TÄISPIIMATOODETE TEHNOLOOGIA (1)

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Piimatoodete tehnoloogia konspekt

,,terapeutiline piimhappekäärimine" (AB-kultuurid), kas biotoodete valmistamisel. Segakäärimine ehk piimhape- ja alkoholkäärimine, kas keefiri, kumõssi valmistamisel. Piimhappekäärimine, valmimine halitustega- kas viili valmistamisel. Hapupiim ja hapukoor Peab olema tihe, tükkideta ja ilma vadaku eraldumiseta, puhta hapu maitse ning võile omase lõhnaga. Hapupiima valmistamisel kas enamasti juuretisi, mis sisaldavad Lactococccus lactis ssp. Hapupiima tehnoloogia Toorpiima vastuvõtt ja säilitamine 2-6 C ­ separeerimine ja standartiseerimine ­ homogeniseerimine 16-20 MPa, 60-70 C ­ pastoriseerimine 90-95 C, 5 min- jahutamine 22- 26 C- hapendamine 22-26C 4-6 tundi- segamine ja villimine- valmimine ja säilitamine külmlaos Hapukoore tehnoloogia Toorpiima vastuvõtt ja säilitamine 2-6 C ­ separeerimine ja standartiseerimine ­ homogeniseerimine 5-10 MPa, 60-70 C ­ pastoriseerimine 90-95 C, 20 s- jahutamine 22-26

Piimatoodete tehnoloogia

180

ppt

Toiduainete õpetus

leiduvad mikroobid, väheneb vitamiinisisaldus, muutuvad selles olevad valgud, rasvad, suhkrud, mistõttu halveneb nende seedimine ja imendumine Steriliseerimisel omandab piim "keedetud" maitse Separeerimine See on piimarasva eraldamine piimast tsentrifugaaljõu mõjul Selle protsessi tulemusena saadakse koor ja lõss Normaliseerimine See on piima või koore rasvasisalduse viimine soovitud tasemele, koore või lõssi lisamisega Homogeniseerimine Tehnoloogia eesmärk on muuta piim valgemaks ning rasvakihivabaks Protsessis lõhutakse piimarasva loomulik struktuur Homogeniseerimine Homogeniseerimise protsessis surutakse 60o C kuumutatud piim suure survega läbi sõela, lõhustades rasvaosakesed mehhaaniliselt väga väikesteks Sel moel ühtlustub piima maitse ja talle ei teki rasvakihti Fermenteerimine Hapendamine Piimalevõi koorele lisatakse piimhappebakterite puhaskultuure ja kutsutakse esile piimhappeline käärimine

Toitlustusettevõtete töökorraldus

18

doc

Jäätise tehnoloogia

1 Katrin Laikoja Jäätise tehnoloogia 6. JÄÄTIS Eestis toodeti 1998 aastal 4 577 tonni jäätist [Statistikaamet, 1999]. 6.1. Jäätise liigid Eestis toodetavad jäätised võib tinglikult jaotada kahte gruppi: piima ja piimatoodete ning puuvilja- ja marjamahlade baasil valmistatud jäätised. Jäätise liigitamine rasvasisalduse põhjal on toodud tabelites 1 ja 2. Külmutatud desserte, sh jäätist võib liigitada ka kalestatud ja pehmetoodeteks. Tabel 1. Jäätiste liigid ja koostis [Olkonen, 1971]

Toitumise alused

40

docx

Piim ja piimatooted

8 6. Piimapõhised magustoidud 6.1. Jäätised, mille hulka arvatakse piima- ja koorejäätised ning plombiirid. Need omakorda jaotuvad omaette rühmadeks kasutatava lisandi, glasuuri ja kasutusotstarbe järgi. 9 4 TOOTMINE 4.1 Joogipiima tehnoloogia Oluline osa piimast tarbitakse joogipiimana. Joogipiima saab liigitada kuumtöötlemise viisi ja rasvasisalduse põhjal. Toodetakse pastöriseeritud, kõrgpastöriseeritud, kõrgkuumutatud ehk UHT ja steriliseeritud piima ning erineva rasvasisaldusega piima. Kvaliteetne pastöriseeritud piim on piimvalge, piimale omase veidi magusa maitsega ning ilma kõrvalmaitse ja lõhnata, kergelt kreemika varjundiga toode. Pastöriseeritud piima tootmisel kasutatakse kõrgema sordi piima

Toiduained

5

doc

Piim ja piimasaadused

PIIM ja PIIMASAADUSED Piim on kõrgeväärtuslik toiduaine, mille koostises inimorganismi arenguks vajalikud toitained.Need on sobivas vahekorras ja hästi omastatavad. Sisaldab täisväärtuslikke valke, millest tähtsam on kaseiin, vähemal hulgal on albumiini ja globuliini, mis kalgenduvad piima kuumutamisel. Rasvasisaldus on piimal 3...5%, min.ainetest Ca, P; K,Mg. Vitamiinidest on A;D;B;E rühma vitamiine, suvises piimas on C ja A rohkem, fermente on rohkem äsjalüpstud piimas Kõrvuti lehmapiimaga kasutatakse veel kitse-, pühvli-, kaameli, põhjapõdra, hobuse piima. Kõige rasvarikkam põhjapõdra piim, kõige süsivesikuterikkam hobusepiim. Piima töötlemine. Eesmärk on kahjulike mikroobide tegevuse tõkestamine ja kasulike arendamine soovitud suunas. · Jahutamine- pärast lüpsmist · Filtreerimine ­ mehaaniliste lisandite eraldamine · Pastöriseerimine ­ kahjulike mikroobide ja fermentide hävitamine, piima säilivuse

Toitumisõpetus

7

doc

Juustutehnoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused juustutehnoloogias 1. Mis on juust? Juust on toode, mis saadake piima klagendamise ja sellele järgneva vadaku eraldamisega. Täpsustatud definitisooni järgi: värske või valminud tahke või pooltahke toode, milles vadakuvalgu ja kaseiini suhe ei ületa sama suhet piimas. Eesti definitsioon: lehma, kitse või lambapiimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakterite puhaskultuuride juuretise lisamise, ensüümpreparaatidega kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud toode, milles vadakuvalkude ja kaseiini suhe ei ületa nende suhet piimas. 2. Juustude liigitus kõvaduse, rasvasuse, soolasuse järgi. Näitajad Kõvaduse järgi: ülikõva (ROV mitte üle 51%); kõva (49-56%); poolkõva (54-63%); poolpehme (61-69%); pehme (67-75%). Rasvasuse järgi: kõrgrasvane (üle 60% Rka); rasvane (45-60%); poolrasvane

Piimatehnoloogia

17

doc

Kohupiimade valmistusviisid, valgu sisalduse määramine kohupiimades

saadakse hapu kohupiim, vadaku eraldamine on raskentatud. Lahtilõikamiseks peaks kalgendi happesus olema rasvase kohupiima valmistamisel 58-60 kraadi Th, väherasvasel kohupiimal 62-65 kraadi Th. Edasise happesuse suurenemise vältimiseks tuleb valmiskalgend kohe lõigata kuubikuteks. Lõikamise tulemusena suureneb kalgendi pind, mis oluliselt kiirendab vadaku eraldumist. Lõigatud kalgend jäetakse kokkutõmbumiseks ja vadaku eraldamiseks seisma 1-1,5 tunniks. ( MTÜ Eesti Toiduainete Tehnoloogia Selts 2012: 72-74) 3.1.2 Kohupiima valmistamine happemeetodil Happemeetodit kasutaktakse enamasti rasvata kohupiima valmistamisel. Segupiima hapendamiseks kasutatakse ainult bakterjuuretit. Valmiskalgendi happesus on ligikaudu 75-85 7 kraadi Th. Kalgend lõigatakse ja järelkuumutatakse temperatuurile 36-40 kraadi. Liialt kiirel

Keemia

16

docx

Juustutehnoloogia

Kordamisküsimused juustutehnoloogias I osa 1. Juustu tähtsaim koostisosa. Juust on kontsentreeritud ja pika säilivusajaga piimatoode, mille põhikomponentideks on valk ja rasv.Valminud juustudes on suur osa valkudest ensümaatiliselt hüdrolüüsitud lühemaahelalisteks ühenditeks, nagu polüpeptiidid, oligopeptiidid ja aminohapped. Juustu võib nimetada valgukonsentraadiks. J.sisaldab kõiki asendamatuid AH ja on hea omastatavusega (95-97%) 2. Iseloomustada juustu põhikomponente Juustuvalgud 17 ­ 27% Piimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P Vitamiine A, B, D Lenduvad rasvhapped Bioaktiivsed ühendid 3. Iseloomusta juustude klassifikatsiooni Traditsiooniliselt on juuste kvalifitseeritud 3 kategooria alusel: · Kõvaduse · Rasvasisalduse · Valmistamisviisi alusel Süstemaatilise klassifitseerimise alused: ·

tehnomaterjalid

Kommentaarid (1)