Kas roheline mõtteviis on eestlasele omane (2)

Kas roheline mõtteviis on eestlasele omane?
Inimene on tarbinud arutult ja elanud nii,nagu on talle mugavam.Ta on olnud egoistliku mõtteviisiga ja kõiges seadnud esikohale oma mugavuse ja heaolu.Ta on elanud nii,et võib öelda:”inimene on looduse kuningas,teen mis tahan.”Ta ei ole arvestanud üldse loodusega.Alles viimastel aastatel on hakatud mõtlema sellele,et loodusressursse tuleb hakata ökonoomsemalt kasutama.Inimesed peaksid mõtlema oma tegevuses ja tarbimises kindlasti sellele,et ka peale neid säiliks inimväärne elu Eestis.
Eestis on hakatud otsima alternative energia tootmiseks.Uuringute kohaselt jätkub fossiilseid kütuseid veel umbes 50 aastaks.Seega võiks kasutada mitmesuguseid taastuvaid energiaallikaid.Näiteks tuulegeneraatoreid on Eestis kasutatud juba mõnda aega.Algust on tehtud ka energiavõsa kasvatamisega .Seda kavatsetakse kasutada elektri-või soojusenergia tootmiseks,tulevikus üha enam.Tuleb töötada välja tehnoloogia ja hankida vajalikud masinad.Energiavõsa toimib ka reoveepuhastina.Ka iga inimene ise saab energiat säästa.Näiteks majapidamises tuleks kasutada säästupirne ja A energiaklassiga kodumasinaid.See aitaks elektrienergiat säästa.Elektrihinna pidev tõus on pannud inimesi selliselt käituma,et nad on elektrienergiasäästlikumad.Eestis on hakatud kasutama tänavavalgustuses hõõglampe ja see on ka energiasäästlikum eluviis.
Üks säästmist vääriv loodusvara on vesi.Paljudes majapidamistes on veemõõturid ja seetöttu makstakse vähem,sest veetarbimine on kontrolli all.Seega võib väita,et eestlased liiguvad rohelise mõtteviisi suunas.
Üheks rohelise mõtteviisi näiteks on prügi sorteerimine.1. jaanuarist 2008. aastast jõustus Eestis seadus,mis kohustab prügi sorteerima.Mõned inimesed peavad prügi sorteerimist õigeks ja vajalikuks,teised arvavad ,et see on tülikas ja mõttetu tegevus.Peale selle nõuab uue seaduse täitmine ka ümberkorraldusi koduses majapidamises.Jäätmete sorteerimiseks on vaja kööki nelja prügikasti ja väikses köögis on see üsna ebamugav.On vaja aega,et inimesed harjuksid prügi sorteerima,aga ma arvan,et see hakkab lõpuks toimima .Keskkonna säästmine on kõigi inimeste kohus ja see säästab loodust,sest on võimalik hulga prügi taaskasutusse suunata.
Suur probleem on loodusesse sokutatud prügi.Paljud metsaalused ja kõrvalised paigad on seda täis,ka tee ääred.Eestis on juba traditsiooniks saamas igakevadine prahikorjamine vabatahtlike poolt.Sel aastal toimub kodanikualgatus ”Teeme ära 2008” 3.mail.Arvatakse,et kogutakse umbes 10 000 tonni prügi ja korraldajad loodavad,et osavõtjaid võib olla umbes 40 000 inimest.Selline üritus toimub vaid kord aastas,aga varsti täituvad jälle Eestimaa paigad prügiga.See on tõesti murettekitav,et osa inimestest ei taha aru saada sellest,et oma elukeskkonda tuleks hoida.Roheline mõtteviis ei ole seega kõigile eestlastele omane.
Eestis on viimastel aastatel tegevust alustanud mõned ökopoed.Hinnad nendes poodides on kõrgemad kui muudes kaubanduskeskustes ja nende kaupade ostmine ei ole jõukohane kõigile inimestele.Samas jälle igaüks ei olegi huvitatud tervislikumast toidukaubast.Eelistatakse ebatervislikku odavat toitu.On veel inimesi kes kasvatavad endale ja oma perele köögivilju ise.Selle mõttega,et siis nad teavad mida nad söövad.Kasutatakse mahepõllumajandust:ei kasutata mürke ega väetisi.Saak on küll väiksem,aga ohutum tervisele.Kahjurite tõrjeks kasutatakse katteloori ja igasuguseid taimseid leotisi näiteks tomatilehtede-või nõgeseleotist kääritatult.Mürkide ja väetiste mittekasutamine hoiab meie looduskeskkonda puhtamana-seega on roheline mõttelaad.
2006-ndal aastal ehitati Eestisse esimene ökomaja ja selleks kasutati enamjaolt põhku ja savi.Eestis on üldse praegu palju maju hakatud ehitama,aga kui vaadata missuguseid materjale neis kasutatakse,siis võib öelda,et enamjaolt ikka on need euromajad.Suurem osa inimestest peab oluliseks soojustust,plastaknaid ning mettalluksi.Seega on oluline,et maja oleks soojapidav ja kuluks vähem energiat kütmiseks.Majad värvitakse kemikaale sisaldavate värvidega.Rootsis on näiteks suurem osa majadest loodusliku värviga värvitud-rootsipunasega.See värv peab palju aastaid kauem vastu kui keemilised värvid ja on loodusest enesest.
Eestlastele ei ole keskkonnasäästlik eluviis päris omane.Peamine põhjus on vast see,et paljudel inimestel ei ole piisavalt aega,et sorteerida prügi kohe,et jälgida elektri –ja vee tarbimist,unustatakse tuled põlema.Rohelist mõtteviisi küll propageeritakse viimasel ajal,aga inimesteni peab see jõudma ja see vajab veel harjumist.See,et osa inimesi on hakanud rohelist mõtteviisi pooldama on tingitud peamiselt sellest,et on vaja raha säästa ja raha vähesus paneb ka vähem tarbima ning prügi tootma .Seega võib öelda,et selle tingib majanduslik olukord.
12R