Kodanikuks olemise võlu ja vaev (2)

Olga Dalton , 12.B
Saue Gümnaasium
Kodanikuks olemise võlu ja vaev
Eesti Vabariik kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril ning see on üks tähtsamaid sündmusi meie riigi ajaloos. Samas on olemas veel üks oluline kuupäev – 26. november 1918. See on päev, mil Maanõukogu andis välja määruse Eesti kodakondsuse kohta – sündis Eesti kodanikkond , mis on riigi oluline tunnus. Tänapäeval tähistame 26. novembril kodanikupäeva. 1918. aasta määrusega said kodanikuõigused kõik Eesti Vabariigi piirides elavad inimesed, kuid nüüdisajal ei ole kodanikuks saada enam nii lihtne. Kuidas siis saadakse kodanikuks ja mida üldse tähendab olla kodanik? Kas ainult õiguslikku suhet riigiga või hoopis midagi enamat ? Millised õigused ja kohustused sellega kaasas käivad?
Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või naturalisatsiooni korras. Kodakondsus võidakse anda ka isikutele, kellel on erilised teened Eesti Vabariigi kasuks riiklikul, riigikaitselisel või seltskondlikul alal. Kuid kodanikuks olemine ei tähenda vaid Eesti passi omamist – see on midagi rohkemat. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik peab usaldama ja armastama oma riiki, tegutsema ühiskonna huvides, pidades silmas jätkusuutliku arengu põhimõtteid, ta peab tundma huvi riigi tuleviku ja riigis toimuvate protsesside vastu. Hea kodanik on aktiivne ning kasutab oma õigust valitsemist mõjutada – see tähendab, et ta osaleb valimistel ning lööb kaasa ka kodanikuühiskonnas. Selline inimene hoiab loodust, austab teisi ühiskonnaliikmeid, on tolerantne ning tunneb oma riigi ajalugu. Kuid viimasel ajal on tõelisi kodanikke vähe: suurem osa Eesti kodakondsust omavatest isikutest ei käi valimas, ei jälgi poliitikat ja ei mõtle Eesti ühiskonna tulevikule. Mis on selle ükskõikse suhtumise taga ja kuidas kasvatakse heaks kodanikuks?
Ma arvan, et eelkõige mõjutab inimese suhtumist perekond. Just vanemad ja sugulased aitavad väikesel lapsel kujundada väärtushinnangud ning ka arvamus oma riigi kohta. Tavaliselt juhtubki nii, et vanematel, kes ei tunne huvi riigi saatuse vastu, kasvab passiivne kodanik, ning vastupidi – aktiivsetel vanematel hea kodanik. Kuid kodanikuks saamisel on oluline roll ka sõpradel, võib-olla ka koolil ja õpetajatel. Just koolis räägitakse meile, mis on hea ja mis on halb, ning kuidas peab inimene ühiskonnas käituma. Samas sõltub palju ka riigist endast ning meediast, mida nimetatakse neljandaks võimuliigiks. Huvitav on ka see, et rikkamad inimesed on optimistlikumad riigi tuleviku suhtes ning osalevad rohkem ühiskonnaprotsessides(Emori andmetel). Seega on üheks riigi ülesandeks tagada inimestele majanduslik heaolu. Kuna meedial on tänapäeval inimestele väga suur mõju, siis peaks ta propageerima heaks kodanikuks olemist, seletama rahvale, miks on tähtis osaleda valitsemises.
Eesti kodanik on hea olla. Kodakondsusega kaasnevad paljud õigused, mis muudavad kodaniku igapäevaelu palju mugavamaks. Minu arvates on kõige tähtsamad kodanikuõigused järgmised: õigus valida, õigus kuuluda erakondadesse ning kandideerida Riigikokku ning Vabariigi Presidendiks. Kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti kaitsele, ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata. Samas on paljude arvates oluline asjaolu, et riigi- ja omavalitsusasutustes võivad töötada vaid Eesti Vabariigi kodakondsust omavad isikud. Seega loob kodakondsus paremad väljavaated töökoha leidmiseks. Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga laienevad Eesti kodanikule ka Euroopa Liidu kodanikuõigused: näiteks viisavaba reisimine, õigus töötada ilma tööloata kõikjal Euroopa Liidus, õppimine madala õppemaksuga või tasuta. Kõike seda võiks nimetada „kodanikuks olemise võludeks”, sest need õigused muudavad meie elu lihtsamaks ja paremaks.
Kuid kodanikuks olemisega kaasnevad ka mõned kohustused, näiteks Eesti iseseisvuse kaitsmine, kaitseväeteenistuses teenimine. Nendele lisanduvad kõigile riigi territooriumil elavatele inimestele laienevad kohustused, nagu maksude maksmine, seaduste järgimine ja elukeskkonna säästmine. Paljud nimetavad kodanikukohustusi „vaevaks”, kuid võrreldes õigustega on kodanikul palju vähem kohustusi ning needki teenivad Eesti arengu ja riigi püsimajäämise eesmärke. Kas oleks siis õige öelda, et kodanikukohustused on vaid koorem? Pigem mitte. Iga kodanik peaks hea meelega täitma oma kohustusi!
Eesti kodakondsuse sain juba sündimisega, kuid kodanikuks olemise olemuse mõistsin alles hiljuti . Kuigi olen üles kasvanud perekonnas, kus väärtustatakse kodanikualgatust ning ühiskonnaasjades kaasalöömist, olin peeaegu kogu oma elu riigi küsimuste vastu pigem ükskõikne. Märkimisväärse muutuse minu suhtumisse ja väärtushinnangutesse tõi aga majanduskriis . Ma sain aru, et ühiskonna arengu seisukohalt on tähtis, et iga liige avaldaks oma arvamust, teostaks kõrgeimat riigivõimu valimiste või referendumi kaudu, aitaks ka teisi inimesi. Minu arvates peab meeles pidama J.F. Kennedy surematut lauset: „Ära küsi, mida sinu maa saab teha sinu heaks, küsi endalt, mida sina saad teha oma riigi heaks". Ilmselt on Eesti riigil selles osas veel arenguruumi.