Keskkonnasäästlikud pakendimaterjalid (1)

Keskkonnasäästlik pakendamine
Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on pakendil ja selle disainil täita äärmiselt tähtis roll. Pakendi üheks tähtsamaks ülesandeks on säilitada toodet heas konditsioonis alates selle tootmisest kuni müügini, ning samas õhutada ostjat antud kaupa soetama . Käesolevas töös proovib autor arutleda probleemide üle, mis tekivad õige pakendi valikul ja mida on võimalik nii tootjal kui lõpptarbijal teha vähendamaks mõju keskkonnale.
Pakendi üheks paljudest funktsioonidest on vähendada saastet. Pole olemas ühemõtteliselt halba või head pakendimaterjali, kuna toote otstarve määrab, millist materjali tuleb pakendamiseks kasutada. Keskkonnasäästliku valiku korral tuleb kindlaks teha, et kogu tarneahela jooksul toimib protsess vastutustundlikult ja samas kohalike seadustega kooskõlas olles. Enim puutuvad inimesed igapäevaselt kokku pakenditega toidupoodides ja kaubanduskeskustes. Näiteid mitteotstarbelisest materjalikasutusest saab sealt tuua mitmeid.
Esimesena võib välja tuua plastikust tooted, peamiselt PET - joogipudelid. Kuigi väga kergelt ümbertöötatav materjal, leiab vaid kolmandik neist tee uuesti turule.
Teiseks on problemaatilised fooliumpakid, näiteks kartulikrõpsud. Tootjad eelistavad neid seetõttu, kuna nad on äärmiselt kerged, transportides on mahukaal väike, võtavad poeriiulil olles suhteliselt vähe ruumi ja neile on äärmiselt lihtne infot printida. Kuna pakk ise koosneb kuni seitsmest kihist fooliumist ja plastikust, siis miinuspooleks on tänapäeval masinate puudumine, mis võimaldaks kihte üksteisest eemaldada ja järeltöödelda. Taaskasutuse seisukohalt on võimalik pakk puhtaks pesta ja kasutada näiteks võileibade kaasa võtmiseks ja mitte osta selle otstarbeks veel ühte plastiknõud.
Üheks väga laialtkasutatavaks pakendimaterjaliks on plastik jogurti- ja kohvitopside näitel. Kuna suurus ja materjal on kaks põhilist faktorit taaskasutuse seisukohast , siis mida väiksem toode ja mida rohkem materjale selles kasutatud on, seda raskem on seda järeltöötleda. Lahendusena on mõned ettevõtted alustanud oma pakendite ümberkujundamist. Samuti pakuvad kohvikud taaskasutavaid topse. Teise variandina on kasutuse võetud biolagunevad pakendid .
Samas on biolagunevate pakenditega omakorda probleem. 2011. aastal Ameerika Ühendriikides mittetulundusühingu GreenBlue koostatud raporti kohaselt on biolagunev prügi avaldamas hoopis negatiivset mõju kasvuhoonegaaside tõusuna. Kuigi paljudel prügimägedel on olemas seadmed prügist tekkivate gaaside püüdmiseks, siis reaalsuses jõuab atmosfääri umbes 30 % metaani ja CO2 segu, mis aitab globaalsele kliimasoojenemisele ühe ühiku kohta 25 korda rohkem kaasa kui tavaline süsihappegaas. Lähitulevikus sellele lahendust leida on raske, kuna kõikidele prügi - mägedele efektiivsete gaasipüüdurseadmete paigaldamine on äärmiselt kulukas . Samuti on prügimägedel probleemiks see, et isegi naturaalsed biolagunevad materjalid kogunevad üksteise peale ja ei saa piisavalt õhku ega niiskust, mis on lagunemisprotsessis bakteritele hädavajalik paljunemiseks. Seega võivad materjalid olla ka 20 - 30 aasta pärast lihtsalt tuvastavad.
Viimaste aastate jooksul tohutult populaarseks saanud internetis ostlemine on tekitanud samuti optimaalse pakendivaliku seisukohast suure probleemi. Posti ja kullerteenuste kaudu saadetavatest pakkidest on suur osa üle pakendatud. Toote originaalpakend on asetatud ühte pappkarpi, mis võib veel olla omakorda lisaks teises veel suuremas karbis. Selline pakendamine on äärmiselt ressursse raiskav ja üheks lahenduseks on taas asendada need jätkusuutlikke materjalidega. Näiteks võib tuua arvutiseadmeid tootva ettevõtte Dell pingutused asendamaks väikeste toodete, nagu mobiiltelefonid, süle- ja tahvelarvutid, vahtplastist pehmendused bambuse kasutuselevõtuga. Vähendades pakendi üldmõõtmeid ja ka sisu 10 protsendi võrra, on suurendatud taastöötletava materjali hulka ligi 40 protsenti. Sellega on saavutatud märkimisväärne kulude kokkuhoid ja bambuse puhul ka äärmiselt kiirelt taastuva loodusliku ressursi kasutuselevõtt.
Märkimist vajavad ka hambapastatuubid, hambaharjad. Kuigi tarbija seisukohast head tooted, siis järeltöötlemise teevad neis kasutavad plastikmaterjalide segud ja pärast kasutust ka jäägid peaaegu võimatuks.
Juhtivad tootjad ja jaemüüjad on jõudnud tänaseks ühisele arusaamisele, et jätkusuutlik pakend on taandumas tahaplaanile ja eesmärgiks on pakendi maksimaalne jätkusuutlikkus läbi kogu tarneahela ning taastatav pärast kasutust. Seega on tootjate siht õige, kuid valitsuste huviks on tegeleda pakendite taaskäitlemisega vaid pärast nende eluea lõppu.
Pakend on tähtsaks sidevahendiks tootja ja kliendi vahel. Üldiselt on tarbimistrend teel, et tarbijad ostavad kaupa, mis näeb konkurendi omast parem välja, kuigi näiteks elektroonikatoodete puhul võib tehnilise poole pealt alla jääda. Seega on pakendivalikul turunduse poolel äärmiselt suur roll. Esialgne, küll keskkonnasäästlikkuse mõistes hea pakend, peab vahest teed andma teisele võimalusele, mida on tarbijale kordades parem müüa. Kuigi kiirelt arenev tehnoloogia pakub tänapäeval ettevõtjatele suure valiku taastuvaid ja biolagunevaid materjale, siis paljud taanduvad pakendi valikul kahele prioriteedile : kuidas antud toode ajendab tarbijaid seda ostma ja samuti hind. Keskkonnasäästlikkus jääb kasumi teenimise eesmärgil kahjuks tagaplaanile.
Lõpptarbijal on äärmiselt suur osa otsustamaks, mida osta, kasutada ning mida mitte. Tootjate poolt pärsib rahaline pool uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõttu, tarbija poolt aga teadmatus ja üldine massimeedias reklaamitavast tarbimist soodustavast elustiilist mõjutatud olemine. Teadlikkust annab väga efektiivselt suurendada näiteks lapsevanematel, kes õige pakendivaliku ja tarbimisega saavad olla eeskujuks lastele. Samuti tuleks keskkonna säästmine võtta õppekavasse juba alghariduse tasandil, sest teismelistel ja täiskasvanutel on juba selgelt väljakujunenud tarbimisharjumused, mida on juba raske muuta.