Rahvusvahelised lepped ja globaalprobleemid (1)

Ökoloogilised globaalprobleemid
1) Toidupuudus -enamasti arengumaades, eriti Etioopias ja Somaalias. Põhjuseid on mitmeid. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Seega inimesed kolivad sinna kus on viljakam, aga see omakorda toob kaasa sealsete metsade hävingu, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise , erosiooni ja kõrbete leviku. Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem.
Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine(spets. Toiduks kasvatatud vetikad , seened, bakterid ). Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja –tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist.
2)Mullastiku hävimine-Seda põhjustavad nii looduslikud kui ka inimtegevus. Peamine põhjus-erosioon..Seda tingivad paduvihmad, vooluveed, tuul ja temp. kõikumine. Eriti piirkondades kus puudub taimestik (kõrb) või kus kasvatatakse monokultuure. Põldu harides saab seda ära hoida oskusliku maaharimisega, terrass - ja ribapõllundusega.
3)Kõrbestumine-Kuivad või poolkuivad alad moodustavad umber kolmandiku maismaa pinnast.Põhjustena võib nimetada ulatuslikku metsaraiet, liigkarjatamist, ebaõigeid väetamis ja maaharimisvõtteid ning niisutavate maade sooldumist.
4)Loodusvarade kasutamine-
* Taastuvad -päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad , turvas jt. Põhja- ja pinnaveevarud taastuvad õigel kasutamisel . Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Pöikeseenergia on hetkel ammendamatu.
*Taastumatud- metallimaagid , mineraalsed maavarad , fossiilsed kütused( nafta , maagaas, põlevkivi)
5) Veeprobleemid -eelkõige on puudus mageveest. Vee põhiliseks tarbijaks on põllumajandus, tööstus ja olme. Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on puhas joogivesi tõeliseks probleemiks. Mageveekogud on eriti saastumistundlikud, see põhjustab ka nakkushaiguste levikut. Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid(usa, iisrael). Merevee destilleerimine on liiga kulukas , seega üha enam rakendatakse veehoidlate rajamist , kuhu kuivaperioodideks varutakse vett tagavaraks.
6)Happevihmad-see on otseselt tingitud inimtegevusest. Happelised oksiidid ühinevad veeauruga. Esikohal on väävel- ja lämmastikoksiidid. Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. Happevihmade otseseks tulemuseks on metsade ulatuslik hävimine-okaspuude hukkumine eriti
7)Kasvuhooneefekt-Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid( metaan , CO2, N2O). Metaani eraldub soodest , riisikasvandustest. CO2 eraldub mootorikütuse põlemisel. Freoonid tulevad külmutusseadmetest.Freoon suurendab ka osooniauke.
8) Eesti põhiliseim keskkonna probleem on seotud põlevkiviga. Seda jätkub vaid 40 aastaks. Lisaks see tekitab palju kasutuskõlbmatut maad, tuhamäed, õhusaaste.
9) Liikide hävimine- Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Inimesed elavad seal kus on soe, paljud taimeliigid tahavad samuti sooja, kuid rahvastiku kiire kasv toob kaasa paljude liikide vähenemise.
10)Looduskaitse-sai alguse ükiskute loodusobjektide kaitsmisest. Ei piisa üksnes haruldaste liikide kaitsest, vaid eelkõige tuleb säilitada nende elupaiku. Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine.Kui vaja, luuakse kaitsealad , kus inimtgevus on seadustega reguleeritud. Piiratud on nt küttimine, korjamine, kollektsioneerimine ja kaubitsemine. Piiratud on ka taimede sisse- ja väljavedu.
* Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Nende üheks olulisemaks tahuks on inimeste teadlikkuse tõstmine.
Loodusobjektide hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid.
Kaitstavad liigid on jagatud 3 kategooriasse.
I- Haruldased ja otseses hävimisohus liigid.
II-väheneva arvukusega ohustatud liigid
III-liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine.
Esimese ja teise kategooria kaitsealuseid ei tohi tappa ega korjata, seega ei avaldata nende elupaiku. Kaitstakse ka isendi elupaika või kasvukohta . II kat. Puhul peab 50% ja III puhul 10% elupaikadest olema kaitstud.
IGASUGUSED LEPPED, KONVENTSIOONID , SEADUSED.
1)Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - 1992.a Rio de Janeiros 157 riiki, ka Eesti.
Eesmärk:bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine
2) Looduskaitse seadus-2004.a Eestis.
Eesmärk:Eesti looduse mitmekesisuse säilitamine. Tuleb tagada looma-, taime-, seeneliikide elupaik ja soodne seisund. Seadus määrab kaitstavad loodusobjektid.
3) Natura 2000-üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik.
Eesmärk: väärtuslike looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
4)Agenda 21-ülemaailmne 21.saj säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks.
Eesmärk: loodusressursside säästmine, vältide ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemist, tähtsustab tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, tagada põhiliste vajaduste rahuldamine.
5)Eesti keskkonnastrateegia 2010-valmis 2005 aastal.
Eesmärk: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et ei kahjustataks loodust. Inimeste keskkonnateadlikkuse edendamine.
6)Oorhusi konventsioon-Eesti ühines 2001.a
Eesmärk:võimaluste loomine avalikkuse kontrolliks keskkonnaalase tegevuse üle. Elanikkonda tuleb informeerida keskkonda puudutavatest planeeringutest.
7)Säästev Eesti 21-Riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030.
Eesmärk: ühendada omavahel üleilmsest konkurentsist tulenevad edukusnõuded, säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise.