelised firmad olid Euroopa kaubanduskompaniid, mis tegelevad ülemeremaade saaduste kokkuostu ja turustamisega Euroopas.
Teine põlvkond tegelevad põllumajandussaaduste tootmisega või maavarade kaevandamisega
ülemeremaades, nende töötlemise ja sisseveoga päritolumaale. Need firmad tekkisid 19.saj. lõpupoole.
Kolmas põlvkond tegi rahvusvaheliste firmade leviku massiliseks. Neid tekkis enamasti kerge- ja keemiatööstuses, masinaehituses, pangaduses ja äriteenuste osutamisel. Tootmisprotsessi jagavad nad ära eri riikide vahel vastavalt sellele, kus miski tõhusam&odavam toota oleks.
Suurimad firmad tänapäeval: General Electric (USAs, tegel . energeetika ja elektroonikaga); Royal Dutch /Shell Group (Holland&Sbr. Naftatööstus); NTT (Jaapan - telekommunikatsioonid); Coca -Cola (USA - joogid& tubakas ).
Neljas põlvkond- XXI sajand. Sidevahendid, infotehnoloogia , meditsiin…