Siberi katk. Suu- ja sõrataud (0)

Siberi katk. Suu ja sõrataud   
II kursus
Siberi katk
Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks 
(ladina keeles anthrax) nimetatakse 
nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad 
põrnatõvebatsillid. Siberi katk on levinud 
ülemaailmselt nii rohusööjatel loomadel kui ka 
inimestel. 
● (Põrnatõvebatsill ( Bacillus anthracis ) on 
aeroobne grampositiivne, eoseid moodustav 
bakteriliik. Looduslikult on nad pinnases 
levinud. Põrnatõvebatsill on loomadel (sh 
inimesel) põrnatõve tekitaja .)
Loomadel
● Taimetoitlastest loomad nakatuvad  
peamiselt põrnatõvebatsilli eostega 
nakatunud taimede, sööda söömisel.
● Veistel, lammastel ja hobustel jt. 
loomadel on haiguse kulg kiire ja 
põhjustab ilma ravita looma surma. 
Sigadel kestab haigus kauem.
Inimestel
● Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt 
naha või hingamisteede kaudu, või neist 
valmistatud lihatoodete söömisel, aga ka 
kokkupuutel nende luude või karvkattega 
(näiteks lamba villaga ). 
●  Inimeselt inimesele haigus ei levi. 
● Üks vorm on  tapvam kui teine. Olenevalt 
nakkusvärava asukohast võib inimene 
põdeda siberi katku kolme vormina.
Nahapõrnatõbi, 
mis lõi 
konkreetsel  
juhul välja 
kaelal .
1. vorm- nahapõrnatõbi
Nahakaudsel nakatumisel areneb haiguse 
nahavorm : nakkusvärava kohas tekib väike 
kubel nagu sääse või kirbu hammustuse 
korral, ent juba paari tunni möödudes  
muutub see mõõtmetelt suuremaks , 
värvuselt punakaspruuniks ja haavandub.
● Sügelevast punnist tekib paistetanud ja 
villiline haavand (pahaloomuline 
karbunkul ), mis kattub iseloomuliku musta 
ringikujulise koorikuga.
● Haavand kattub söetükki meenutava musta 
korbaga. Põrnatõve nahavorm avaldub 3-5 
päeva jooksul nakkusest. Ravita  sureb  
umbes 20% siberi katku nahavormi 
põdevatest inimestest.
2. vorm- gastrointestinaal-põrnatõbi
Bakteriga nakatunud loomaliha söömise 
tagajärjel võib 2-5 päeva möödudes kujuneda 
põrnatõve soolevorm, mille korral bakterid  
paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja 
lümfisõlmi, tekivad raske mürgistus, 
kõhulahtisus , sisemised verejooksud , haige 
oksendab verd. 
● 1976. aasta augustis haigestus ühes Usbeki 
NSV rajoonis siberi katku 37 inimest: nad olid 
kokku puutunud haigete loomadega ja 
söönud nende tapasaadusi. Katk oli levinud 
erasektori loomade hulgas, kelle üle 
veterinaarne kontroll peaaegu puudus: loomi 
tapeti kodus ja tapasaadusi kasutati vabalt. 
● Siberi katku mao-soolevormi haigestunutest 
sureb 25–100%.
3. vorm- kopsupõrnatõbi
Hingamisteede kaudu levib kopsupõrnatõbi 
(pulmonaalantraks, kopsuvorm). Kõige ohtlikum on 
inimesele just selle tõve kopsuvorm, levib 
sissehingatava õhuga. 
● Riskirühma moodustavad villavabrikute töölised. 
Nii haigestus 1975. aastal siberi katku Kaluuga 
oblasti Borovski villavabrikus kolm inimest, kes 
töötlesid Iraanist pärit kitsekarvu. 
● Haiguse selle vormi korral areneb kiiresti 
kopsupõletik , tekib šokk ja suremus on 100%.
● Mao-soole- ja kopsuvormi korral ei anna haigete 
ravimine antibiootikumidega enamasti tulemusi, 
sest haigusetekitaja eritatav mürk imendub  
kiiresti vere- ja lümfiringesse, mistõttu tekivad 
šokk, limaskestade haavandid ja veritsus . 
● Lahkamata korjuses hävivad siberi katku 
tekitajad kiiresti, ent väliskeskkonda sattudes  
moodustavad nad seal õhutemperatuuril 12–43°C 
hapniku ja niiskuse manulusel eoseid, mis püsivad 
keskkonnas aastakümneid (isegi 70 aastat).
● Kuigi tavaliselt nakatutakse siberi katku 
tekitaja eoseliste vormidega, mis levivad 
väliskeskkonnas, on nakkusohtlikud ka Bac. 
anthracis`e vegetatiivsed vormid, mida 
leidub rohkesti haige looma või inimese 
veristes eritistes. Seepärast tuleb suhtuda  
ettevaatusega meedikute väitesse, et 
siberi katku põdev inimene ei ole ohtlik 
nakkusallikana. 
● Haiguse kopsuvormi korral võivad siberi 
katku tekitajad sattuda õhku köhimisel.
Ravi
● Põrnatõve ennetamiseks kasutatakse 
antibiootikumiprofülaktikat. 
● Haigusnähtude ilmnemisel ning 
laboratoorsete analüüside tulemusel 
kinnitust leidnud haigusjuhtusid püütakse 
samuti antibiootikumidega ravida. 
● Antibiootikumiravi võib õnnestuda.
Tüsistused
● Paljudel juhtudel kulgeb haigus kiiresti ja 
antibiootikumiravi võib ebaõnnestuda - siis on 
haigus tavaliselt surmlõppega. 
● Eestis on ametlikult registreeritud 49 siberi 
katku juhtu, millest üks lõppes surmaga. 
● Kõige ohtlikumat vormi - kopsunakkust, mida 
võib kasutada biorelvana - pole Eestis olnud. 
● Esimest korda registreeriti siberi katk Eestis 
1919. aastal, viimati põdes siberi katku 1968. 
aastal üks Tartumaa mees.
Vaktsiin
● Põrnatõve vastu vaktsineeritakse nii loomi 
kui ka inimesi. 
● Biorelvana kasutatavad mikroobitüved on 
antibiootikumiresistentsed, nende vastu 
pole ka immuunseerumeid ega vaktsiine .
Biorelv
● Siberi katku spoore võib in vitro  toota. 
● Neid on lihtne säilitada, kuna nad on 
väga vähenõudlikud ja vastupidavad. 
● Tootmise eesmärgiks on ilmselt võimalik 
kasutamine bioloogilise relvana.
Nimi
Haigus on saanud nime kreekakeelsest sõnast 
„süsi“, mustade karbunkulite järgi mis haigus 
nahale jätab.
Antraksi puhangud (osaline)
● 1979. aasta aprillis  Sverdlovskis (Jekaterinburgis) 
vallandunud antraksi puhang (kopsuvorm, inimene). 
Haigestus 79 inimest, kellest suri 68.
21. sajandil
● 2001. aasta juulikuus surid Kanadas (Albertas) 19 
piisonit ja ohustatud olid sajad piisonid.
● 2001. aasta septembrikuus saadeti Ameerika 
Ühendriikide kõrgetele riigiametnikele nn "Siberi katku 
kirjad", 5 inimest said surma.
● 2010. aastal surid põrnakatku spooridega 
nakatunud heroiini tagajärjel seitse inimest 
Šotimaal ja üks Saksamaal.
● 2010. aasta juunikuus Uganda loomapargis 
vallandunud antraksi puhang tappis 83 
jõehobu .
● 2010. aasta augusti- ja septembrikuus 
nakatusid Bangladeshis 300 inimest ja üle 200 
looma põrnakatku- 50 looma surid (33 lehma 
ja 17 kitse ).
Ajaloolist
● Homerose ja Vergiliuse aegadel olevat 
vanad araablased kutsunud haigust "Pärsia 
tuleks", kreeklased ja roomlased aga 
"pühaks tuleks".
● tõbe on kirjeldatud ilmselt ka Piiblis.
● põrnatõve haigustekitaja avastas 1849. 
aastal Aloys Pollender.
Inkubatsiooniperiood
Siberi katku inkubatsiooniperiood (ehk 
lõimetusperiood) on 1-7 päeva, kuid võib 
kesta kuni 60 päeva.
Mille poolest just siberi katk nii hästi 
bioloogilise relva alusmaterjaliks 
sobib?
● Siberi katku ehk antarksi tekitaja (Bacillus 
anthracis) moodustab eoseid ehk spoore, mis 
on väga vastupidavad igasugustele 
keemilistele ja füüsikalistele mõjuritele, 
näiteks ei hävi nad  keetmisel .
● Biorelvaga levitatav tõbi pole sama, mis 
looduses.
● Niisiis säilivad antraksi spoorid aastaid ja isegi 
aastakümneid, ilma et nende eluvõime kaoks.
● Soodsate tingimuste saabudes tekib eosest 
jälle vegetatiivne ehk aktiivselt paljunev 
bakterivorm. 
● Taolist, eoste vormi võtnud mikroobimassi on 
lihtne säilitada – see ei nõua pidevaid 
“värskenduskuure” ümberkülvidena ja seda 
on lihtne transportida.
● Kotitäie antraksi võiks põhimõtteliselt tuua 
riiki näiteks jahukottide hulgas, misjärel saab 
selle paariks aastaks ladustada ja siis vajalikul 
momendil kasutada.
● Kotitäie antraksi võiks põhimõtteliselt tuua riiki 
näiteks jahukottide hulgas, misjärel saab selle 
paariks aastaks ladustada ja siis vajalikul 
momendil kasutada.
● Ka saab kuivadest eostest valmistada aerosooli 
– tolmu.
● Aerosool tekib ka ümbriku avamisel, mille peale 
mängitaksegi.
Siberi katku tekitav põrnatõvebatsill ehk 
Bacillus anthracis kuulub bioloogiliste  
ohutegurite III rühma.
Suu- ja sõrataud
(käe-jala-suutõbi- arvatav suu- ja sõrataud inimesel)
● Suu- ja sõrataud on ägedalt kulgev ja väga nakkav 
sõraliste viroos, mille korral tekivad suuõõne 
limaskesta, sõravahe ja -piirde ning udaranahale 
aftoossed muutused.
● Haigusele on vastuvõtlik ka inimene. Kui tavaliselt 
tekitab see haigus palavikku ning ville suupiirkonda 
ja kätele- jalgadele , siis tõve EV71 tüvi võib 
Maailma Terviseorganisatsiooni teatel lõppeda 
surmaga. Vaktsiini selle tüve jaoks veel loodud 
pole.
suu- ja 
sõrataud 
looma 
sõral
Käe- jala- suutõbi 
lapsel
suu- ja sõrataud 
looma keelel
● Kuigi Lääneriikide meedia propageerib 
veendumust, et loomade suu- ja sõrataud pole 
inimestele ohtlik, nakkab tõbi tegelikult 
kergesti haigete loomadega kokkupuutuvatele 
inimestele.
● Eelkõige võivad nakatuda haigestunud 
loomadega kokku puutuvad inimesed, näiteks 
loomafarmide ja tapamajade või 
lihatöötlemisettevõtete töötajad, talupidajad, 
loomaarstid. 
● Haigete loomade liha või piima tarbides 
nakatutakse harvem, sest neid üldjuhul 
kuumtöödeldakse. 
● Haigustekitaja viirus säilib looma 
karvadel kuni 4 nädalat, riietel kuni 3,5 
kuud, piimas toatemperatuuril 105 päeva, 
külmkapis 9–12 päeva, võis 4–25 päeva, 
lihatoodetes kuni 50 päeva. 
●  Viirus hävib piima keetmisel 5 minutiga, 
pastöriseerimisel 30 minutiga.
● 1982. aasta suu- ja sõrataudi epideemia  
ajal põdesid paljud Eesti loomaarstid 
selle tõve läbi.
● Kui loomad haigestuvad, on tegemist taudiga, kui 
inimesed, siis tõvega. 
● Inimestel esinev suu- ja sõratõbi on sõralistelt 
loomadelt üle kandunud viirushaigus, mida 
iseloomustab limaskestade ning kämmalde ja 
jalalabade naha kahjustus.
● Esimesena kirjeldas haigust 1546 aastal G. Fracastoro 
Itaalias.
● 1764 tõestas norra teadlane Sagar eksperimentaalselt 
haiguse nakkuslikust.
Arvamusi on erinevaid
Osad arvavad , et suu-ja sõrataud nakkab inimesele, 
osad lükkavad selle väite täiesti ümber: Suu- ja sõrataud 
pole inimestele ohtlik, kinnitavad teadlased. Äärmisel 
juhul tekivad nakatunul vaid kerged haigustunnused .
Taud levib kiiresti aga loomade seas, kuigi pole neilegi 
surmav . Ometi tuleb kõik nakatunud ja nendega kokku 
puutuda võinud loomad viivitamatult hävitada. See on 
suur aineline kahju põllumeestele– Suurbritannias läks 
eelmise taudipuhangu ajal pankrotti kümneid farmereid. 
Euroopas on suu- ja sõrataudi olnud harvem, kuid tihti on 
sellega hädas Aasia ja Aafrika riigid.
 
●  Enteroviirus 71 (EV71) on üks käe-jala ja 
suutõve põhjustajatest inimestel, enamasti 
healoomuline nakkus , mis saadakse reeglina 
lapsepõlves ja millega kaasnevad sügelus, 
punetus , oksendamine ja muud sümptomid.
● Haigus on üsna laialt levinud ja sellest 
paranetakse enamasti umbes nädala jooksul; 
nagu viirushaiguste puhul tavaline, ei leidu 
sellele arvestatava tõhususega ravi.
Kuidas tuvastada või ennetada entorviirus 
71 (EV-71) ehk käe- jala- suutõbe???
 See tabab üldjuhul kuni 5 aastaseid väikelapsi.
 Põhilised tunnused:
● Valus kurk , raskused joomise ja söömisega
● Kõrge palavik
●  Villid kätel, jalgadel ja suus
●  Hingamisraskused on väga ohtlik märk 
Kui lapsed esinevad need sümptomid, tuleb ta kiiremas 
korras toimetada haiglasse, sest see haigustüvi võib 
tappa lapse 12-24 tunniga.
Ennetamine
● Käte pesemine seebiga enne lapse puudutamist.
● Lapse käte ja suu tihe pesemine.
Enteroviirus 71 (EV71) kuulub bioloogiliste 
ohutegurite II rühma.
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Siberi_katk
http://www.eestiloodus.ee/artikkel19_5.html 
http://coloradodisasterhelp.colostate.edu/prefair/disease/dz/Anthrax.html
http://www.bccdc.ca/dis-cond/a-z/_a/Anthrax/default.ht m
http://en.kunming.cn/index/content/2011-04/27/content_2510126.ht m
http://www.cfsph.iastate.edu/DiseaseInfo/clinical-signs-photos.php?name=foot-and-mouth-disease
http://et.wikipedia.org/wiki/Suu-_ja_s%C3%B5rataud
http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=980
http://www.aripaev.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=77331
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/vietnamis-levib-suu-ja-sorataud i-
ohtlik-vorm.d?id=64227755 - Link , kus räägib suu- ja sõrataudi surnud inimestest.
http://www.perekool.ee/index.php?id=45838&class=forum_schnell&action=view_post&post=8480178 - 
Link, kus kirjas, et perearstid panevad diagnoosiks suu ja sõrataudi.
Tänan tähelepanu eest!