VEE KOKKUHOIU VÕIMALUSED KODUSES MAJAPIDAMISES (0)

Viimsi Kool
Rauno Leppik
VEE KOKKUHOIU VÕIMALUSED KODUSES MAJAPIDAMISES
Uurimistöö
Juhendaja : õp Alge Ilosaar
Viimsi 2013

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.MAAILMA VEEST 5
2.EESTI VEE TARBIMINE 7
2.1 Suuremate linnade vee tarbimine 7
3.VEE SÄÄSTMISE VÕIMALUSED, MILLEGA TULEKS ARVESTADA MAJA EHITAMISEL 11
3.1Vett säästvad leiutised 13
4.ENERGIAMÄRGISTUSED 15
5.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID JA HÜPOTEES 18
5.1Uurimistöö eesmärgid 18
5.2Hüpotees 18
6.UURIMISTÖÖ METOODIKA 19
6.1Katse koostamine 19
6.2Katse iseloomustus 19
7.TULEMUSTE ANALÜÜS 20
1Pesumasina kasutamine 20
7.1Duši kasutamine 22
7.2Auto pesemine 23
7.3Tilkuv kraan 24
7.4Nõudepesumasina kasutamine 25
7.5Üldtulemus 26
ARUTELU 28
KOKKUVÕTE 29
SUMMARY 31
KASUTATUD MATERJALID 33

SISSEJUHATUS

Vesi on eluks kõige vajalikum osa. Inimkonmd on seda kasutanud samakaua kui on eksisteerinud. Kuid tänapäeva teadlased on uurinud välja, et joogikõlbliku vett ei ole väga palju, kõigest 1 protsent kogu maailma veest. Selle vähese vee tõttu on hakatus vett säästma ja säästmine on üha tõusev trend. Paljud teadlased ja inseneerid leiavad võimalusi, kuidas hoida vett kokku. On tehtud palju leiutisi, mis aitaks inimestel vett kokku hoida.
Antud teema on maailmas väga aktuaalne , ning seda on juba uuritud ka, kuid see on selline valdkond mis muutub pidevalt, sest inimesed on hakanud mõtlema loodusele ja on haklanud rohkem säästma.
Uurimustöö teoreetilises osas tutvustatakse erinevaid vee säästmis võimalusi alates asjadest millega tuleks arvestada maja ehitusel, kuni lihtsate nipideni, millega on võimalki vett kokku hoida märkimisväärselt palju. Töö uurimuslik osa põhineb katsetel ning selle tulemuste analüüsil.
Antud uurimustöö eesmärgiks on selgitada välja, milline on kodune vee tarbimine ja leida võimalusi selle säästlikumaks kasutamiseks.
Töö teemast lähtuvalt püstitati hüpotees, muutes kodumajapidamises veetarbimist säästlikumaks on võimalik vähemalt 25 protsendiline vee kokkuhoid .
Lisaks püstitati järgmised uurimisküsimused:

Millised on vee säästlikumad kasutamisviisid kodumajapidamises?

Millite tegevuste peale kulub kodus vett?

Kui palju vett kulub kodus erinevate tegevuste peale?

Kui palju vett tarbivad kodused seadmed ?
Töö koosneb kolmest osast: esimeses antakse ülevaade vee kasutamisest ja sääsmisest, teises tutvustatakse uurimise metoodikat ja materjale ning kolmandas osas käsitletakse katsete tulemusi ja analüüsitakse neid.
Uurimisküsimustele vastuse saamiseks tehti katseid, mis viid läbi veemõõte seadmega . Kuna antud teema pidevalt arenev ja muutuv, siis on uurimistöös põhiliselt kasutatud erinevate meediaväljaannete ja mõningate uuringute andmeid, lisaks ka statistikaameti andmeid.

MAAILMA VEEST

Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik . Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. [1]
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni hinnangul pole umbes viiendikul maailma elanikest juurdepääsu joogiveele ning iga teine inimene kasutab saastunud vett.Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus : nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. [1]
Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada. [1]
Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine . Veehoidlate vee-energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained , s.t. ained, mis pole veekogudele omased . Põllumajanduslikud kemikaalid , reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit , mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. [1]
Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. [1]
Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest asub jääna liustikes või polaarjääs, on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Enamiku ülejäänud mageveest moodustab põhjavesi. [1]

EESTI VEE TARBIMINE

Eestis on mageveevaru piisav, kasutatakse nii põhja- kui ka pinnavett . Enamike Eesti asulate ja ettevõtete veevajaduse katab põhjavesi. Tallinnas ja Narvas, samuti mõnes tööstusettevõttes (sh Sillamäel, Kohtla-Järvel, Kundas) kasutatakse peamiselt pinnavett, sest põhjaveevarudest seal ei jätkuks. Veevõtt langes Eestis järsult 1990. aastast kuni 2003. aastani. Aastast 2003 on aastane veevõtt püsinud 100 mln m3 lähedal, kuid viimastel aastatel on suurenenud pinnaveevõtt. Aastal 2008 kasutati olmeveena 47,3 mln m3, tootmises tarbiti 30,4 mln m3 ja põllumajanduses 4,0 mln m3 vett. [2]
Veekasutuse indeks* Eestis on väike (4% piires), jäädes alla kriitilise veevaru kasutuspiiri (20%). [2]
*Veekasutuse indeks näitab riigis või piirkonnas olemasolevaid veeressursside ja veekasutuse suhet. Indeks üle 20% viitab tavaliselt veenappusele. [2]

Suuremate linnade vee tarbimine

Linnadest on kõige suuremad veetarbijad Tallinn ja Narva. Tallinna jaoks võeti 2008. a Ülemiste järvest vett üle 22 mln m3 ja põhjavett 3,6 mln m3. Narva linna tarbeks võeti 2008. a Narva jõest 7,2 mln m3 vett ja põhjavett võeti 36 tuh m3. Põhjaveega kaetakse Tallinnas umbes 14% veevajadusest, Narvas alla 1%. Mõlemas linnas on 99% elanikkonnast varustatud ühisveevärgiga. Enim võetakse põhjavett Kambrium -Vendi ja Siluri -Ordoviitsiumi veekompleksidest. [2]
‚
Aasta
Kogu Eesti vee kasutus. Mõõtühik: tuhat kuupmeetrit
1991
2 763 839
1992
2 440 147
1993
1 814 215
1994
1 724 829
1995
1 566 714
1996
1 503 781
1997
1 434 154
1998
1 403 153
1999
1 274 144
2000
1 270 953
2001
1 265 213
2002
1 237 688
2003
1 390 902
2004
1 503 618
2005
1 363 697
2006
1 380 961
2007
1 634 809
2008
1 322 728
2009
1 093 462
2010
1 574 936
2011
1 623 248
Allikas: Eesti Statistikaamet http://www.stat.ee/
Tabel 1. Eesti veetarbimine läbi aastate.[4]
Eestis on veetarbimine aastatega palju langenud ( vt tabel 1), sest tööstused on hakanud seda vähem kasutama ja mõtlema rohkem roheliselt. On ka palju tööstusi, mis peale Eesti iseseisvumist sulgeti, ning sellel on suur osakaal veekasutuse langemisel. Kokku on veekasutus kahekümmne aastaga langenud 42%.
Aasta
Harjumaakonna veekasutus. Mõõtühik: tuhat kuupmeetrit
1991
203776
1992
180827
1993
186660
1994
180619
1995
173297
1996
135185
1997
131574
1998
122367,12
1999
50401,35
2000
55494,85
2001
60718,09
2002
57867,138
2003
59888
2004
57465,61
2005
54688,86
2006
44650,765
2007
40806,211
2008
39507,8
2009
34070,38
2010
34358,5842
2011
43291,742
Allikas: Eesti Statistikaamet http://www.stat.ee/
Tabel 2. Veetarbimine Harjumaal läbi aastate.
aasta
Ida-Virumaakonna veekasutus. Mõõtühik: tuhat kuupmeetrit
1991
2358021
1992
2075024
1993
1500822
1994
1426435
1995
1300762
1996
1278741
1997
1225313
1998
1209179,92
1999
1153367,77
2000
1148186,55
2001
1127679,5
2002
1121080,652
2003
1251995
2004
1344776,38
2005
1277680,57
2006
1302264,1
2007
1561730,17
2008
1252814,977
2009
1031452,28
2010
1512395,454
2011
1550892,761
Allikas: Eesti Statistikaamet http://www.stat.ee/’
Tabel 3. Veetarbimine Ida-Virumaal läbi aastate.
Kaks Eesti kõige suuremat veetarbimise piirkonda on Harjumaakond (vt tabel 2) ja Ida-Virumaakond (vt tabel3). Harjumaakonnas on veetarbimine suur tänu sellele, et seal elab palju inimesi, ning Harjumaakonnas on ka suuri tööstusi, mis kasutavad tootmiseks vett. Ida-Virumaakonnas on veekulu suur, kuna sealsed tööstused kasutavad palju vett, eesotsas on põevkivi tööstused. Mõlemas maakonnas on paarikümmne aastaga vee kasutus väga palju langenud ja see näitaja on üha langemas.

VEE SÄÄSTMISE VÕIMALUSED, MILLEGA TULEKS ARVESTADA MAJA EHITAMISEL

On mitmeid tähtsaid asju, millega tuleks arvestada maja veesüsteemide ehitusel. Kõige suurema kokkuhoiu annab veetorude süsteemi õige ehitus, tuleb vältid seda, et kraanist vett lastes peab ootama, kas sooja või külma vee tulekut, ning kõik vesi mis kulub selleks, et tuleks oodatud temperatuuriga vesi, jookseb lihtsalt kanalisatsiooni. Veetorude läbimõõt peab olema optimaalne, et isegi kui tuleb oodata sobiva temperatuuriga vett, tuleks kanalisatsiooni lasta võimalikult vähe vett. Mida suurema läbimõõduga on toru, seda rohkem vett läheb raisku.
Tänapäeval on palju santehnilisi seadmeid, mis aitavad vett kokku hoida, näiteks segistid, ning kraani ja – dušiotsikud. Paljud tänapäeva santehnilised seadmed on varustatud ka abivahenditega, mis aitadad säästa.
Korralikul segistil on juba pikka aega olnud standardvarustuses tundlik termostaat , mis reguleeritakse 38 kraadile. Seda saab hõlpsasti reguleerida. See on suur vee kokkuhoid, sest käsitsi reguleerides kulub asjatult päris palju vett enne kui sobilik veetemperatuur õnnestub saada ja pesema saab asuda . Termostaadi kasutamisel ei saa küll öelda, et paraja temperatuuriga vesi momentaalselt tuleb, kuid enamasti piisab 2-3 sekundist, et pesema saab asuda. Selle ajaga suudab segisti maksimaalselt 450 ml vett mulutada. [3]

Uuendusena on kasutusele võetud segistitel LED nupp , mis visuaalselt aitab selgitada, kas vee kasutus on mõistlik. Nupule vajutamisel näidatakse lühiajalisel rohelist tuld. Kui nupule vee sulgemiseks vajutatakse enne 2 minuti möödumist, näitab segisti vee säästliku kasutamise märgiks samuti veidi aega rohelist tuld. Kui aga pesemisega läheb üle 2 minuti hakkab vilkuma punane tuluke ja kui möödunud on 4 minutit, sulgeb vesi automaatselt
Eesmärgiks on motiveerida vee kasutamise harjumusi säästlikumaks muutma. Kogu asja mõtte on see, et inimesel peaks tekkima tahtmine jõuda etteantud aega ehk pesta rohelises tsoonis. Segisti käivitamine ja sulgemine ühe nupulevajutamisega aitab samuti vett kokku hoida.[3]

Kaasaegsed kraani ja – dušiotsikud otsikud hoiavad kokku vett, sest lasevad läbi mõõduka veehulga. See on üks lihtsamaid võtteid, kuid ka üks kõige tõhusamaid, mida saab igaüks kohe oma koduski kasutada. Vahetada kraanide ja dušiotsikud säästlikemate vastu. [3]
Vett säästvate toodete tootjad pakuvad näiteks vee säästmist tasemel dušiotsikuga kuni 50% ja see on kindlasti argument, miks sellesse investeerida.[3]
On olemas ka segisteid, millel on mehaaniline piiraja, mis takistab avada kraani rohkem, kui on säästlik, kuid kui on vaja rohkemat vett, siis saab tõmmata piirajast üle, ning seda tuleb käega hoida, vavastades läheb kraan tagasi säästlikule tasemele . (joonis 1)
Joonis 1. Säästlik segisti.
Allikas: [5]
Maja ehitaisel tuleks ka arvestada sellega, kust tuleb kastmiseks kasutatav vesi. Äärmiselt kallis on kasutada kraaanivett, teine võimalus on kasutada oma puurkaevu, või lähedal asuva veekogu vett.Keskkonnanõuete karmistamine on oluliselt piiranud puurkaevude ehitamist ning enamikel tuleb liituda kohaliku vee-ettevõtte tsentraalse veervõrguga. See on meie joogivee kvaliteedi tagamiseks ka ainuõige samm.See tähendab aga seda, et paljudel tuleb näiteks muru ja taimede kastmiseks kasutada kallist ja hea kvaliteediga vett. See võib tekitada suvekuudel märkimisväärse lisakulu kastmisvee eest. [3]
Väga mõistlik on kastmisveeks kasutada vihmavett, sest Eestis ületavad sademed auramise. Kõige kasulikum oleks vett koguda mingisugustesse mahtitesse, kuid vee kogumiseks on mitmeid teisi võimalusi.
Maja projekteerimisel ja vundamendi tegemisel unustatakse sageli ära drenaaž. Maja vundamendi pikaealisuse jaoks on drenaaž väga oluline, kuid seoses vee hindade olulise kallinemisega on drenaažil tekkimas veel teinegi ning ka väga oluline kasutusotstarve. Rajatud drenaažitorustik aitab koguda vihmavett.Drenaažitorustiku äravoolukoha lähedale saab  panna maa-aluse veemahuti  ja sinna suunatakse drenaaži abil vihmavesi . Selline mahuti toimiks ülevoolu põhimõttel. Kui mahti saab täis siis ülejäänud vesi voolab edasi, kas tsentraalsesse drenaaži või suunatakse mujale. Teine võimalus on veemahuti asemel rajada salvkaev, kuhu samamoodi saab suunata drenaaži kaudu vihmavee . Selle rajamine on mõnevõrra odavam, kuid peaks arvestama, et enne peaks uurima kohalikust omavalitsusest, kas selle rajamine on krundil lubatud. [3]
  Selliselt saab drenaaži abil kokku hoida suures mahus kastmiseks sobilikku vett. Selline looduslik vesi on taimedele isegi kasulikum. Nii mahutist kui ka salvkaevust on võimalik pumpade ja muu automaatika abil vett väga mugavalt kasutusse võtta. Näiteks käivitada teatud kellaajal automaatselt muru kastmine . [3]

Vett säästvad leiutised

Välja on mõeldud palju põnevaid leiutisi majapidamisse, mis aitavad säästa vett, näiteks: nõudekuivatusrest. (vt joonis 2)
Joonis 2. Nõudekuivatusrest.
Allikas: [7]
Konkreetne nõudekuivatusrest on väga innovaatiline veekokkuhoiu abimees. Nõude pesemisel läheb nõudele jääv vesi raisku, kuid see toode püüab vee kinni ning kasutab seda taimede kastmiseks. Selline rest sobib kööki ja seal võib kasvatada nii lilli, kui ka maitsetaimi. Sellega hoiab kokku vett, mis muidu läheks lillede kastmisele.

ENERGIAMÄRGISTUSED

Igal poes müüdaval kodumasinal peaks olema juures energiamärgistus. Energiamärgistus näitab, kui palju tarbib mingi seade vett või elektrit.
2011. aasta detsembrist kehtivate pesumasinate energiamärgistuse nõuete järgi on pesumasinate energiaklasside skaala A+++-st kuni D-ni (vt joonis 3). Ökodisaini nõuete kohaselt tuleb alates 2011. aasta detsembrist toota vähemalt A klassi jäävaid pesumasinaid. Praegu toodetakse mudeleid , mis kuuluvad A kuni A+++ klassi. Kuigi saadaval on ka kõige kõrgemasse energiaklassi kuuluvaid mudeleid, siis edasist tehnoloogia jõulist arengut pesumasinate puhul pole näha. Põhilist paranemist nähakse eelkõige sensortehnoloogia täiustamises, 20-kraadise pesutemperatuuri võimaldamises ja pesumasina soojendatud vee asemel eelnevalt mujal soojendatud vee kasutamises. [6]
Joonis 3. Pesumasina energiamärgistus
Allikas: [6]
Pesumasina energiamärgistusel on märgitud järgmised asjad: Aastane veetarbimine, mis arvutatakse 220 pesukorra järgi. 2011. aasta juunist kehtivate nõuete kohaselt ei tohi toodetav 5 kg pesu mahutav pesumasin kulutada üle 60 liitri vett, 6 kg korral üle 65 liitri vett, 7 kg üle 70 liitri vett jne. Pesumasina maksimaalne täituvus kilogrammides. Uued pesumasinad mahutavad 6–10 kg pesu, mistõttu on oluline valida sobiva mahutavusega pesumasin ja mudel, mis on varustatud pesumasina täituvust arvestava sensoriga. Sensoriga varustatud pesumasina vee- ja energiakasutus võiks masina poole täituvuse korral teoreetiliselt väheneda 50% võrra, tegelikult aga väheneb 20% võrra, sest sensortehnoloogia on alles arenemisjärgus. Tsentrifuugimise efektiivsus, mida märgitakse skaalal A-st kuni G-ni. Tsentrifuugimise energiaklass on pesumasina üldist energiatõhusust silmas pidades väga oluline, sest näiteks kui valite B-klassi tsentrifuugimise asemel A-klassi, säästate energiat kolm korda rohkem, kui valides A klassi pesumasina asemel A+ pesumasina. Pesumasina müratase, mis märgitakse detsibellides (dB). [6]
2011. aasta detsembrist kehtivate nõudepesumasinate energiamärgistuse nõuete järgi on nõudepesumasinate energiaklasside skaala A+++-st kuni D-ni (vt joonis 4). Tootjatele kehtivate ökodisaini nõuete järgi peavad 2011. aasta detsembrist toodetavad kuni 45 cm laiused või 10 nõudekomplekti mahutavad nõudepesumasinad olema vähemalt B klassist ning kõik suuremad või rohkem nõusid mahutavad nõudepesumasinad A klassist. Parimad nõudepesumasinad on praegu A++ klassist ja integreeritavad mudelid A+++ klassist. [6]
Joonis 4. Nõudepesumasina energiamärgistus
Allikas: [6]
Nõudepesumasinal on märgitud järgmised asjad: aastane energiatarbimine  kilovatt - tundides (kWh/aastas). Aastane tarbimine arvutatakse 280 nõudepesukorra ning ooterežiimi ja väljalülitatud oleku energiatarbimise järgi. Veetarbimine, mis arvutatakse 280 pesukorra järgi. Kuivatamistõhususe klass, mis võib olla A-st G-ni. Nõudepesumasina mahutavus . 45 cm laiustesse pesumasinatesse mahub tavaliselt üheksa ning 60 cm laiustesse 12 või 13, üksikutel mudelitel 14 või 15 nõudekomplekti. Müratase, mis märgitakse detsibellides (dB). [6]
Vee kokkuhoid: Keskmine A+ klassi 12 nõudekomplekti mahutav pesumasin kulutab ühel pesukorral kümme liitrit vett. Aastane vee kogukulu on seega 2800 liitrit ehk 2,8 m³. Sama koguse käsitsi pesemisel jooksva vee all kulub kümme korda rohkem vett, seega on nõudepesumasinat kasutades vee aastane kokkuhoid rohkem kui 25 m³. 15 kasutusaasta jooksul hoiab nõudepesumasin kokku 375 m³ ehk 25-meetrise ujula jagu vett. [6]

UURIMISTÖÖ EESMÄRGID JA HÜPOTEES

Uurimistöö eesmärgid

• Uurida kodumajapidamise veetarbimise struktuuri
  
• Uurida erinevaid võimaluseid vett säästlikumalt kasutada
  

Hüpotees

Muutes kodumajapidamises veetarbimist säästlikumaks on võimalik vähemalt 25 protsendiline vee kokkuhoid.

UURIMISTÖÖ METOODIKA

Katse koostamine

Käesolevas töö eesmärgiks on selgitada välja, milline on kodune vee tarbimine ja leida võimalusi selle säästlikumaks kasutamiseks. Tehti katseid, et selgitada välja milliste tegevuste peale kulub koduses majapidamises vett ning kuidas vee kokkuhoiu läbi ka raha kokku hoida. Katsetega koguti andmeid kui palju kulub vett erinevate tegevuste ning kodumasinate peale ja seejärel võrreldi neid säästliku kasutamise vee kuluga . Lisaks uuriti veetarbimise struktuuri, et saada parem ülevaade suurimatest tarbijatest. Veekulu mõõtmiseks kasutati kõige tavalisemat veemõõtjat, mis on kasutusel ka igas majapidamises.

Katse iseloomustus

Tavatarbimise all mõeldakse tavalist vee tarbimist, kus vee säästmiseks mingeid muudatusi igapäevases kasutuses ei tehtud. Säästliku tarbimise ajal, kasutati vett optimaalselt, ning kodumasinaid kasutati võimaluse kokkal säästliku režiimiga. Veekulu mõõtmiseks lisasin veemõõtja uuritava objekti veevõtu toru vahele. Säästliku perioodi ajal välditi vee raiskamist.
Pereliikmed leppisid kokku, et kui on mingi objekti jälgimine, siis algul kasutati seda tavapäraselt, ning hiljem säästlikult. Säästliku perioodi ajal üritati jälgida järgmiseid punkte:

• Pesumasin ja nõudepesumasin pandi pesema alles siis, kui see oli täis
  
• Duši all kasutatati vett optimaalselt
  
• Kahesüsteemsel wc potil kasutatati võimalikult palju säästlikumat nuppu
  
• Pesumasinat ja nõudepesumasinat kasutatati võimaluse korral säästliku režiimiga
  
• Auto pesemiseks kasutatati survepesurit
  

TULEMUSTE ANALÜÜS

Pesumasina kasutamine

Pesumasina tavakasutusel kasutati tavaprogrammi, säästlikul kasutamisel kasutati säästlikku programmi, mis peseb kiiremini ja vähesema veega. Tavakasutuse ajal pesti pesu nagu tavaliselt. Nagu katsest selgus oli mitmeid kordi pesumasin pool-tühi ning sealt tuligi suur pesukordade arv. Säästlikult pestes koguti pesu kokku ja pesti ainult siis, kui masin oli täis ning võimaluse korral kasutati säästlikku programmi.
Tabel 4. Veekulu tavakasutamisel
Tavakasutusega täismasina korral kulub vett 90 liitrit ning säästliku kasutamisega kulub täismasina korral 89 liitrit vett. Tabelilt 4 näeme, et pesu pesti kümmnel korral, neist seitsmel korral oli tegemist tavaprogrammiga ning kolmel korral säästliku programmiga. Kokku kulus vett 867 liitrit. Tavakasutuse korral pesti pesu iga päev ja ei kogutud masinat täis, sellepärast on ka veekulu suur.
Tabel 5. Veekulu säästlikul kasutamisel
Tabelilt 5 näeme, et pesu pesti neljal korral, neist kaks oli tavaprogrammiga ja kaks säästliku programmiga. Säästliku perioodi ajal pesti pesu ainult siis, kui oli masin täis, sellepärast toimus vaid neli pesukorda. Vett kulus 338 liitrit ning läbi sellise säästmise hoidis kokku 529 liitrit vett.
Tabel 6. Veekulu võrdlus.
Tabelist 6 on näha, et tavakasutusega kulus 867 liitrit vett ning säästliku kasutamisega 338 liitrit. Siit tuleb välja et kokkuhoid säästliku kasutamisega oli kokkuhoid 61 protsenti.

Duši kasutamine

Tavakasutamise ajal kasutati duši nii nagu tavaliselt, ehk segisti kraan oli täielikult avatud. Säästliku kasutamisega oli kraan poolepeal, sellises asendis on veehulk piisavalt suur, et toimetusi saaks teha ilma, et see tekitaks tüli. Kuna duši all käimine on eri nädalatel nii erinev, siis ei pidanud mõistlikuks sellekohta võrdlus tabelit tuua. Optimaalse veekasutusega näeb ära, milline on säästmine.
Tabel 7. Veekulu võrdlus.
Nagu näha tabelist 7 on veekulu tavakasutuse korral 780 liitrit tunnis ning optimaalne veekasutus 450 liitrit tunnis. Selle järgi saab arvestada, kui palju kulub vett duši all käies, jälgides ainult aega kui kaua pesemiseks kulus. Tavakasutuse korral läheb väga palju vett lihtsalt raisku. Igati mõistlik on piirata vee hulka, mis lihtsalt kanalisatsiooni jookseb. Optimaalse vee kasutusega oli duši all käies keskmine kokkuhoid 42 protsenti.

Auto pesemine

Auto pesemisel võrreldi pesemist voolikuga jooksva veega ja survepesuriga pesemist. Voolikuga pesemisel on veesurve umbes 4-6 bar’i sellise survega ei eemalda vesi mustust piisavalt hästi, ning tänu sellelele kulub palju vett ning ka rohkem käsitsi pesemist. Survepesuri töösurve on 100 bar’i selline surve eemaldab mustuse lihtsamalt ning kulub vähem vett ja aega. Kuna autode pesemine on igakorde erinev, siis ei pidanud vajalikuks ka siin tuua välja konkreetsete pesemise tabelit, vaid on ainult veekulu võrdlus tabel.
Tabel 8. Veekulu võrdlus auto pesemisel.
Tabelist 7 on nähe, et jooksva veega kulub 1200 liitrit vett tunnis ning survepesuriga ainult 540 liitrit tunnis. Survepesugiga pestes on vee kokkuhoid 55%. Kuna survepesuriga peseb kiiremini kui voolikuga siis on kokkuhoid tegelikult veelgi suurem.

Tilkuv kraan

Tilkuvad kraanid kulutavad tegelikuses palju vett, kuigi tundab, et kulub ainult mõni tilk. Tilkuvad kraanid tuleks parandada esimesel võimalusel, sest tilkumise intensiivsis hakkab üha kasvama ja lõpuks jõuab see välja nirisemiseni ja siis on juba veekulu väga suur. Mõõtmistel tehti palju katseid ning hiljem arvutati välja keskmine tilga suurus. Tabelis on toodud veekulu läbi keskmiste tilga suuruste.
tilkade arv minutis
ml minutis
ml tunnis
ml ööpäevas
liitrit ööpäevas
liitrit aastas
5
1,1522556
69,135338
1659,24812
1,65924812
605,625564
10
2,3045113
138,27068
3318,496241
3,318496241
1211 ,25113
20
4,6090226
276,54135
6636,992481
6,636992481
2422,50226
30
6,9135338
414,81203
9955,488722
9,955488722
3633,75338
50
11,522556
691,35338
16592,4812
16,5924812
6056,25564
70
16,131579
967,89474
23229,47368
23,22947368
8478,75789
100
23,045113
1382,7068
33184,96241
33,18496241
12112,5113
150
34,567669
2074,0602
49777,44361
49,77744361
18168,7669
200
46,090226
2765,4135
66369,92481
66,36992481
24225,0226
peenike nire
226
13560
325440
325,44
118785,6
Tabel 9. Veekulu Tilkuva kraani korral.
Tabelist 8 on näha, kui palju vett kulub tilkuva kraani korral. Mõõtmisel selgus, et keskmise tilga suurus on 0,23 ml. Isegi kui kraan tilgib ainult viis korda minutis, teeb see 605 liitrit aastas. Peenikese nire korral on veekulu 11,8 kuupmeetrit, mis on väga suur veekulu ning nõuab juba suurt väljaminekut. Tabeli järgi saab igaüks arvutada välja, kui palju kellelgi vett kulub tilkuva kraanipeale.

Nõudepesumasina kasutamine

Nõudepesu masina säästlikul kasutamisel koguti nõusi kokku ja pesti ainult siis, kui masin oli täis ja võimaluse korral kasutati säästliku programmi. Samuti nagu pesumasina kasutamisel, tuli ka siin välja, et igapäevaselt pannakse masin pesema, siis kui see ei ole veel täielikult täis.
Tabel 10. Nõudepesumasina veekulu tavakasutusel.
Tabelist 9 on näha, et nõudepesumasina tavakasutusel kulus vett kokku 64 liitrit. Tavapesukorraga võtis nõudepesumasin vett 16 liitrit ning nõusi pesti neli korda nädalajooksul.
Tabel 11. Nõudepesumasina veekulu säästliku kasutamisega.
Tabelist 10 on näha, et säästliku kasutamisega kulus vett 38 liitrit ning nõusi pesti kolm korda. Selle tulemusena, et nõusi koguti kokku ja pesti ainult täismasina korral, hoiti kokku 41% vett ja seeläbi ka raha.

Üldtulemus

Kogu uuringu jooksul tehti palju mõõtmisi. Tulemused olid mõnevõrra hämmastavad. Hüpoteesiks oli: Muutes kodumajapidamises veetarbimist säästlikumaks on võimalik vähemalt 25 protsendiline vee kokkuhoid. hüpoteesi tehes teadsin, et see arv on võrdelises seoses sellega, kui palju pingutusi ollakse valmis tegema vee säästmise nimel.
Tabel 12. Kokkuhoiu tulemused.
Nagu näha tebelist 11 on kokkuhoiu tulemused päris suured. Kõige suurema kokkuhoiu sai pesu pesemise pealt nimelt 66%. Järgmine oli autopesemine. Survepesuriga pestes hoidis kokku võrreldes voolikuga pesemisega 55%. Kolmanda ja neljanda tulemus kokkuhoius said suhteliselt sarnaste protsentidega duši kasutamine ja nõude pesemine tulemustega 42% ja 41%. Keskmine kokkuhoid tuli 49,75%, seega hüpotees on kinnitatud. Kui jälgida koduses majapidamises selliseid reegleid ja lisaks veel kõigile tuntud nippe, nagu näiteks: vee sulgemine hammaste mesemise ajal jne. On vee kokkuhoid 50% lähistle ja see on väga suur saavutus, sest kui hoida kokku pool kasutavast veest, siis läbi selle hoiab kokku ka pool rahast, mis kuluks vee peale. Lisaks sellele on väga suur mõju ka globaalses mõttes, kui kõik hakkavad säästma, siis hoitakse väga palju magevett kokku.
Kui võtta arvesse varasema uuringu tulemuseks saadud andmeid, et keskmine tallinlane tarbib 98 liitrit vett ööpäevas.[8] Siis saab arvutada umbkaudse rahalise kokkuhoiu, kui vee kokkuhoid on 49,75%. Aastas kulub siis 35770 liitrit vett, seega on aastane vee kokkuhoid 17795,6 liitrit. Võttes arvesse, et vesi ilma käibemaksuta meie vallas maksab 1,25 eurot kuupmeeter , saame, et aastas on võimalik kokku hoida 22 eurot ja 24 senti.

ARUTELU

Käesolevas uurimistöös vaadeldi veesäästmis võimalusi koduses majapidamises. eesmärgiks oli selgitada välja, milline on kodune vee tarbimine ja leida võimalusi selle säästlikumaks kasutamiseks.
Samuti uuriti, kui palju kulub kodus vett erinevate kodumasinate peale.
Püstitatud hüpotees, et Muutes kodumajapidamises veetarbimist säästlikumaks on võimalik vähemalt 25 protsendiline vee kokkuhoid, pidas paika. Selgus, et tegelik kokkuhoid oli 49,75%, mis oli oodatust palju suurem. Selgus, et kõige rohkem hoiab koduses majapidamises vett kokku pesumasin, kui seda kasutada säästlikult. Sellele järgnes: auto pesemine survepesugiga, ning sellele küllaltki sarnase tulemusega duši kasutamine ja nõudepesumasina säästlik kasutamine (vt tabel 11).
Peamine põhjus, miks vee kokkuhoid oli nii suur, tuli sellest, et varem pesti pesu- ja nõudepesumasinaga, ilma, et see oleks nii täis, kui on ette nähtud. Samuti selgus, et kui kodus peaks olema mõni tilkuv või nirisev kraan, siis see on tohutult suur kulu allikas.
Üldiselt viitab tulemus sellele, et kui on viitsimist ja tahet, siis on võimalik kokku hoida väga palju vett ja seeläbi ka raha. Kuna inimesed on hakanud aru saama, et puhast joogivett ei ole palju, siis on nad hakanud seda aina rohkem säästma. Üha vähem kasutatakse vett suurtes tootmistes, kus lõpptulemusena jõuab vesi kanalisatsiooni. Aastkümmnetega on vett hakatud palju kokkuhoidma ja kui see jätkub samas joones, siis peaks mõnekümmne aastapärast olema veekulud väga minimaalsed.

KOKKUVÕTE

Antud uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja, milline on kodune vee tarbimine ja leida võimalusi selle säästlikumaks kasutamiseks. Samuti leida lihtsaid nipe, millega on võimalik vett kokku hoida.
Töö teemast lähtuvalt püstitati hüpotees, muutes kodumajapidamises veetarbimist säästlikumaks on võimalik vähemalt 25 protsendiline vee kokkuhoid.
Lisaks püstitati järgmised uurimisküsimused:

Millised on vee säästlikumad kasutamisviisid kodumajapidamises?

Millite tegevuste peale kulub kodus vett?

Kui palju vett kulub kodus erinevate tegevuste peale?

Kui palju vett tarbivad kodused seadmed?
Vastavalt uuringu analüüsile pidas hüpotees paika, tulems oli, et kokkuhoid on 49,75%. Tuli välja et mõndade tegevustega on vee kokkuhoiu võimaluse väga suured. Kogu kokkuhoiu suurus sõltub pingutustest mis ollakse valmis säästmise nimel tegeme. Uuringus selgus, et kodumajapidamises tehakse väga palju toiminguid mille tagajärjel on väga suur veekulu, kuigi tegelikuses võiks olla see palju väiksem. Uurimistöös on näha kui suured on kodu masinate veetarbimine ja kuidas on seda võimalik vähendada. Samuti on ka tabel, mis näitab kui palju vett kulutab tilkuv kraan, ning need andmed olid kõige üllatavamad.
Veel selgus, et vett on hakatud viimase paarikümmne aasta jooksul palju säästma.
Kuna vee säästmine on üha aktuaalsem teema, siis muutub see pidevalt. Vett on hakatud päris palju säästma ning see trend jätkub, seega võivad andmed mõne aastaga muutuda. See on teema mida peaks tulevikus kindlasti veel uurima, sest on palju teadlasi ja insenääre, kes igapäev töötavad sellekallal, et leida üha uusi ja suuremaid veesäästmis võimalusi.

SUMMARY

I chose to write my research work on topic Water- saving oppurtunities in domestic household. The particular topic was chosen because every day people use enourmous amounts of water and I wanted to know how big the saving is going to be while using water reasonably. Water-saving options have been researched before and have been started to realize that only 1% of the water in the world is suitable for drinking , besides it is very unevenly divided .
The theoretical part of my research work introduces new opportunities for water-saving, from things that should be taken into account in house building to easy ways how to remarkably save water in domestic household. The research part is based on experiment and the analysis of its results .
The aim of this research work was to explain the nature of domestic water consumption and to find opportunities to use it reasonably.
The hypothesis was set according to the topic, that using water economically can reduce water usage for 25%.
In addition were set following research questions :

How to save water in a household?

What takes the most water in home?

How much water different activities take in home?

How big is the water consumption by household appliances?
During the experiment data was collected about average water usage in household and sustainable water usage. The most ordinary hydrometric equipment was used. Later the data was compared to find out the size of the saving.
According to the analysis of the research the hypothesis justifies itself. The research revealed that water saving can be large and the size of the saving depends on effort that people are willing to make. In reality with proper operation water usage can be much smaller. Also revealed the size of the water consumption by household appliances and the opportunities to reduce it. The most interesting chart in research work shows how much water is spent by dripping faucet. Also appeared that in the last two decades have been started to save much more water.
Because water-saving is very topical field nowadays , much water is saved and when this trend continues the results can change in following years . Therefore the present topic should be researched in future because the development of the science and technology keeps increasing and new water-saving opportunities will be found .

KASUTATUD MATERJALID

http://www.keskkonnaamet.ee/public/Milleks_saasta_vett.pdf

http://www.envir.ee/627

http://www.majaehitaja.ee/sildid/vee-kokkuhoid/

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KK47&ti=VEEKASUTUS+MAAKONNA+JA+VEEKASUTUSALA+J%C4RGI&path=../Database/Keskkond/06Loodusvarad_ja_nende_kasutamine/10Veekasutus/&lang=2

http://www.sisustusweb.ee/fi/tooted/2945/gustavsbergi-energiasaastlikud-segistid.html

https://www.energia.ee/et/kokkuhoid/energiamargistus

http://www.tuvie.com/fluidity-a-dish-drying-rack-and-plant-pot-in-one-for-small-kitchen/

http://www.tarbija24.ee/156493/lihtsad-nipid-vee-saastmiseks/