Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? (0)

Anna Kõuhkna
12d
Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega?
Roheline eluviis on ühiskonnas aina rohkem populaarsust koguv. Kohati võib seda isegi kutsuda trendiks. Seda sellepärast, et näiteks isegi kõige tavalistemates toidupoodides on kujunenud ökoasjade letid ja nurgad, ehitatakse ja tehakse loodussõbralikke autosid ja maju. Too eluviis on kindlasti puudutanud mõneti kõiki inimesi, sest säästev ehk keskkonnahoidlik eluviis puudutab tarbimistavasid, kodumajapidamist ja rekreatsiooni. Selle eluviisi puhul viidatakse tihtipeale individuaalset käitumist. On palju neid, kes järgivad kõiksugu soovitusi ja rohelisi reegleid ning on ka lihtsalt inimesi, kes võtavad sellest osa ja proovivad anda osakest juurde. Roheline eluviis võib ka olla teisisõnu uus maailmavaade. See on looduse säästmine, mida võib järgida ükskõik missugune inimene, sõltumata sellest, kus ta elab või töötab.
Keskkonnasõbralik on elada võimalikult vähe tarbides. See ei kehti inimeste kohta, kes näiteks ostavad auto mugavusest, mitte vajadusest. Samamoodi ei ole roheline osta iga vähese aja tagant kõiki uuemaid ja moodsamaid tehnikavidinaid. Keskkonnasõbralik olla pole siiski raske – vaja on alustada kasvõi väikestest muutustest: riiete ja lastetarvete korduvkasutamine, ökotoidu tarbimine jms. Vaja on vaid ennast selles vallas harida ja teadlikuks teha ja seejärel muuta oma tavapäraseid harjumusi.
Mahetoit on tänapäeval kättesaadav tõenäoliselt kõigile eestlastele. Seda müüakse nii suuremates kui pisemates toidupoodides, eraldi on mahemarketid ja ökopoed ning rajatud on juba paljusid maherestorane ja -kohvikuid. Seesugune toit on kasulik tervisele ja loodusele . Isegi kodumaise toidu eelistamine on samm keskkonnasõbralikuma elu suunas. Kogunenud on aina rohkem tõendeid selle kohta, et lisaks mahetootmise keskkonnasõbralikkusele on mahepõllundussaadused ja ülejäänud mahetoit tavatoodetest tervislikum. Seda sellepärast, et see toit on meie tervisele kõige ohutum – palju vähem leidub mükotoksiine, mürkkemikaale ja säilitusaineid. Seda seletatakse komposti ja haljasväetise kasutamisega. Maheloomadele antakse peamiselt koresööta ja vähe teravilja, mis samamoodi toob ainult head ja paremat. Toidu kvaliteet on mahetoidus väga kõrge – selle moodustavad tervislikud ühendid ja rasvhapped loomses toidus. Maheasjad pole ainult kasulikud tervisele ja organismile vaid toetavad rahaliselt ka jätkusuutlikult majandavat põllumeest. Kuigi uuringute põhjal leitud erinevused on küllaltki väikesed, on siiski pisemadki muutused tee paremuse suunas.
Roheline ideoloogia on tegelikult palju suurem kui lihtsalt toitumine ja trend. Tegelikult väärtustab see eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Sellega hoitakse elurikkust ja püsivust. Mõned kümnendid tagasi vaatlesid poolitilsed mõtlejad loodust, kui lihtsalt majanduslikku ressurssi, mida on palju inimestele kasutada. See hakkaski tooma hävingut – looduse raiskamine. Tänaseni on toimunud looduse kasutamine mõtlematult ning võib öelda, et isegi hoolimatult. Inimtegevus võib looduslikku tasakaalu häirida ja hävitada ökosüsteemi. Sellepärast ongi mõeldud välja palju igasuguseid asju, mida saab ise ette võtta, et olukord paremaks muutuks. Näiteks ollakse tuumaenergia vastu ja bioenergeerika poolt, kasutatakse rohelist maksusüsteemi piirates tarbimist ja keskkonnareostust ja otsuste tegemisel pooldatakse osalusdemokraatiat.
Nagu mainisin enne – puudutab roheline eluviis mingil määral kõiki inimesi meie ühiskonnas. Vaadeldes iseennast , oma perekonda, sõpru ja tuttavaid, näen, kuidas kasvab rohelise eluviisi järgimine üha enam. Kodus hakkavad aina enam tooteid asenduma mahetoodetega. Alates müslidest, pudrudest, jogurtitest ja lõpetates küünelakieemaldajatega, juuksevärvide ja deodorantidega. Aina vähem tarbitakse keskkonnale ja tervisele pigem kahjulikke asju. Vanemad võtsid kuulda ka maakodu ehitamisel kõiksugu ökoloogilisi nõuandeid.
Taaskasutus on viis, mille korral kasutatakse varem kasutatud seadmete ja materjalide jäätmeid või eset ise. Seda järgides aitavad inimesed vähendada loodusvarade tarbimist ja saastamist. Selle korral on ökosüsteemi aineringed suletumad nind osutub võimalikuks ökoloogiline tasakaal (seisund, milles koosluste liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv). See soodustab aina rohkem säästvat arengut. Tegeilukult on jäätmete taaskasutus sama vana kui inimkond . Näiteks juba eelindustriaalsel ajal koguti Euroopas vanapronksi ja teisi metalle ümbersulatamise eesmärgil. Taaskasutamine on samamoodi kogunud väga palju populaarsust – näiteks käiakse palju kaltsukates, kirbuturudel ja taaskasutuskeskustes. Nendest kohtadest ei saa ainult riideid , ehteid ja jalanõusid vaid võib leida ka mööblit, rattaid ja kõiksugu muid vajalikke tavatarbeesmeid.
Ökoeluviisil on ka omad miinused - räägitakse sellest, kuidas rohelise eluviisi järgimine on kulukas , kuna poes tuleks hoolikalt uurida, missuguseid toiduaineid on mõtet osta, et need tervisele ja loodusele halvasti ei mõjuks. Samuti korteris või majas remonti tehes tuleks kasutada looduslikke ehitusmaterjale ja värve. Selline kardinaalne muutus võib olla ühe inimese jaoks liiga keerukas. Tõttöelda tuleks rohelist eluviisi omaks võttes alustada kergematest asjadest. Näiteks, kui käime poes ja ostame kaupa, pole vaja tingimata osta kilekotti, vaid võiks selle kodust kaasta võtta või veel parem, kasutada spetsiaalset riidest kotti. Muuta tuleks ka kõige tavalisemaid harjumusi nagu näiteks autoga sõitmist – ilusa ilmaga võiks poodi jalutada või jalgrattaga minna, sest alati polegi autot vaja. Toas võiks kustutada tule, kui seda parasjagu tarvis pole. Nii säästame nii loodust kui ka raha ja võime tunnistada, et selles pole üldiselt midagi rasket.
Et ühildada oma enda tarbimismallidega rohelist eluviisi tuleb lihtsalt natukene teha muutusid tavapärastes harjumustes. Kõige lihtsam on lõpetada arulage tarbimine. See tähendab, et tuleks üle vaadata enne kassasse jõudmist oma ostud ja mõelda üle mis on tõepoolest tarvilik. Tasuks astuda välja tavalisest pealvaatajarollist – nähes, et keegi/miski võiks kujutada keskkonnale/loodusele ohtu tuleks tegutseda. See on ainult asi, mille üle saaks uhkust tunda, et hoolid keskkonnast. Kasuks tuleb ka alati abivajajate toetamine . Aitamine ei pea olema alati rahaline vaid võib otsida üles oma enda kodust asjad, mida enam pole vaja ning viia vajajatele kättesaadavasse kohta. Kui olla üleüldiselt kursis keskkonna- alaste teadmistega on ka endal lihtsam teha tähtsaid ja vähemtähtsaid otsuseid.