Tööergonoomika (0)

 
 
 
 
 
1. Tööergonoomika. 
 
Õppeaine  eesmärk: 
 
Aine läbinud üliõpilane: 
1. tunneb terviseriske töös füüsilist abi vajavate patsientidega 
2.  oskab  kasutada  ergonoomilisi  võtteid  riskide  vähendamiseks,  väsimuse  ennetamiseks  ja 
töövõime taastamiseks 
 
Hindamine:  Kursus  lõpeb hindelise arvestusega. Etteantud situatsioonülesande lahendamisel 
tuleb demonstreerida oma oskusi tööasendite ja –võtete  kasutamisel  ning töö organiseerimisel. 
 
1.1.  Terviseriskid  töös füüsilist abi vajava patsiendiga. 
 
Põhimõisted: 
Füüsilist abi vajav patsient  
Terviseriskid 
Füüsiline ülekoormus 
Ülekoormushaigused 
 
Patsiendile  füüsilise  abi  osutamine  kujutab  endast  rasket  füüsilist  tööd,  mille  terviseriskiks 
füüsiline  ülekoormus.  Füüsiline  ülekoormus  soodustab  vigastuste  ja  ülekoormushaiguste 
teket.  Füüsiline  ülekoormusega  kaasneb  alati   lokaalne   vere-  ja  ainevahetushäire,  mis 
põhjustab  kudedes  hapnikuvaegust.  Hapnikuvaegus  soodustab  kudedes   patoloogiliste  
muutuste  ja  ülekoormushaiguste  teket.  Ülekoormushaigusteks  on  mitmesugused  lihas-  ja 
liigeshaigused (müalgia, lumbalgia, müosiit, müofastsiit, osteokondroos , osteartsroos jne.) 
  
 
1.2. Koormust mõjutavad (suurendavad, vähendavad) tegurid. 
 
1.2.1. Objektiivsed tegurid: 
 
•  Patsiendit raskus (mass). 
•  Ebamäärane  kehakuju (raskused kinni hoidmisega).  
•  Ebastabiilne (võib osutada vastupanu, teha ootamatuid liigutusi, jäik või lõtv). 
•  Erinev  füüsiline  ja  psüühiline  seisund  (vajab  maksimaalset,  osalist  abi,  julgustamist-
turvamist). 
•  Töökeskkond ja töövahendid. 
•  Töökorraldus (hooldatavate patsientidet hulk, puhkepausid, tööpäeva pikkus). 
 
1.2.2. Subjektiivsed tegurid 
 
Abistaja: 
•  antropomeetrilised näitajad (pikkus, kehakaal) 
•  füüsiline võimekus ( kardiovaskulaarne  töövõime, lihasjõud, liigeste  liikuvus) 
Tööergonoomika konspekt 
1 
Maie  Timm  
 
 
 
 
•  tervislik seisund 
•  teadmised, oskused, (kasutatavad töövõtted) 
•  hoolitsemine oma tervise eest 
 
Töö  füüsilist  abi  vajavate  patsientidega  on  raske  füüsiline  töö,  mis  nõuab  lisaks 
füüsilistele  pingutustele  ka  vaimseid   pingutusi   seoses  suhtlemise,  töö  planeerimisega  ja 
meeskonna tööga.  
 
Tööergonoomikas õpitakse  ergonoomika  põhimõtteid töös füüsilist abi vajava patsiendiga 
ja  põhivõtteid,  mida  tuleb  rakendada  vastavalt  olukorrale.  Eesmärgiks  on  selle  tööga 
kaasnevate terviseriskide vähendamine, tervise ja töö võime säilitamine.  
 
Ei ole iga olukorra jaoks valmis tegutsemisskeeme. Tuleb ise leida antud olukorra jaoks 
sobiv  tegutsemisskeem,  suhelda  patsiendiga,  hoida  korras  patsiendi  riided,  voodi  ja 
abivahendid . 
 
 
1.3. Tööergonoomika üldpõhimõtted: 
 
I Üldiste tööohutusnõuete täitmine 
 
1.   Ergonoomiline  töökeskkond ja töövahendid ( osalusergonoomika ). 
2.  Sobiv riietus, jalanõud, välimus. 
 
II Ergononoomiliste tööasendite ja –võtete kasutamine 
 
1.  Töötades hoida selg sirge. 
2.  Vältida kummardamist (põhjustab nimmepiirkonna ülekoormust). 
3.  Kasutada  selga  toestavad võtteid (väljaasted, keha  toetamine  vastu tööpinda, vaba käe 
tugi) . 
4.  Vältida tõstmisi ja kandmisi kätega. Selleks tuleb kasutada tõsteseadmeid! Käed on 
patsiendi hoidmiseks/haaramiseks! 
5.  Patsiendi nihutamine toimub jalgade jõul: 
•  tõmmates  
•  lükates 
•  veeretades lühikeste etappidena (lõikudena) 
 
III Energia säästmine 
 
1.   Planeerida  tegevus (valida ökonoomsed töösuunad, töövõtted, abivahendid). 
2.  Rakendada meeskonnatööd.  
3.  Oma keharaskuse ja inertsjõudude  ärakasutamine . 
4.  Vähendada nihutamist raskendavat hõõrdumist (kasutada nihutamiseks libisevaid 
pindu, spetsiaalseid abivahendeid). 
5.  Töötamine sobivas rütmis. 
6.  Regulaarsete puhkepauside rakendamine või  rotatsioon (tehakse erineva raskuse ja 
iseloomuga  tööülesandeid vaheldumisi ). 
Tööergonoomika konspekt 
2 
Maie  Timm  
 
 
 
 
IV Väsimust ennetavate ja taastumist soodustavate tegevuste rakendamine tööl ning 
väljaspool tööaega  
 
1.   Võimlemine  enne ja peale tööd. 
2.  Pausmassaaž. 
3.  Lihastreening. 
4.  Vabal ajal  liikuda  palju värskes õhus. 
 
  
1.4. Töövõtted,  mis tagavad turvalisuse abistajale ja patsiendile. 
 
Põhimõisted: 
Aktiivne rüht 
Tööasend 
Töövõtted 
Ergonoomiline tegevus 
 
 
Patsiendiga töötades tuleb tegevusest informeerida, innustada, julgustada, õpetada iseseisvalt 
tegutsema. 
 
1.  Haarata/hoida  patsienti  kindlalt ja õrnalt. 
•  Patsiendi käsi ja  jalgu haarata toetades kahest liigesest ja võimalusel 
väliskülgedest. 
•  Vältida kätte asetamist patsiendi jaoks ebamugavatesse  kohtadesse .  
2.  Nihutamisel arvestada patsiendi liigeste liikuvuse ulatust. 
3.  Mitte jätta patsient ebamugavasse asendisse! 
 
Ergonoomilised töövõtted baseeruvad aktiivsel rühil – teadlikult kontrollitud kehaasenditel ja 
liigutustel. Aktiivse rühiga välditakse lihaste ja liigeste ülekoormust. Aktiivse rühi korral on 
lihased  rakendatud  täitma  tugifunktsiooni.  Lihased  vähendavad  liigestele  langevat  koormust 
ja jaotavad selle liigespinnale ühtlaselt. Kui lihaste tugifunktsioon on koormamisel puudulik, 
sest  kogu  koormus  langeb  liigestele  ja  sidemetele,  mis  põhjustab  ulatuslikke   vereringe -  ja 
ainevahetushäireid  ning  soodustab  patoloogiliste  muutuste  teket.  Lihas-  ja  liigeshaigused  on 
kõige sagedasemateks töövõimetuse ja kutsehaiguste põhjuseks füüsilise töö tegijatel. Lihas- 
ja  liigeshaigused  kujunevad  välja  pika  aja  jooksul,  aga  nende  teket  saab  ära  hoida 
ergonoomilisi töövõtteid ja terviseergonoomilisi  soovitusi  järgides.      
 
Ergonoomiliste  töövõtete  õppimine  toimub  praktikumides,  kus  tuleb  olla  nii  patsiendi, 
abistaja  kui  ka  vaatleja  rollis.  Põhivõtete  õppimisel  on  patsient  täiesti  passiivne  ega 
osuta  vastupanu.  Eesmärgiks  on  omandada  ergonoomilised  kehaasendid,  haarded  ja 
erinevad töövõtted, mida praktilises töös rakendatakse vastavalt vajadusele.  
 
 
 
 
 
 
Tööergonoomika konspekt 
3 
Maie Timm 
 
 

Document Outline

• ergonoomika_tegevused_I.pdf