ei vasta veoks vastu ei võeta. 6 Puuviljade vedu Puuviljad on elusad taimorganismid ja just see nende omadus määrab transportimise omapära. Puuviljad neelavad õhust hapnikku ja eritavad õhku süsihappegaaasi, vett ja soojust. Puuvilja kudedes leiduv mahl, mis on lahustunud suures hulgas vees, on valmis toit mikroorganismidele. Hallitusseente spoorid ja mikroobide levivad kergesti ja nakatavad kiiresti kogu puuviljade massi. Mehhaanilised vigastused näiteks muljumised, koorelõhed, mis tekivad puuviljade ümberlaadimisel kiirendavad samuti riknemisprotsessi. Puuviljad annavad ära kergesti neis sisalduva vee, mis tõttu tekib kaalukaotus. Vee kaotusega kaasneb puuviljade närtsimine ja nõrgeneb vastupanuvõime mikroorganismidele. Puuviljade elutegevusprotsessid ei lõppe nende puult korjamisega, transportimise jooksul
BIOLOOGIA TÖÖ 3. Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kog...
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(etteval...
Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat, järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast, on vanematega geneetiliselt sarnased. 2.Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne 3.Nimetada suguliselt paljunevaid organisme imetajad, kalad, linnud... (päristuumsed organismid) 4.Mille poolest erineb eoseline paljunemine vegetatiivsest paljunemisest? Eoselisel paljunemisel levivad spoorid tuule v veega ja arenevad uuteks organismideks (seened, sammaltaimed, vetikad), vegatatiivse paljunemise korral toimub paljunemine mingi kehaosaga. Üks rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) v tekkib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist v jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia. 5.Nimetada eostega paljunevaid organisme seened, protistid, osa taimi 6.Nimetada vegetatiivselt paljunevaid organisme
roqueforti · Õrn pressimine, vormidele asetataks peale plaat, juustu nõrutamine 2-3 päeva, pinnale moodustub koorik · Kuivsoolamine, pööramine 3 päeva, temp 8-10ºC · Soola 4,5-5% · Puhastamine st limakihi nn pegot eraldamine · Vamimine Roqueforti koobastes 1. etapp: 18-25 päeva, temp 8-10ºC. Õhukanalite puurimine (3-4mm) 2. etapp: 5-10 kuud, temp 5-10ºC, sinistumine 3. etapp: 5-10 kuud, temp 1ºC · Pakkimine alumiinium või tinapaberisse · P.roqueforti spoorid idanevad varases küpsemise etapis · Mütseel nähtav 8-10 päeva pärast juustu õhukanalite tekitamist, MS talub suhteliselt madalat O2 ja kõrget CO2 kontsentratsiooni · Max kasv 1-3 kuu jooksul · Soodsaim kasv juustu keskosas, kus NaCl konts 1-3% · Küpsemisega kaasneb sporulatsioon · Pressimine õrn ja tekib pehme juust, kuubilise struktuuriga Juustu maitse: proteolüüs, lipolüüs · Toorkalgendi lipolüüs: 1
kindla kohaga. Sageli ägenevad alleriganähud öösel või varahommikul. Õietolmud Õietolmu allergia põhjustab astmahooge või nende ägenemist eriti kevadel ja varasuvel. Iseloomulik on muidugi kurikuulus heinapalavik: vesine allergiline nohu, silmade kipitus ja punetus, vahel ka nahalööve; astmaatikutel võib lisanduda astmahoog. Teistel aastaaegadel võivad astmaatikuid kimbutada puude tolmlemine ja hallitusseente spoorid. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva tolmega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm
Valgu sünteesi geneetiline kontroll 1942: George Beadle ja Edward Tatum Uurisid hallitusseenel, mis on haploidne kas geenid määravad valku. Üks geen üks ensüümOne GeneOne Enzyme Hypothesis Iga geen kontrollib ühe ensüümi aktiivsust Hiljuti: üks geen üks polüpeptiid Praegu: "üks geen palju geeni produkte 1958: George Beadle (Cal. Tech); Edward Tatum (Rockefeller Instituut) Neurospora crassa elutsükkel: 1. Neurospora paljuneb mittesugulisel teel koniidiumite abil (spoorid) 2. Neurospora on haploidne, seega iga mutatsioon avaldub (vastandina diploidne) 3. Lühike elutsükkel, kasvab lihtsal söötmel (N, C, biotin). · Sünteesib praktiliselt kõik eluks vajaliku nendest lihtsatest ühenditest 4. Levib vegetatiivselt mütseeli teel ja spooridega 5. Kuid on ka seksuaalne tsükkel paaritumistüüpide vahel (A ja a) vahel, kus toimub gameedi moodustumin...
näitas ära, et ilmnesid siberi katku tüüpilised tunnused. Pasteur töötas välja vaktsiini siberi katku vastu ja korraldas ka selle demonstreerimiseks avaliku katse. Vaktsiin oli 43oC juures kasvatamisega nõrgestatud tüvi. B. anthracis moodustab aheldunud pulkadest niite, millel on 16 paks kapsel. Raku otsad tömbid. Niidid meenutavad mikroskoobi all bambuskeppe. Spoorid säiluvad väga hästi, eriti külmas. Keetmine hävitab nad ca 10 minutiga. 1979.a. oli Siberis Sverdlovski lähedal suur siberi katku epideemia, kus haigestus üle 1000 inimese. Arvatakse, et see oli seotud mingi õnnetusega bakterrelva tootvas sõjatehases. Bacillus anthracis on hea bakterioloogiline relv, sest ta põhjustab haigestumist nii inimesel kui ka tema koduloomadel. Teda on odav kasvatada, ta sporuleerub kergesti, spoorid püsivad
Toiduainete pinnal arenev hallitus m o odustab koh eva katu. Hallitusseene keha koosneb üksteise ga põi munud niitidest, mida ni metatakse hüüfideks ja mis m o odustavad seeneniidistiku ehk m ütseeli. Paljurakulistel seentel on hüüfid ristvaheseintega üksikutes rakkudes jaotatud, üherakulistel aga ei ole hüüfides vaheseinu ning kogu tugevasti harunenud m ütseeli m o odustab üksainus rakk. Mütseeli pinnal arenevad e oseid kandvad elundid. Nendes val mivad e osed ehk spoorid, mille abil seened paljunevad. Enamikul hallitusseentel on m ütseelide ehitus ühesugune, paljune miselundid aga erinevad ning igale seeneliigile tüüpilised. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mitte suguliselt. Mitt suguline paljune mine hüüfide abil, seejuures v õib mütseeli igast osast areneda uus hallitusseen. Mõnede sente hüüfid jagunevad vaheseinte m o odustamise teel üksikuteks piklikeks rakkudeks, mida ni m etatakse iidideks
Vegetatiivses faasis on rakud haploidsed, jagunevad mitoosiga. Enamus seentest kasvab "hallitusena", koosneb seeneniitidest (hüüfid) ja neil olevatest koniidiatest, kuid osa esineb ka ainuraksete vormidena (blastospoorid ehk pärmid). (Osa seene on suutelised muutma oma morfoloogiat - dimorfsed seened. Näiteks Candida spp. - kasvab pärmina 37°C juures ja hallitusena 25°C juures.) Reproduktiivses faasis paljunevad suguliselt või suguta. Suguta paljunemine toimub koniidiatega (ka spoorid e. eosed), suguline nõuab keeruliste rakustruktuuride olemasolu. Seente hôimkonnad. Nende hôimkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed
PUNAVETIKTAIMED Referaat Tartu, 2013 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 KUJUNEMINE....................................................................................................................................4 LEVIK..................................................................................................................................................4 KOHASTUMISED...............................................................................................................................4 EHITUS................................................................................................................................................5 SIGIMIN...
Kaselehe tõmmist või kaseviha leotusveega tehakse vanne reumaatilise, liigese-, lihase- ja närvivalude korral. Kaselehevesi võib aidata juuste väljalangemise korral. Tõrvast tehtud salvi määritakse valutavatele kohtadele reuma või podagra korral. Mahla juuakse üldtugevdava vahendina. * Must pässik (Kasekäsn) kasvab elavatel täiskasvanud kaskedel (metsades, puisniitudel, parkides). Kasekäsna tekitajaks on kase tüvel ja tüves parasiteeriv seen Inonotus obliguus. Seene spoorid tungivad puu koore vigastuse kaudu tüvesse ja moodustavad mütseeli, mille niidid tungivad puitu, põhjustades mädanikukolde, millest hakkab arenema viljakeha. Neljandal aastal levib tüvest väljaspoole ebakorrapärase kujuga kasekäsn (steriilne mütseel), mis järjest suureneb, kasvades 10-15 aastaga 3-5 kiloseks. Kuivanud puul lakkab seen kasvamast ja asendub parasiitseenega. Droog Käsn. Kogumine Kogutakse sügisel või kevadel, kui kasekäsn on toiteainerikkam. Käsn raiutakse
Vegetatiivses faasis on rakud haploidsed, jagunevad mitoosiga. Enamus seentest kasvab "hallitusena", koosneb seeneniitidest (hüüfid) ja neil olevatest koniidiatest, kuid osa esineb ka ainuraksete vormidena (blastospoorid ehk pärmid). (Osa seene on suutelised muutma oma morfoloogiat - dimorfsed seened. Näiteks Candida spp. - kasvab pärmina 37°C juures ja hallitusena 25°C juures.) Reproduktiivses faasis paljunevad suguliselt või suguta. Suguta paljunemine toimub koniidiatega (ka spoorid e. eosed), suguline nõuab keeruliste rakustruktuuride olemasolu. Seente hôimkonnad. Nende hôimkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed
Paljudele hallitusseente liikidele on iseloomulik seeneniidikeste juures põikvaheseinad (septumid), mis jaotavad niidi paljudeks rakkudeks. Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride (ehk eoste) abil. Spoorid tekivad harilikult mittesuguliselt. Seejuures on kõige lihtsam spooride tekkimisviis seeneniidikeste otstest üksikute rakkude ehk oiidide eraldumine. Igast uuest rakust (oiidist) võib tekkida uus seeneniidistik. Mitmed liigid leiavad kasutamist oma bioloogilise aktiivsuse ja bioloogiliselt aktiivsete ainete moodustumise tõttu. Penicillium roquefort`i- juustu valmistamisel. 5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus
Veelembelised kuused asenduvad mändidega, mis suudavad ka kuivades oludes vett hankida ja elada. Maakera keskmise õhutemperatuuri kasvu tulemusena laienevad kõrbealad, sulavad osaliselt liustikud ja maailmamere tase tõuseb 4060 sentimeetrit. Vesi ujutab üle laialdased maismaa piirkonnad. Kliimamuutused mõjuvad inimese tervisele. Kõrgenenud õhutemperatuuri all kannatavad eelkõige südamehaiged. Kuivas kliimas levivad paremini allergiat põhjustavad õietolm ja spoorid. Sooja ilmaga riknevad toiduained kiiremini tekib soodne olukord bakteritele ja kärbestele, prussakatele jt nakkushaiguste levitajatele. Olukord muutub soodsaks ka botulismibakteritele. Veetemperatuuri tõusu tagajärjel hakkab plankton võimust võtma tekib rohkem biotoksiine. Reostunud vetes sageneb vetikate õitsemine. Kliimamuutuste takistamise võimalustest Kui on tegemist looduslike protsessidega, siis kulgevad need loomulikult omasoodu ja me ei suuda neid eriti muuta
umbes 1 2 tunni jooksul. Eriti kiiresti paljuneb inimese sees elav soolekepike (iga 20 minuti järel). Kui bakterid satuvad elama ebasoodsatesse tingimustesse, siis moodustavad osa liike spoore. Spoor bakter väljastab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja organellidest, siis kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Spooridel elutunnused peaaegu puuduvad ja ta suudab elada ilma uue vee ja toitaineteta aastasadu. Spoorid taluvad madalaid temperatuure ja isegi keetmist. Kui spoor satub normaalsetesse tingimustesse, siis väljub ta kestast ja alustab normaalset elutegevust. Ühest spoorist väljub ainult üks bakter. Bakterite tähtsus Bakterid on väga arvukas organismide rühm. Nende täpset arvu on võimatu öelda, kuna neid palja silmaga ei näe. Täpse arvu leidmist raskendab ka see, et bakterid paljunevad, evolutsioneeruvad kiiresti ja uusi liike tekib selle tagajärjel koguaeg juurde (nädal, kuu). Kuna
*põhineb mitootilisel paljunemisel 1. sporofaas faas viljastumisest meioosini *organism tekib kiiresti, kasutatak- (sugurakkude tekkeni) se sordiaretusel. rakud on diploidsed *meristeempaljundus 2. gametofaas meioosist viljastumiseni rakud on haploidsed Taimedel poolduvad mitootiliselt nii diploidsed kui haploidsed rakud! Gameet e sugurakk Eosed spoorid, mis idanevad mullas. Tolmuterad idanevad teisel taimel. Partenogenees neitsisigimine seeme valmib ilma viljastumata (võilill). Mitoos somaatilistes rakkudes (diploidsed) 4 faasi: pro-, meta-, ana-, telofaas. Meioos sugurakkudes (haploidsus), 2 jagunemist st 4+4 faasi. FOTOSÜNTEES LK 27-31 Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine veest ja CO2 -st päikeseenergia abil. Eraldub hapnik O2 ! FS toimub taimelehtede põhikoerakkude kloroplastides.
III. Lüsotsüüm Avastaja Alexander Fleming Toimib peptidoglükaankihile N-atsetüülmuramidaas: lõhub -1,4-glükosiidsidet (katalüüsib H2O molekuli insertsiooni st hüdrolüüsi), toime GP bakteritele Lisatakse juustudele klostriidide inhibeerimiseks (nt Gouda, Edam) Toorpiima normaalne mikrofloora: 1. mikrokokid 2. strepto- ja laktokokid 3. GN pulkbakterid sh kolivormid 4. asporogeensed GP 5. Bacillus spoorid 6. juhuslik mikrofloora Suure arvukuse >105 CFU/ml korral moodustavad GN pulkbakterid 30% kultiveeritavatest bakteritest NB: Kultiveeritavate bakterite arvukus on kvaliteedi ja tootmiskultuuri indikaator Toorpiimale esitatavad mikrobioloogilised nõuded: Inglismaa: <2x104 CFU/ml Eesti: AM (30°C juures): <100 000 CFU/ml Pakendatud toorpiim: <50 000 CFU/ml S.aureus: 100 CFU Somaatiliste rakkude arv: 400 000 r/ml
Halvaks küljeks on see, et vegetatiivselt paljunevate umbrohtude vastu on väga raske võidelda. Kõik nad paljunevad veel ka seemnetega. Eoseline paljunemine on omane vetikatele, sammal- ja sõnajalgtaimedele. Lihtsama ehitusega vetikatel(nt. Koppvetikal, klorellal, vesijuuksel) võivad eosed tekkida tavalistes keharakkudes. Sammal- ja sõnajalgtaimedel moodustuvad eosed vastavates organites- eoslates ehk sporoangiumides. Eosed ehk spoorid on üherakulised. Seejuures võivad nad erineda nii kujult kui ka suuruselt. Mõnel üherakulisel vetikal, nt. Klorellal, on eosed kujult ja ehituselt emaraku sarnased. Seljuhul nimetatakse neid autospoorideks. Viburi või viburitega varustatud eoseid nimetatakse zoospoorideks. Erinevalt keharakkudest on eostel tugev kest, mis kaitseb neid ebasoodsate keskkonnatingimuste eest. Eosed sisaldavad rohkesti varuaineid, aga vett on neis tunduvalt vähem kui keharakkudes
ning moodusub kaks järglast seened pungumine-järglane kasvab pungana pagaripärm, hüdra, mõned käsnad organismi küljes ning eraldub küpseks saanuna taimede vegetatiivne paljunemine-uus sibulad, mugulad, risoomid, pistikud, organism tekib taimekudedes olevatest lehed eristumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest paljunemine spooride ehk eostega- seened, samblad, osjad, sõnajalad päristuumsetel moodustuvad spoorid meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism 17. Spermi peaosa sulab kokku munarakku ümbritseva membraaniga ning spermi tuum liigub munarakku. Niipea, kui üks seemnerakk on pääsenud munarakku, muutub selle pind teistele seemnerakkudele läbipaistmatuks. See takistab munaraku viljastamist mitme spermi poolt. 18. Pronükleused on seemneraku ja munaraku haploidsed tuumad munaraku sees pärast viljastumist, kuid enne tuumade ühinemist. 19
Siberi katku inkubatsiooniperiood (ehk lõimetusperiood) on 1-7 päeva, kuid võib kesta kuni 60 päeva. Mille poolest just siberi katk nii hästi bioloogilise relva alusmaterjaliks sobib? ● Siberi katku ehk antarksi tekitaja (Bacillus anthracis) moodustab eoseid ehk spoore, mis on väga vastupidavad igasugustele keemilistele ja füüsikalistele mõjuritele, näiteks ei hävi nad keetmisel. ● Biorelvaga levitatav tõbi pole sama, mis looduses. ● Niisiis säilivad antraksi spoorid aastaid ja isegi aastakümneid, ilma et nende eluvõime kaoks. ● Soodsate tingimuste saabudes tekib eosest jälle vegetatiivne ehk aktiivselt paljunev bakterivorm. ● Taolist, eoste vormi võtnud mikroobimassi on lihtne säilitada – see ei nõua pidevaid “värskenduskuure” ümberkülvidena ja seda on lihtne transportida. ● Kotitäie antraksi võiks põhimõtteliselt tuua riiki näiteks jahukottide hulgas, misjärel saab
Piiilide tipus on adhesiinid, millega saab kinnituda. Erilised on IV piilid (liikumine) ja F piilid (DNA liiigutamine bakterite vahel konjugatsiooni ajal.) Mis roll on endospooridel? Endospoori omadused, termoresistentsus. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Endospoorid on bakterite eluvorm eluks vähekõlblikes tingimustes. Tingimuste halvenedes alustab bakter sporlatsiooni ja spoorina on võimeline elus püsima väga pikka aega. Spoorid on üsna termoresistentsed, taluvad hästi kuivust, kiirgust ja toksikante, spoori metaboolne aktiiivsus ja mRNA sisaldus on madal, spooris ei toimu makromolekulide sünteesi. Endospoorid on väga pika eluajaga, leitud on ka mitme tuhande aasta vanuseid idanemisvõimelisi spoore. Säilumine sõltub peamiselt sellest, kui palju saab spoor kiirgust. Kiirguse eest varjatud spoorid säiluvad väga kaua, aga kiirgusele paljastatud spooridkaotavad peagi idanemisvõime.
- UHT piim - Steriliseeritud piim Tehnoloogiline protsess: Toorpiima vastuvõtt ja säilitamine puhastamine ja separeerimine standardiseerimine homogeniseerimine pastöriseerimine jahutamine 4-6 °C villimine, märgistamine, pakendamine säilitamine (mitte üle 6 °C), realiseerimine 8. UHT piima tehnoloogiline protsess Kõrgkuumutamine (uht)- steriliseerimise meetod, kus toodet kuumutatakse 135-140 °C juures 1-3 sek. Hävivad kõik bakterid ja bakterite spoorid, selliselt töödeldud toote säilivus pikeneb märkimisväärselt. 1. Piim kuumutatakse keskmiselt 70 °C-ni. 2. Piim segatakse auruga, tänu millele piim saavutab lühikese aja jooksul soovitud (135-145 °C) temperatuuri. Toote kvaliteedi seisukohast on oluline, et piima temperatuuri tõus oleks kiire ning kogu piim saavutaks soovitud temperatuuri ühesuguse kiirusega, siis on selle negatiivne mõju piima koostiskomponentidele väiksem
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?
Selle faasi alguses peaks kompost olema bioloogiliselt aktiivne, st. kompostis peab olema veel küllaldaselt kasutamata toitaineid. 1.Pastöriseerimine: Kompost pannakse riiulitele või tunnelisse või transporditakse vastavasse seeneruumi pastöriseerimiseks. Seda teostatakse, kui võimalik kuuma auruga. Õhu ja komposti temperatuur hoitakse 55-60C piires 2-6 tundi. Eesmärk on hävitada seeni kahjustavad organismid nagu nematoodid, kärbeste munad ja vastsed ning parasiitseened ja nende spoorid. Üldjuhul piisab komposti pastöriseerimisest 60C juures 2 tunni jooksul. Kui temperatuur kipub ületama 60C, tuleb kindlustada korralik värske õhu juurdevool. 2. Laagerdamine: Komposti temperatuur hoitakse 50-55 C juures. Selleks tuleb pastöriseerimise lõppedes temperatuuri järk-järgult alandada tasemeni, kus actinomyceteste tegevus on aktiivne. Täpne temperatuuri valik sõltub kompostikihi paksusest kastides. Sellist temperatuuritaset tuleb
Selle faasi alguses peaks kompost olema bioloogiliselt aktiivne, st. kompostis peab olema veel küllaldaselt kasutamata toitaineid. · Pastöriseerimine Kompost pannakse riiulitele, tunnelisse või transporditakse vastavasse seeneruumi pastöriseerimiseks. Seda teostatakse, kui võimalik kuuma auruga. Ohu ja komposti temperatuur hoitakse 55-60C piires 2-6 tundi. Eesmärk on hävitada seeni kahjustavad organismid nagu nematoodid, kärbeste munad ja vastsed ning parasiitseened ja nende spoorid. Üldjuhul piisab komposti pastöriseerimisest 60C juures 2 tunni jooksul. Kui temperatuur kipub ületama 60C, tuleb kindlustada korralik värske õhu juurdevool. · Laagerdamine Komposti temperatuur hoitakse 50-55 C juures. Selleks tuleb pastöriseerimise lõppedes temperatuuri järk-järgult alandada tasemeni, kus actinomyceteste tegevus on aktiivne. Täpne temperatuuri valik sõltub kompostikihi paksusest kastides. Sellist temperatuuritaset tuleb hoida kuni
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?
Valida õige konserveerimisviis toiduainete säilitusaja pikendamiseks; Valida sobiv pakend toiduainete säilitamiseks TOIDUAINETE SÄILIVUSE PARANDAMINE Pastöriseerimine toiduainete kuumutamine temperatuuril alla 100ºC; - Kestevpastöriseerimine temperatuuril 63-65ºC hoideajaga 30 minutit - Lühiajaline pastöriseerimine temperatuuril 72-75ºC hoideajaga 15-20 sekundit hävib enamik mikroobe; ei hävi bakterite spoorid, millest võivad areneda uued bakterid; Steriliseerimine on toiduaine kuumutamine temperatuuril üle 100ºC, tavaliselt 115 - 135ºC juures; hävivad kõik mikroorganismid, sh valdav enamus bakterite spoore, Kuivatamine toimub õhurikkas kohas otsese päikesevalguse eest varjatult või sooja õhu voolus; toimub kiiresti, muidu toiduaine saastub õhus olevate mikroobidega; väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk;
merisea. 45.) Bakteri spoori teke + tähtsus Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Selleks väljutab bakter kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ning ka organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puudvad, sest kogu ainevahetud on äärmiselt aeglustunud.Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toiduaineteta elada aastasadu. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Kui aga spoor satub sobivasse kasvukeskkonda, siis bakter välub spoorikestast ja alustab normaalset elutegevust. Et ühest spoorist areneb hiljem alati ainult üks bakter, siis ei saa seda nähtust lugeda bakterite paljunemiseks, vaid üksnes kaitsekohastumuseks. 46.) Bakterite tähtsus looduses · Mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundaja
- DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga vaid asub tsütoplasmas tuuma piirkonnas - Puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid - Bakteri rakku iseloomustavad A) viburid aitavad liikuda B) karvakesed ehk piilid aitavad kinnituda C) gaasivakuoolid ehk aerosoomid tsütobakteritel (vees elavatel bakteritel reguleerivad erikaalu) D) spoorid ebasoodsate tingimuste üle elamiseks (üks bakter = 1 spoor) - Bakterite kuju ja suurus 0,1 2 millimikrot - Kuju alusel A) kerabakterid ehk kokid B) kepikesed ehk pulkbakterid C) kruvibakterid ehk spirillid D) geeritsbakterid ehk spiroheedid E) niitjad bakterid F) jätketega bakterid - paljunevad pooldumise teel Tähtsus looduses - orgaanilise aine lagundajad ehk destroendid - tagavad looduses ainete ringluse Bakterite kasutamine
6. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Gaasivakuoolid on iseloomulikumad vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Need aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. 7. Bakterid paljunevad pooldumise teel. 8. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on äärmiselt aeglustunud. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. lk80 1. Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Autotroofideks nim. baktereid kes sünteesivad orgaanillisi aineid anorgaanilistest ühenditest. Need võivad olla rohe-, purpur- ja tsüanobakterid. 2
avaldavad välised tegurid (keskkonna mõjud, päiksekiirgus, stress, saastatus). UV-kiired lagundavad kollageeni ja elastseid kiude, kahjustavad rakkude DNA-d, tekitavad vabu radikale ja ebanormaalseid sidemeid molekulide vahel. Suitsetamine, õhusaastatus, rasked ilmastikutingimused jne soodustavad kõik vabade radikalide vabanemist, mis kiirendab naha vananemist. Neist tugevaima mõjuga on suitsetamine. 38. Millised organismid Maal elavad kõige vanemaks ja kui vanaks? Bakterite spoorid on "surematud". (250 miljonit aastat) 39. Kuidas kavatsed oma elus toimida, et olla veel 70-selt elujõuline, terve nii vaimses, kui füüsilises mõttes? Ei kavatsegi.(Y) 40. Bakterid paljunevad pooldumise teel. Kas nende vananemist määravad ka telomeerid? 41. Millest võib järeldada, et kilpkonn on väga kõrgeealine? Väidetavalt kilbil näha n-ö aastarõngad. 42. Kuidas on seotud E-vitamiin ja vanadus? Pidurdab naha vananemist ja vähendab juuste kahjustusi
Isiklikud kaitsevahendid ( respiraatorid). Operatsioon teostamine tömbekapis (keemiline puhastus) . Liimipressde kohale tömbekappide paigaldamine . Viia operatsioonid, mis põhjustavad kahjulike aurude/ gaaside tekkimist teise ruumi või eraldada üksteisest. Paigaldada kohtventilatsioon. Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse mikroorganismid, viirused, seened, rakukultuurid, koevedelikud, enoparasiidid, inimesed, loomad organismis elutsev mikrofloora,bakterite ja hallitusseente spoorid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada nakkushaigusi, mürgitusi ,allergiat. Tegevusvaldkonnad : 1)toiduaninetööstus 2)põllumajanduse ettevõttetes ja metsatöödes 3)töö mille ajal puututakse kokku loomadega 4)töö tervishoiuasutuses 5)töö hooldekodus 6)töö laboris 7) teadustöö 8) töö jäätmekäitlus kohas 9 ) töö reoveepuhastis . Korraldada töö nii , et bioloogiliste ohutegurid ei satuks töökeskonda.Nakkusohtlikud jäätmed
Mehe sugurakkude ehk spermide a reng toimub munandites asuvates seemnetorukestes. Sperma on spermid + seemnevedelik. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkud...
Risk kõrgem saastunud toidu tarbimisel, penetreerivate vigastuste korral, intravenoosseid süsteid saavad pt-d. Virulentsus. B. anthracis • Virulentsetel tüvedel on polüpeptiidne kihn: antigagotsütaarne, nekroosi, pustula malignat põhjustav • Virulentsed tüved toodavad eksotoksiine: moodustuvad ödeemitoksiin (kaitsev antigeen + ödeemifaktor) ja letaalne toksiin (kaitsev antigeen + letaalne faktor). Need põhjustavad naha, soole, kopsu kahjustust. • Spoorid suudavad pinnases säilida B. cereus • Termostabiilne ja termolabiilne enterotoksiin • Spoorid suudavad pinnases säilida • Koedestruktsiooni vahendavad tsütotoksilised ensüümid tsereolüsiin ja fosfolipaas C Haigused. B. anthracis • Nahavorm: valutu paapul areneb haavandiks, ümbritsevad vesiiklid. Võivad areneda valulik lümfadenopaatia, ödeem, süsteemsed nähud. • GIantraks: haavandid tekivad invasioonikohas (suus, söögitorus, soolestikus), põhjustades regionaalse
Juurekarvad ~risoidid Olemas Kuivakindlus Passiivne Aktiivne Lehed Pole/väikesed/lihtsad Varieeruvad Õhulõhed Pole/lihtsad Sulgrakkudega (tabel õppejõu kodulehelt) Sporofüüdil kujunevad sporangiumid või õied. Neis toimub meioos, mille tulemusel arenevad haploidsed spoorid. Gametofüüdi areng algab spoorides ja lõppeb gameetide moodustumisega. Gameetideks - sugurakkudeks nim neid haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. Sporofüüt (sporofaas), see tähendab isend, millel tekivad sporangiumid ja spoorid, koosneb diploidsest kromosoomide komplekti (2n) sisaldavatest rakkudest. Spoorid moodustuvad meioosi teel ja on seega alati haploidsed (n). Spoorist tekib gametofüüt (gametofaas) sugulise paljunemise
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmato...
20. Võihappebatsillide ja nende spooride mõju juustu valmistamisele. Need tekitavad juustus võihappelist käärimist ning nende areng võib soodsatel tingimustel olla suhteliselt kiire. Võihappekäärimisel tekib lisaks võihappele ka äädikhappe, süsihappegaas ja vesinik. Tekkiv rohke gaas põhjustab juustu hilist paisumist, millega kaasnevad ebameeldiv lõhn ja maitse. Võihappekäärimine on üks levinumaid juustuvigade põhjustajaid. Probleemiks on just spoorid, mis ei hävine pastöriseerimisel. Määratakse käärprooviga. 21. Iseloomusta piima valmimist, reserveerimist. Värskelt lüpstud piim ei kalgene hästi, keskkond on piimhappebakterite jaoks ebasobiv, piimast saadakse nõrk kalgend ning juustutera kuivab aegalselt. Seetõttu peab juustupiim valmima kalgendumisomadused paranevad ning piimhappebakterite normaalne areng soodustub.valmimine seisneb selles et aktiveeritakse piimhappelist
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT Bakterid ja hallitusseened Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 1 2. Bakterid lk 2 1) Bakteri kromosoomid lk 3 2) Bakterite elutegevuse iseärasused lk 4 3) Millest bakterid toituvad? lk 5 4) Bakterite tähtsus lk 6-7 3. Hallitusseened ...
Seriin proteaasid Peamine reservuaar voodi Sünteetilisest materjalist patjades lesta ja loomade allergeene 5 10 korda rohkem kui sulepatjades Päevas ca 20 ja elu jooksul ca 2000 väljaheitekuulikest, allergeen õhus püsib ~20 min, tolmulestad on loomulik inimasustuse koostisosa Allergeenide esinemist tolmus mõjutavad: · Väliskliima · Sisekliima · Hoonete tüüp · Koristamissagedus Hallitusseened eosed õhus, suurus eostel 2-50µm, allergeeniks hallitusseente spoorid Sisekeskkonnas Penicillium, Aspergillus, Cladosporium ja Alternaria (viimased 2 põhjustavad allergiaid) Seeneeoseallergia sagedamini lastel, välisõhus nende hulk suurim hilissuvel Välisõhust sisekeskkonda Euroopas piirkonnad, kus kõige rohkem seeneeoseid 1) Veneetsia (kanalite süsteem) 2) Holland Cladosporium IgE Alternaria Prussakad, 17 41%, allergeensed on sülg, väljaheide, sekreedid, kest Allergia tõsisem Ameerikas
põhjal. Sperm annab vaid "stardipaugu". Eesti näide on hõbekoger. 4. Androgenees - Toimub viljastumine ja uus organism areneb vaid spermis leiduva päriliku info baasil. Munarakk täidab vaid arengukeskkonna rolli. N : mõned maisisordid ja siidiliblikad (ainult isased). NB! looduses androgeneesi ei esine. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. 30. Gametofüüt - haploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus. Sporofüüt - diploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Taim ise. 31.Mikrogametogenees- toimub tolmukotis: I mitootilisel jagunemisel tekib üks generatiivne(osakaal 1/3) ja üks vegetatiivne(osakaal 2/3) rakk.II jagunemisel jaguneb ainult generatiivne rakk kaheks. Tekivad endospermi emarakk(seemne toitekude 2n=3x) ja sügoot 2n=2x Vt.joonis vihikust praxi osast!
) • Mügarbakter on sümbioosis liblikõielise taimega – paiknevad taime juurtes, kus nad omastavad õhus lämmastikku ja varustavad sellega taime. e) Tsüanobakterid (toitumine, millise abiootilise tegurita elada ei saa?, seos samblikega) • Energiat saavad peamiselt fotosünteesi teel • Ei suuda elada ilma niiskuseta • Mõned tsüanobakterid moodustavad koos seentega samblikke f) Miks on bakteril spoorid? Mis muutub rakus, kui tekib spoor? • Bakteril on spoorid, et rasketes tingimustes ellu jääda. Spoori tekkimisel väheneb organellide arv rakus, väheneb vee hulk ja raku ümber moodustub kest a) Levinuimad bakterhaigused – kuidas võid nakatuda - ennetamine • Bakteriaalne kopsupõletik – levib õhu kaudu – on võimalik vältimiseks vaktsineerida - • Tuberkuloos ------------------------------------------ " ------------------------------------------
Sperm annab vaid "stardipaugu". Eesti näide on hõbekoger. 4. Androgenees - Toimub viljastumine ja uus organism areneb vaid spermis leiduva päriliku info baasil. Munarakk täidab vaid arengukeskkonna rolli. N : mõned maisisordid ja siidiliblikad (ainult isased). NB! looduses androgeneesi ei esine. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. 30. Gametofüüt - haploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus. Sporofüüt - diploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Taim ise. 31.Mikrogametogenees- toimub tolmukotis: I mitootilisel jagunemisel tekib üks generatiivne(osakaal 1/3) ja üks vegetatiivne(osakaal 2/3) rakk.II jagunemisel jaguneb ainult generatiivne rakk kaheks. Tekivad endospermi emarakk(seemne toitekude 2n=3x) ja sügoot 2n=2x Vt.joonis vihikust praxi osast!
Pilt ja alltekst: Soodsates tingimustes paljunevad bakterid kiiresti ja moodustavad koloonia. Igast söötmele sattunud bakterist areneb üks koloonia. Bakterite kolooniad võivad olla eri värvi. * Miks ka soodsates oludes bakterid siiski ühel hetkel enam ei paljune? Osa baktereid moodustab spoore Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoori. Bakteri spoor on eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, milles veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Spoorid taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi, näiteks kõrget ja madalat temperatuuri, kuivust, kiirgust ja säilitavad ka sellistes oludes eluvõime. Spooridega saavad bakterid ka ühest elupaigast teise levida. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter. Ühest rakust tekib üks spoor. Järelikult pole spooride moodustamine bakterite paljunemisviis. Spooride moodustamine võimaldab bakteritel mittesobivates tingimustes ellu jääda.
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sis...
mürgitusi. Toiduainete kaudu levivaid nakkushaigusi: Salmonelloosi tekitab Salmonella bakter. Botulism tekitab C. Botulinium bakter Soolepõletiku tekitab E. coli bakter Väljatoodud kolmest toidumürgitusest on kõige ohtlikum inimesele botulism. Botulismi tekitajad toodavad teadaolevalt kõige tugevamat bakteriaalset mürki, neurotoksiini. Neurotoksiin mõjub halvasti närvisüsteemile. (surmav kogus on 10-9g 1kg kehamassi kohta). Botulismi põhjustavate bakterite spoorid ei hävi keemistemperatuuril Mõned nakkushaiguste tekitajad püsivad vees eluvõimelisena mitmeid päevi ja isegi nädalaid, seepärast võib nakkus levida ka vee kaudu. Vee kaudu nakkuse edasikandumine toimub nii saastunud veejoomisel, kui ka selles vees ujumisel või saastunud vee kasutamisel majapidamises. Vee kaudu levinud nakkushaigused annavad tavaliselt äkiliselt hulgalise haigestumise - epideemia.
Plasmiidid väiksemad DNA rõngad bakteris, mis on vajalikud spetsiifiliste ensüümide sünteesiks ellujäämisel. Plasmiidide arv pole püsiv Ained liiguvad bakteris difusiooni teel. Valgusüntees toimub ribosoomides Mõnes bakterite tsütoplasmas on gaasivakuoolid, mis aitavad bakteril veel oma kõrgust muuta. Bakterid paljunevad pooldumisega. Rakumembraan kestaga nöörib sisse ja moodustub kaks ühesuurust tütarrakku. Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Spoorid kapslid, milles on väike osa bakteri organellidest, et ellu jääda ebasobivates tingimustes. Bakterid saavad spooride kujul elada aastasadu. Bakterite evolutsioneerumine Bakterid evolutsioneeruvad väga kiirest ja uusi liike tekib pidevalt juurde. Bakterite arv on tundmatu. Nad kohastuvad edukalt muutuvate keskkonnatingimustega Bakterite toitumine Valdav osa on heterotroofid Omastavad toitaineid osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast vees lahustunud ained liiguvad
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Termin "allergia" tuleb kreekakeelsetest sõnadest (teistsugune) ja (tegutsen). Sõna-sõnalt tähendab see "teistsugune toime" või "teistsugune töö". Kuidas tekib allergia? Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed nagu hallitusseente spoorid, elamutolmu lestad, koduloomade kõõm ning puude, umbrohtude ja kõrreliste õietolm. Soovimatute ja potentsiaalselt ohtlike sissetungijatega, näiteks viiruste või bakteritega toimetulemiseks on organismil erinevaid kaitsestrateegiaid. Neist üheks on sissetungijate (allergeenide) kinnivõtmine antikehade abil ning nende kahjutuks tegemine. Antikehad kujutavad endast veres esinevat valkainet, mille organism on tootnud täpselt vastava antigeeni jaoks
maitset. Pastöriseerimisel hävivad suhtel. kergesti 16. Võihappebatsillide ja nende spooride mõju juustu valmistamisele. VHB on anaeroobsed eoseid moodustavad kepikesed, mis tekitavad juustu võihappelist käärimist. Soodsail tingimustel nende areng suhtel. kiire. Tekitavad peale võihappe veel äädikhapet, H 2 ja CO2. Kasut peale laktoosi ka piimhapet. Põhjustavad juustude hilist kerkimist. Kasvu pidurdavad hapnik, nitritid, keedusool ja lüsosüüm. Spoorid ei hävi pastöriseerimisel. Piima jahtumisel ,,ärkavad üles". 17. Iseloomusta piima valmimist, reserveerimist. Piima valmimisel · PHB sisaldus suureneb 10 15 milj. rakule/ml · Kaseiinimitsellide mõõtmed suurenevad · Langeb piima redokspotensiaal · Osa mitsellide Ca-sooladest lahustub, mis suurendab Ca-ioonide sisaldust · Piima happesus tõuseb 1-2 0Th. See soodustab kolloidsete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
