Kuidas majandada säästlikult ? (1)

Kuidas majandada säästlikult?
Praeguses ühsikonnas on kõige rohkem kõneainet pakkuvaks teemaks majanduskriis . Tegelikult on väga palju võimalusi, kuidas üksikinimene saab raha kokku hoida ja säästlikult majandada. Olgu see siis kasvõi ainult vajaliku soetamine, odavama telefoni operaatroi valimine või vee ja energia säästmine. Iga pisikene kokkuhoid viib lõpuks suure kokkuhoiuni. Kuid siiski, kuidas inimesed saavad säästlikult majandada? Esimeseks säästliku majandamise võimaluseks on kokku hoida vee pealt. Paljud inimesed hambaid pestes jätavad vee jooksma . Seda ei tohiks teha. See on küll väike asi, aga pika aja peale koguneb kraanist lihtsalt alla voolanud vett päris palju. Ja tegelikult me maksame ilma otstarbeta kraanist alla jooksnud vee eest. Suvel lilli kastes võtame vee otse kaevust või tuleb vesi ühisest kaevust. Paljudel inimestel on korterites vee mõõdikud. See tähendab, et inimesed maksavad selle vee eest, mida nad on kraanist lasknud. Oleme teadlikud oma vihmasest kevadest ja suvest . Inimesed võiksid vihmavett koguda ning seda kasutada lillede kasmiseks, mitte ei tohiks võtta kraanivett ja sellega lilli kasta, sest nii võib piltlikult öelda, et me lihtsalt viskame raha maha. Aja möödudes märkame, et see on väga kasulik, kuna vihmavee eest ei pea midagi maksma ning pikemas perspektiivis hoiame raha kokku. Niimoodi raha kokku hoidmine, näitab selgelt, et see on üks säästlikult majandamise viise. Teiseks peaksid inimesed kokku hoidma elektri pealt. Inimesed ei ole teadlikud sellest, palju nad tegelikult maksavad elektrooniliste jõulukaunistuste pealt. Riik see eest saab väga palju raha kokku hoida. Nimelt õhtuhämaruses säravad meile linnas vastu vilkuvad ja hiiglaslikud reklaamplakatid. Olgu siis tegemist kas kasiino või mõne ööklubi reklaamiga . Need plakatid ei põle mitte ainult öösel, vaid ka päeval. Aga päeval on niigi valge ja mitte keegi ei pane neid tulesid tähele. Tekib küsimus, miks peavad need tuled päeval põlema? Samamoodi võib öelda ka, et miks peavad tuled särama öösel. Saan aru, et paljud noored käivad öösiti ööklubides, kuid kas säravad reklaamid on see mõjutegur, miks noored ühte või teist pidustusasutust valib? Juba novembri lõpust ilmuvad linnapilti uhked jõulukaunistused. Tihtipealt on neid liiga palju ühes kohas. Kui inimesed viiest kuni seitsmeni kodu poole liiguvad ja paljud teevad seda jala, siis on tõesti ilus vaadata tuledevalgel linna, kuid kas öösel peavad jõulukaunistused särama? Öösiti inimesed magavad ja mitte kellelegi ei too kasu nende tulede põlemine öösel. Ning nii on ka kodudes. Aina populaarsem on, et mida rohkem on sinu kodu küljes rippuvaid kaunistusi, seda uhkem asi on. Kuid öösel ei näe sa ise seda ilu ning ka sinu naabritel pole just aknast sisse säravad jõulukaunistused kõige meeldivam asi. Lihtsam on need laternad välja lülitada, kuna nii ei sega naabreid ja hoiab ka raha kokku. Elektri kokkuhoidmine on pikemas perspektiivis väga kasulik ning järelikult on see üks säästliku majandamise viise. Kolmandaks säästlikult majandamise võimaluseks on, et inimesed ei tohiks võtta laenu. Praeguses keerulises majanduslikus olukorras leiavad paljud inimesed ainukese pääsetee võttes pangast laenu või halvemal juhul võttes nn. sms laenu. Paljud on teadlikud sellest, et kui pangast võetakse laenu miljon krooni, siis inimene peab aastate jooksul pangale tagasi maksma topelt summa. Aastate vahemik on lai. Pangalaenu tagasimaksmise tähtaeg võib ulatuda kuni kolmekümne aastani. Inimesed ei mõtle sellele, et pangast laenu võttes on nad endale nuhtluse kaela võtnud. Mõnda aega on pangast laenu võtnud inimesel hea elu. Saab ehitada endale soovitud maja või osta auto, aga aja möödudes võib inimesel tekkida probleeme pangale raha tagasi maksmisega. Järelikult on üheks säästlikuks majandamise võimaluseks mitte võtta laenu. Neljandaks säästlikult majandamise võimaluseks võiks tuua ühe lihtsa, kuid väga mõteka lause. Kuluta nii palju, kui vaja ja nii vähe, kui võimalik. See tähendab seda, et poodi minnes osta just neid asju mida tegelikult vaja on. Ning kui vaja mineval asjal on lai valik, siis püüa valida võimalikult odav ese. Siiski on oluline ka kvaliteet ning tihtipeale ei saa osta just kõige odavamaid asju. Kindlasti ei tohiks poodi minna tühja kõhuga, kuna on teada, et just tühja kõhuga on inimestel soodumus osta kokku seda, mida hiljem ei sööda ja võib-olla visatakse minemagi. Kui soki sisse on tulnud auk, siis kas on kõige mõtekam minna poodi ja osta uus paar? Palju säästlikum on võtta niit ja nõel ning nõeluda auk kokku. Iga pisema ostu pealt hakkame pika peale väga palju raha kokku hoidma. Nii võib öelda, et mõistlikud ja säästlikud ostud on üheks võimalikuks säästliku majandamise lahenduseks. Viiendaks lahenduseks võiks olla eelarve koostamine. Iga pere on teadlik oma väljaminekute ja sissetulekute kohta. Iga kuu alguses võiks pere koostada eelarve, kus on kirjas kõik sissetulekud ja väljaminekut. Nagu ka riik koostab oma riigi eelarve, kus on kirjas punktid, kuhu on vaja raha suunata. Alati on ka riigil mingisugune reserv , kus on raha, mida võib hädajuhtudel vaja minna. Nii võiks olla ka peredel reserv, kus on raha, mille abil pere saab soetada uue eseme vana katki läinud asemele. Kui pere paneb kõik oma ostud ja muud kulutused eelarvesse kirja on kuu lõpuks selge pilt, kas tullakse oma rahadega välja või jääb kuskilt puudu. Alati saab eelarvet ümber teha ning sellest võetakse õppust, et osta tuleb ainult vajalikku ja nii jõuab pikapeale inimestele pärale arusaam, et pere eelarve on üks hea asi ja tänu sellele võib väga palju kokku hoida. Nii võib öelda, et eelarve tegemine ja reservi omamine on üheks säästlikult majandamise tunnuseks. Vee ja elektri kokkuhoidmine, eelarve tegemine ja võimalikult odavate asjade seotamine on vaid vähesed võimalused, kuidas majandada säästlikult. Võimalusi on veel väga palju ning iga inimene peaks leidma endale meelepärase ning lähtuma sellest, sest kindel on, et iga pisemgi kokkuhoid viib lõpuks suure kokkuhoiuni.