Inimene ja keskkond (0)

5 VÄGA HEA

SISUKORD
SISSEJUHATUS........................................................................................................................3

INIMESE MÕJU KESKKONNALE.....................................................................3

1.1 Linnastumine ...................................................................................................3

1.2 Autostumine ....................................................................................................3

1.3 Kliima mõjutamine.........................................................................................4

1.4 Veekriis ja veereostamine...............................................................................4

1.5 Energia probleemid.........................................................................................5
KOKKUVÕTE............................................................................................................................7
KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................8
2
SISSEJUHATUS
Inimene on üks paljudest liikidest ökosüsteemis. Inimene on ise seda ökosüsteemi väga palju kahjustanud ning muutnud. Valisin teema kuna see teema on praegu päevakorras, ning see on ka väga tähtis. Inimesed on kulutanud väga mõtlematult ja palju maavarasid, mistõttu on nende varud vähenenud, paljud neist on lausa otsakorral. Selle uurimuse eesmärgiks on uurida inimese mõju keskkonnale ning uurida võimalusi kuidas neid probleeme lahendada.
1. INIMESE MÕJU KESKKONNALE
Et loodus säiliks sellisena nagu ta on, sõltub paljugi inimese otsusest ja käitumisest. Veel paarituhande aasta eest käitusid inimesed nagu loomad: elatusid loomade küttimisest ja korilusest. Alates ajast, kui inimesed hakaksid maad harima ja loomi küttima, hakkas ökosüsteem muutuma. Loodus kujunes inimese käekäigu järgi. Viljakate põldude saamiseks raiuti ja põletati metasid; hakati külvama kultuuritaimesid kohtadesse, kus nad muidu ei kasva; hakati loodust reostama keskkonnavaenulike ainetega; pumbati tühjaks veesooni; kujundati ümber jõgesid; muudeti atmosfääri koostist jne.

LINNASTUMINE
Ka linnastumisel on suur mõju keskkonnale. Suur hulk inimesi on kogunenud ühte kohta ning kõik vajavad süüa, juua ja elupaika. Seepärast ehitatakes maju, mis omakorda tähendab sealsete elusolendite elupaiga hävitamist. Et ehitusmaterjale, sööke ja jooke ei toodeta kohapeal, tuleb need tuua linna enamasti väljaspoolt ja veondusele kulub tohutult kütust. Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti.
1.2 AUTOSTUMINE
Üheks tänapäeva probleemiks on pidevalt suurenev autostumine. Kuigi järjest enam liigub Eesti teedel uusi autosid, mis tarbivad vähem kütust ja on sellevõrra säästlikumad, oleks ikkagi rohkem vajalik kasutada liikumisvahendeid, mis ei tarbi fossiilseid kütuseid või mis transpordiks korraga rohkem inimesi (ühistarnsport) ja kulutaksid kütust sellevõrra efektiivsemalt. Probleem on tõsine, sest transpordisektorist, eriti autodest, tingitud energiatarbimine võib põhjustada aastaks 2010 maailmas energiavajaduse kasvu umbes 45% võrra. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele.
3
1.3 KLIIMA MÕJUTAMINE
Tänapäeval väidetakse, et inimkond on süüdi globaalses soojenemises. Arvan, et selles väites peitub pisike tõetera, kuid see ei tähenda, et lause oleks nüüd fakt. Inimkond ei ole nii võimas,
et suudaks miljoneid aastaid kestvat protsessi saja aastaga muuta. Inimesed on võimelised kliimat vaid mõjutama. Kui esialgu raiuti metsa siiski aeglaselt, nii et metsakooslused suutsid enam vähem taastuda , siis keskajal raiuti metsast lagedaks suurem osa Euroopast ja 19. sajandil toimus sama ka Põhja- Ameerikas. Tänapäeval on metsade vähenemine eriti tõsine probleem troopilistel ja ekvatoriaalaladel Kagu- Aasias, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas ning Aafrikas. Võimsate troopiliste metsade kahanemine toob kaasa olulised muutused atmosfääri õhuvooludes, sademete režiimis ja kogu planeedi kliimas. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid . Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna .
1.4.VEEKRIIS JA VEE REOSTAMINE
Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik . Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.
Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus : nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus.
Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veehoidlate vee-energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud,
4
siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased .
Põllumajanduslikud kemikaalid , reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit , mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist.
Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu
1.5 ENERGIA PROBLEEMID
Elu maal sõltub Päikeseenergiast. Taimed seovad fotosünteesiprotsessis Päikeselt kiirgatavat energiat, loomad kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe.
Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve . Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad . Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese-, tuule-, vee-, lainetuse - ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab ( nafta , süsi, turvas, uraan jne). Globaalses mastaabis on energiaprobleem kasvamas, kuna viimase sajakonna aasta jooksul on inimkond oma suurenevate vajaduste tarbeks kiiresti ära kasutamas taastumatute energiaallikate varusid.
Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine , vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Nafta ja kivisüsi on kahtlemata kõige levinumad energiaallikad tänapäeval. Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid: lämmastikoksiide, vääveloksiide, süsivesinikke ning tahma. Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja veekogude
5
hapestumist aga ka näiteks veekogude eutrofeerumist. Globaalses mõttes antakse suur panus kasvuhooneefekti süvenemisele.
Maailmas oodatakse jätkuvat energiavajaduse kasvu vähemalt 1% aastas. Suuremat kasvu on oodata arengumaadelt. Tänasel päeval kasutab 25% maailma rikkamatest inimestest ligi 2/3 kogu tarbitavast energiast ning ülejäänud 75% Maa populatsioonist vaid 1/3.
Et säilitada energiaallikate olemasolu ka järeltulevatele põlvkondadele, mõeldakse rohkem taastuvate energiaallikate (hüdroenergia, biokütused, tuule- ja päikeseenergia) kasutuselevõtule. Eelkõige mõeldakse võimalustele paremini ära kasutada Päikeselt langevat kiirgusenergiat. Lisaks juba tuntud taastuvatele energiaallikatele otsitakse energia tootmiseks ka uusi võimalusi, milliste väljaarendamine on tihti (näiteks termotuumaprotsesside puhul) äärmiselt kulukas .
6
KOKKUVÕTE
Inimkonnal tuleb leida viis rahvaarvu piiramiseks ja elatustaseme tõstmiseks arengumaades. Arengutaseme ühtlustamine toob kaasa rahvaarvu stabiliseerumise ja annab inimestele võimaluse oma arvukust ise täpselt reguleerida. Tähtsaks probleemiks on ka inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine , mis aitaks kõige lihtsamalt keskkonnaprobleemide laienemist takistada. Palju tööd on küll juba tehtud, näiteks on õnnestunud praktiliselt lõpetada osooni kahjustavate freoonide tootmine, kuid samas jätkatakse paljude probleemide süvendamist. Raske on teadvustada ja ära hoida Ladina-Ameerika arengumaadele vihmametsadega maharaiumisega seotud probleeme, kui see on nende peaaegu et ainus sissetulekuallikas.
Inimkonnal tuleb veel lahendada raske probleem, kuidas toota energiat ja kõike eluks vajalikku loodust reostamata. Samuti tuleks leida viis, kuidas parandada juba tehtud vead ja taastada paljud kahjustatud piirkonnad maailmas.
7
KASUTATUD KIRJANDUS
1)INIMENE JA KESKKOND. URL= http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimene_keskkond_kadri.htm/ 15.12.2008
2)Bioloogia õpik gümnaasiumile „Bioloogia 2“ Mart Viikmaa Urmas Tartes

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 85 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

85 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kitty Õppematerjali autor

Inimene on üks paljudest liikidest ökosüsteemis. Inimene on ise seda ökosüsteemi väga palju kahjustanud ning muutnud. Valisin teema kuna see teema on praegu päevakorras, ning see on ka väga tähtis. Inimesed on kulutanud väga mõtlematult ja palju maavarasid, mistõttu on nende varud vähenenud, paljud neist on lausa otsakorral. Selle uurimuse eesmärgiks on uurida inimese mõju keskkonnale ning uurida võimalusi kuidas neid probleeme lahendada.

linnastumine autostumine kliima mõjutamine veekriis veereostamine energia probleemid

Sarnased õppematerjalid

pdf

Globaalsed keskkonnaprobleemid

Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude liigsed taimtoitained ja happevihmad on põhjustanud veekogude elukeskonna muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Õhk Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna.

Bioloogia

doc

Globaalsed probleemid

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Anneli Mihkelson 9. Klass Pärnu 2009 Energiaprobleemid Elu maal sõltub Päikeseenergiast. Taimed seovad fotosünteesiprotsessis Päikeselt kiigatavat energiat, loomad kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe. Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese, tuule, vee, lainetuse ja bioenerg

Geograafia

doc

Inimene ja Keskkond

Referaat Inimene ja keskkond 2008 Tegelikult peaks olema nii, et inimene sõltub loodusest, sest loodus ju varustab teda eluks kõige vajalikuga. Kahjuks on aga praegu juba saanud tegelikkuseks olukord, et looduski sõltub inimesest. Kas loodus ka tulevikus säilib sellisena nagu praegu, see sõltub inimesest, tema otsustest ja käitumisest. Nii inimene kui ka kõik teised elusolendid saavad eluks vajaliku- toidu, vee, hapniku jms neid ümbritsevast keskkonnast. Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud, ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid

Bioloogia

odt

Kõne keskkonnakaitse teemal

Lugupeetud klassikaaslased, Üks meie elu olulisemaid probleeme on keskkonnakaitse. See ei ole ainult Eesti probleem, vaid globaalne s.t ülemaailmne probleem. Tööstuse arengu tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine

Bioloogia

ppt

Keskkonnaprobleemid

miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini. Rahvastikuprobleemid · Peamiseks probleemiks võiks lugeda demograafilist plahvatust ehk inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. · Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50- 60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. · Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Veekriis ja vee reostamine · Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. · Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa

Keskkonnaõpetus

doc

Loodus ei andesta vigu

kraan kulutab 9 liitrit vett minutis. Inimkonnal tuleb veel lahendada raske probleem, kuidas toota energiat ja kõike eluks vajalikku loodust reostamata. Samuti tuleks leida viis, kuidas parandada juba tehtud vead ja taastada paljud kahjustatud piirkonnad maailmas, sest tänapäeval on maailmas raske leida veekogu, mis oleks inimtegevusest puutumata jäänud. Loodetavasti mõistetakse, enne kui hilja, et iga inimene peab vett kasutama mõõdukalt ja mõistusega, kuna see probleem puudutab meid kõiki.

Eesti keel

odt

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma energiaprobleemid 2. Energiaressursid ja maailma energiavajadus. 3. Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses. 4. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 5. Põhimõisted Sissejuhatus Energia ja selle tarbimine on igapäevane teema. Palju me sellest, aga teadlikud oleme, mis on selle ohud ja tagajärjed. Kui suur on tootmine ja energia nõudlus. Püüan tuua kokkuvõtlikult mõisted ja energiaga seotud teemad esile. Igasugune tarbimine on see, mis meie maailmale kokkuvõttes kahju tekitab ja inimesed peavad hakkama sellele mõtlema juba täna. Maailma energiaprobleemid. Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu. Energiatootmine on alati olnud üks kõige keskkonnas

Geograafia

docx

Globaliseerumine maailma mastaabis

ebavõrdsus. „Inimkonna kiire juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja 4 looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks.“ (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/rahvastikuprobleemid.h tml) Arvatakse, et kui rahvastiku kasv ei piirdu, siis juba nii mõnekümne aasta pärast kannatab iga kolmas inimene Maal alatoitluse ja haiguse käes. Lisaks kiirele kasvule on ka probleemiks rahvastiku vananemine. See probleem esineb rohkem arenenud riikides kui arengumaades, kuna arengumaades on sündimus nii kõrge, et suurema osa rahvastikust moodustavad noored. Arenenud riikides on aga sündimus üha madalam, mistõttu võib tekkida probleem pensioni maksmisega. Demograafilise protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv

Geograafia

Rohkem sarnaseid