Interneti kasutatavus ja e-kaubandus Eestis ning Euroopa Liidus (0)

Interneti kasutatavus ja e-kaubandus Eestis ning Euroopa Liidus
Interneti tähtsus on viimaste aastatega väga palju tõusnud. Tänapäeval leidub ilmselt vähe majapidamisi, kus puuduvad Internet ja arvuti. Võib öelda, et inimesed on koondanud peaaegu kogu oma elu virtuaalkeskkonda, mis on eelkõige lihtne ja mugav lahendus. 2015. aasta 18. septembri seisuga oli kodune internetiühendus olemas 99%-l lastega leibkondadest ning 86%-l lasteta leibkondadest. Käesoleva aasta jaanuari seisuga kasutavad Euroopa Liidus Internetti kõige enam taanlased ja seda lausa 97% elanikkonnast, mis on veerandi jagu kõrgem kui Euroopa keskmine (75%). Lisaks Taanile, ületab Interneti kasutatavuse määr Euroopa keskmist veel ka Eesti (90%), mis on meie kui väikese riigi kohta ehk isegi pisut üllatav tulemus. ( http://www.gemius.ee/468/interneti-kasutatavus-12-euroopa-liidu-riigis.html )
Väga populaarseks on muutunud ka e-kaubandus. 2013. aastal teostatud Eurobaromeetri järgi ostis Internetist midagi viimase 12 kuu jooksul 46% eestlasest vanuses 15+, Euroopa Liidus keskmiselt üks protsenti vähem. Veel 2010. aastal oli e- poodidest ostjaid Eestis alla 30% ning Euroopas keskmiselt 37%. ( http://www.emor.ee/internetipoodidest-ostmine-on-seni-arvatust-populaarsem/ )
Eesti Statistikaameti andmetel on hetkeks, ehk 2015. aastaks, eestlaste e- kauplemise näitajad veelgi suuremad- viimase 12 kuu jooksul ostis/ tellis Internetist kaupu või teenuseid 59% 16-74- aastastest , mida on 10 protsendipuntki enam kui 2014. aastal. Kõige enam osteti reisi- ja majutusteenuseid, kontserdi-, kino -, teatri- jm pileteid ning rõivaid ja sporditarbeid (52%). 85% 16–74-aastastest internetikaubanduse kasutajatest ostsid/tellisid kauba või teenuse Eesti müüjatelt, 44% Euroopa Liidu (v.a Eesti) ning 35% muude riikide müüjatelt (v.a Euroopa Liit). ( https://www.stat.ee/90580 )
Mind üllatas fakt, et eestlased ostavad 85% ulatuses kaupu eelkõige Eesti müüjatelt. Pigem arvasin, et kodumaistel e-poodidel on raske konkureerida rahvusvaheliste e-poodidega kaubavaliku laiuse ja hinnataseme soodsuse osas. Üheks põhjuseks, miks eelistatakse pigem kodumaiseid pakkujaid on ilmselt see, et välismaalt ostes puudub tarbijal võimalus ostetavaid tooteid katsuda /proovida. Toote mittesobivuse korral on selle välismaale tagasi saatmine samuti väga tülikas protsess, mistõttu tagastamisest loobutakse ning proovitakse mittesobiv toode iseseisvalt Eesti turul maha müüa.
Kodumaiseid e- poode eelistatakse tõenäoliselt ka seetõttu, et ostuprotsessi pikkus võrreldes välismaaga on minimaalne. Ostes tooteid Eestist, saab tarbija need enamikul juhtudel kätte 2-3 päevaga, kuid tellides välismaalt, võib ostuprotsess venida kuni 45-päevani. Tarne oleneb kindlasti ka riigist, kust toode tellitakse; on loomulik, et Hiinast tellides ei ole mõtet oodata paarinädalast tarnet ning vahel võib juhtuda, et toode üldse tarbijani ei jõuagi.
Välismaalt tellimise üks probleem seisneb veel ka selles, et ostuprotsess on väga keeruline. Tavaliselt ei ole see küll võimatu, kuid siiski, võrreldes kodumaistest e-poodidest ostmisega, on see väga palju tülikam.  Kuna enamus välismaiseid e-poode kasutab krediitkaardi funktsiooni, siis paljusid tarbijaid võib see esmapilgul kohutada, eriti siis, kui ei olda tihe virtuaalkaarti kasutaja. Virtuaalkaardi loomise protsess välismaalt ostlemiseks tundub nii mõnelegi kasutajale liialt keeruline ettevõtmine, mistõttu otsustakse tellida pigem eestimaistelt pakkujatelt, mis on enamasti lihtne ja mugav.
Kui rääkida e-kaubanduse plussidest, siis on nendeks kindlasti valikuvõimaluste rohkus ning soodsam hind. Soodsam hind kehtib eelkõige välismaiste e- poodide puhul. Samuti on Internetist tellimine mugav ehk igaüks saab seda teha omaenda kodus ning ükskõik millal. Kuid ka siinkohal pean välja tooma negatiivse asjaolu: tellitud kaup ei pruugi olla selline, nagu oodatud. Eriti tihti juhtub seda tellides tooteid Aasia riikidest.  
Olen arvamusel, et eestlased on Internetis ostlemise koha pealt siiski pigem skeptilised, seda eriti välismaiste saitide puhul. Reeglina e-poodides väga suuri oste ei tehta, kuna ei olda kindel selle kvaliteedis ning samuti selles, kaup üldse tarbijani jõuab. Internetist ostetakse tavaliselt asju, mille kiiresti kätte saamine ei ole oluline ning raha säästmine on põhjuseks, miks ollakse nõus toodet kauem ootama.
Helina Romantsov
Kasutatud kirjandus:
https://www.stat.ee/90580
http://www.emor.ee/internetipoodidest-ostmine-on-seni-arvatust-populaarsem/
http://www.gemius.ee/468/interneti-kasutatavus-12-euroopa-liidu-riigis.html