50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Pr.A6
Õppematerjali autor
Välja arvatud taastumatud loodusvarad. Näiteks nafta, maagaas, kivisüsi ja mitmed sarnased toorained on taastumatud loodusvarad ja ühtlasi energiaallikad. Kulub sellele siis vähem või rohkem aega, kuid ühel kurval päeval saavad lihtsalt need ressursid otsa. Kõik need on tekkinud meie planeedi arenemise käigus miljonite aastate jooksul. Võimalik, et miljonite aastate pärast saaksid meie praegustest metsadest samuti naftamaardlad. Kuid mida peaks inimkond tegema vahepealsete miljonite aastate jooksul? Nii püütaksegi leida alternatiivseid energiaallikaid, kasutades näiteks elektri tootmiseks tuule- või päikeseenergiat, mis on põhimõtteliselt taastuvad, kuni Päike olemas on. Kuid iga üksik inimene ei tarvita otseselt naftat, vaid naftasaadusi. Näiteks bensiini automootorisse valades või plastmassist majapidamisriistu kasutades. Inimesed ei mõtlegi
Rahvastikuprobleemid Peamiste probleemiks võiks lugeda demograafilist plahvatust ehk inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. Demograafilise plahvatusega kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba 6 miljardit inimest ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50-60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu
juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. Inimkonna kiie juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba üle 6,7 miljardi inimese ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Aastaks 2040 kasvab inimeste arv üle 9 miljardi. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, siis arvatakse, et aastal 2050 kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. Üheks demograafiliseks probleemiks on ka suhteliselt uus ja vähetuntud probleem- rahvastiku vananemine. See probleem esineb reeglina ainult arenenud riikides, sest arengumaades on sündimus endiselt nii kõrge, et rahvastikust moodustavad enamuse noored. Arenenud riikides
rajama? Kas tõesti on tegu nõiaringiga, mis ei lõppe iial ning kas loodus on viimaks inimkonna jalge all alla andmas? Proovime seda järgnevas mõista. 3 Ülevaade maailma rohelisest ajaloost Inimkonna käsutuses olevad energiallikad on mänginud olulist rolli selle määratlemisel, mida inimesed saavad ette võtta ja kuidas energiat kasutada. Kui viimased kaks sajandit välja arvata, on inimkond kasutanud suhteliselt väheseid energiaallikaid ning ka toodetava energia koguhulk on olnud väike. Teine suur muudatus inimkonna ajaloos, mille tähtsus on võrreldav põllumajandusliku tegevuse alustamisega ja püsiasutuse tekkega, puudutas maailma tohutute (kuid siiski piiratud) fossiilse kütuse varude kasutuselevõttu; see samm võimaldas osal maailma elanikkonnast astuda energiakülluse ajajärku. Kuni selle ajani olid
Kambiumi pea- justused, võra halb ehitus ning ka mittekvaliteetne ülesandeks on hoolitseda puu jämeduse juur- juurestik. Juurestikuprobleeme põhjustavad seenmä- dekasvu eest; selleks toodab kambium endast danikud, veerežiimi muutustest tulenev õhupuudus, väljapoole koort ning sissepoole puitu. Kui aga inimese tekitatud mehaanilised vigastused ning rohe- puutüve või oksa välispinnale on tekkinud me- lise võrapinna vähenemine võra taandarengu tõttu. haaniline vigastus, hakkab kambium tootma Et liivakell ei jookseks tühjaks, tuleks haavakude ehk kallust, millest arenev haavapuit • vältida võra suuremahulist lõikust ühe aasta asub haava kinni kasvatama. Kas ja kuidas see jooksul; õnnestub, oleneb haava suurusest. Kui puult
1 Ainevahetus ehk looduse loomade ja inimese tekkimine maa peal. Mind on alati huvitanud see mis ümbritseb mind ja tuginedes loogikale püüdnud mõista seda maailma nii nagu ta tõesti eksisteerib aga mitte nii nagu on see kirja pandud inimeste poolt. Juba inimkonna ajalugu õpetatakse lastele poliitilisest seisukohast ja erinevalt erinevates riikides. Peale minu viimast kohtumist looduse ja tehnoloogia instituudi dekaaniga veendusin ma selles, et inimkond on tõesti ületähtsustanud teaduse arengut ja hariduse osatähtsust inimlikus elus. Inimlik haridus ei saa muuta intellekti taset kui teadmiste realiseerimiseks vajalikku vahendit. Kõik teaduskonnad kasutavad omas leksikonis asendussõnu ja lõplikust sõna tähendusest enam aru ei saada. Eesti keeli on sama palju kui on erinevaid teaduskondi ja pealekauba on veel kasutusel vähesel määral võru, mulgi ja saaremaa murrakut. Kuid on ju olemas elementaarne rahvuslik Eesti
............................................................... 9 Kasutatud Kirjandus. .......................................................................................................................... 10 Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule.Tööstuste arengu tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning jääkaineid loodusesse paiskama. Algselt olid keskkonnaprobleemid lokaalsed, kuid need on, seoses maailma rahvaarvu ja asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega
inimesed maadeavastajateks. Tänagi elab enamik inimkonnast rannikul, jõgede või järvede kallastel. Esimesed linnad sirgusid vähem kui 6000 aastat tagasi. See oli suur hüpe inimajaloos. Miks linnad? Sest sedasi sai end kergemini kaitsta. Neist said seltskondikud olendid, kes jagasid teadmisi ja oskusi. Nad sulasid ühte oma sarnasustes ja erinevustes. Nad muutusid tsiviliseerituks. Nende käsutuses oli energia, mida pakkus loodus ja nende enda tegevus. Sedasi elas inimkond tuhandeid aastaid. Praegugi elab nii iga neljas inimene. See on üle 1,5 miljardi inimese, mid on rohkem kui kõigi rikaste riikide rahvaarv kokku. Nad võtavad looduselt ainult selle, mis on vajalik. Pikka aega oli planeedi ja inimeste vaheline suhe tasakaalus. Pikka aega oli kokkuhoid loomulik ja õiglane partnernlus. Kuid eluiga on lühike ja raske töö võtab oma. Looduse ebakindlus painab igapäevaelu. Haridus on harudlane privileeg. Lapsed on pere
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid