Majanduslik ebavõrdsus ja vaesus (0)

Majanduslik ebavõrdsus ja vaesus .
Üks olulisemaid seoste kogumeid on igas ühiskonnas tootmistegurite ja nende vastavate teguritulude jaotumine ühiskonnaliikmete vahel.Piltlikult võib vaadata seda kui võidujooksu, kus on kiiremad ja aeglasemad jooksjad. Kuna ressursid on piiratud ei jätku hüviseid kõigile võrdselt.
Majandusliku seisundi määrab osasaamine algsetest tegurituludest.Algsed tulud ja nende allikad jaotatakse järgnevalt: 
                             TOOTMISTEGUR                            TEGURITULU  
                             Töö                                        -               Palk
                             Kapital                                  -               Intress ja dividendid
                             Maa                                       -               Rent 
                             Ettevõtlus                             -               Kasum
Tulude erinevus tuleneb asjaolust, et tootmistegurid on inimeste vahel väga erinevalt jaotunud.Töö ja palga suhe sõltub: 
   a) inimese oskustest ja teadmistest
   b) inimese looduslikest eeldustest ja võimetest 
   c) õnnest või juhusest
Maa ja kapitali omand on majapidamiste vahel jaotunud ebavõrdselt.Põhjuseks poliitiline kavalus, aus turukonkurents ja põlvkondade järjepidavus.
Kokkuvõtteks võib ebavõrdsuse põhjused jagada kolme rühma: 
   a) ebavõrdsus töötuludes 
   b) ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses 
   c) ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus
TULU - raha või hüved, mida inimene saab teatud aja jooksul.
Tulu jagatakse järgmiselt:
    a) töötulu 
    b) tulu omandilt  
    c) rahalised toetused
    d) naturaalsed toetused
RIKKUS - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud kindlal ajahetkel 
Rikkus jaguneb:
    a) füüsilinekapital - maa, hooned, tarbekaubad. See osa kapitalist kaotab aja jooksul oma         väärtust
    b) finantskapital- pangahoiused, aktsiad ja muud väärtpaberid. See osa kapitalist peaks aja        jooksul tulu tooma .
Taasiseseisvunud Eestis on ebavõrdsus inimeste vahel oluliselt suurenenud.
Kui on olemas ebavõrdsus, siis saab seda ka mõõta. Ebavõrdsust saab mõõta  Lorenzi kõveraabil.Mida kõveram on joon, seda ebavõrdsemalt jaotuvad tulud riigis.Samamoodi aitab mõõta ebavõrdsust ka  Gini indeks.
Maailmapanga andmetel on suhteliselt võrdselt tulud jaotunud Slovakkias, Austrias , Taanis , Jaapanis jne. Väga ebavõrdselt on tulud jaotunud Sierra Leones, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Brasiilias.
MIS ON VAESUS?
Vaesus on tänapäeval üks olulisematest sotsiaalprobleemidest. Vaeseks nimetatakse inimest, kelle materiaalsed vahendid on ebarahuldavad.
Eristatakse absoluutset vaesust - inimese sissetulek jääb allapoole teatud minimaalset taset ja suhtelist vaesust - tulud pole mitte niivõrd väikesed aga vajadused on liiga suured.
Absoluutse vaesuse mõõtmiseks on elatusmiinimum ja vaesuspiir.
Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist.
KES ON VAESED?
Vaesust peetakse sõltuvaks järgmistest teguritest: 
   1) Perekonna suurus- mida suurem on perekond, seda suuremad on ka tulud.
   2) Perekonna koosseis- ülalpidajate ja ülalpeetavate suhe 
   3) Perkonnapea sugu ja vanus- vaesem on see pere, kus perekonnapeaks on kas väga noor või        väga vana.
   4) Elamise piirkond- ääremaadel on vaeseid rohkem kui suuremates linnades
Vaesuse käsitlemisel peame kindlasti arvestama ka ajategurit. Lapsepõlves me tavaliselt tarbime rohkem ja selle maksavad kinni vanemad.Tööiga on see aeg kui me peaksime endale koguma sääste ja meie tulud peaksid võimaldama seda. Pensionipõlves on jälle meie tulud väiksemad ja oht vaeseks jääda on suurem. 
Seega ollakse vaene kas noorelt, kus tulud on väikesed või siis pensionipõlves, kus pole võimalik oma tulusid suurendada.
Vaesus ja rikkus on päritavad. Suuri varandusi luuakse mitme inimpõlve tööga.
Säästmine ja riskimine võimaldavad luua suurt rikkust.
Vaesus on sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste tagajärg, mille üle vaestel endil puudub kontroll. Järelikult vastutab valitsus vaesuse eest.
Vaesus tuleneb inimeste vähesest kohanemisvõimest ja valedest otsustest. Järelikult vastutab inimene ise vaesuse eest.
Nende probleemidega tegeleb riiklik sotsiaalpoliitika .
Ühiskonnakeskne sotsiaalpoliitika – tulu ümberjaotamine eelarve ja maksude kaudu, riigi aktiivne sekkumine.( Skandinaaviamaad)
Isikukeskne sotsiaalpoliitika - inimene on ise vastutav oma heaolu eest (USA)
absoluutne tulude ebavõrdsus - situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile
absoluutne tulude võrdsus - situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed
absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina
algsed teguritulud - tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend , rent, kasum
banaanivabariik - majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte
elatusmiinimum - inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist
eluaegne tulutsükkel - majandusteoreetiline mudel, mis kirjeldab tulu ja tarbimise ning vastavalt ülekulu ja säästmise proportsioone inimese erinevatel eluetappidel
elukvaliteet - majanduslik näitaja, mis ühendab inimeste elutingimusi ja heaolu kirjeldavad majanduslikud ja sotsiaalsed näitajad inimese subjektiivsete rahulolu hinnangutega
finantskapital - osa, rikkusest, mis pole “käegakatsutav” ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol
füüsiline vara - nn “käegakatsutav” osa rikkusest
gini indeks - lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks seda ebavõrdsem on tulude jaotus
kauboikapitalism  - termin, millega vahel tähistatakse kapitali esialgse akumulatsiooni ja peremeheta varale omanike leidmise etappi , kus majanduslik areng ja efektiivsuse tõus käib sageli seadusi ja üldtunnustatud käitumisreegleid rikkudes ning sotsiaalsete väärtuste allasurumise hinnaga
kumulatiivne tulude jaotus - iga järgneva peredetsiili tulud liidetakse eelnevate summale
kuznets ’i hüpotees - väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega
laffer ’i kõver - kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel
lorenzi kõver - kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on lorenzi kõver seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud, ja vastupidi
mittevaene - inimene, kelle tulu on üle 125% vaesuspiirist
optimaalne maksumäär - laffer’i kõvera ülemises punktis leitav maksumäär, mis tagab valitsusele maksimaalse maksutulu
peredetsiil - pereliikme keskmise tulu alusel leitud kümnendik peredest (majapidamistest)
perekvintiil - pereliikme keskmise tulu alusel leitud viiendik peredest (majapidamistest)
rikkus - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja mis kasvab tulu arvel
sotsiaalne deprivatsioon  - inimese halvast majanduslikust olukorrast tingitud, vähesed võimalused osaleda majandus, ühiskonna, poliit ja kultuurielus või nende võimaluste täielik puudumine
suhteline vaesus - erinevate tulugruppide omavaheliseks võrdlemiseks kasutatav termin
toimetulekuoht - situatsioon, kus pereliikme tulu on 81100% vaesuspiirist
tootlikud tegurid - töö(jõud), kapital, maa ja kinnisvara, ettevõtlus
tulu - raha või naturaalne hüve, mida inimene saab oma käsutuses oleva tootliku teguri rendist või müügist mingi perioodi jooksul
tööstusdemokraatiad - viimaste all peetakse silmas tööstuslikult arenenud, kõrge elatustasemega ja samal ajal demokraatlikke riike
vaesuskihid - absoluutsest vaesusest lähtuvalt eristatavad elanikkonna kihid , mis peegeldavad nende toimetuleku võimet
vaesuslõks -progresseeruva maksumäära ja sotsiaaltoetuste süsteemi rakendamisel tekkiv olukord, kus inimene avastab, et tulude suurendamine tegelikult halvendab tema olukorda, mis võtab talt stiimuli vaesusest väljarabelemiseks
vaesusrisk - situatsioon, kus pereliikme tulu on kuni 125% vaesuspiirist