Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Punavetiktaimed (0)

1 Hindamata
Punktid

PUNAVETIKTAIMED
Referaat
Tartu, 2013
  • SISUKORD


    SISUKORD 2
    SISSEJUHATUS 3
    KUJUNEMINE 4
    LEVIK 4
    KOHASTUMISED 4
    EHITUS 5
    SIGIMINE 5
    PUNAVETIKAD EESTIS 6
    KOKKUVÕTE 14
    KASUTATUD KIRJANDUS 15

  • SISSEJUHATUS


    Punavetiktaimed (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 4000 liiki. Nende nimetus tuleneb vetikatele iseloomulikust  talluse  värvusest, mis on punane või punakas. Enamik punavetikaid on hulkraksed makroskoopilised organismid. Kõige rohkem liike elab troopilistes meredes. Eestis on tuvastatud liike 16st perekonnast. [ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/punavetikad1 ]
  • KUJUNEMINE


    Punavetiktaimed on üks vanimaid vetikate hõimkondi. Nad kujutavad endast iseseisvat , väga ammu eraldunud umbselt lõppevat evulutsiooniharu, mis on arenenud teistega parealleelselt ja neist sõltumatult. Suurim sarnasus on neil sinivetikatega, vanima taimerühmaga, kellega neil on olnud ilmselt ühised vanemad. Seda tõestab ühesugused, ainult neil esinevad pigmendid – fükoerütriin ja fükotsüaan. (Trei, 1991)
  • LEVIK


    Punavetikad on enamsti mereasukad, ainult vähesed perekonnad elavad magevees (umbes 100 liiki). Maailmameres on nad laialt levinud – polaar -, paras - ja troopikavöötme meredes. Enamik punavetikaid asustab meres võrdlemisi sügavaid piirkondi. Nad on varjutaimed ja sageli ainsad liigid taimestiku leviku alumisel piiril. Samas leidub ka liike, kes kasvavad madalas rannavees intensiivses valguses või isegi veepiirist kõrgemal. Eestis elab rannikuvetes liike perekonnast Ceramium. (Trei, 1991)
  • KOHASTUMISED


    Veekogu põhjas elavad punavetikad peavad olema kohastunud kehvade valgustingimustega. Fotosünteesiks vajaliku valguse saavad nad tänu fükobiliinide olemasolule. Need võimaldavad neelata lühilainelist valguskiirgust ja kanda seda üle klorofüllile, muutes klorofülli sel viisil aktiivseks. (Trei, 1991)
    Madalas rannavees kasvavatel punavetiktaimeliikidel on erilised valgust murdvad valguterad. Nende ülesanne on hajutada ja peegeldada liiga intensiivset valguskiirgust. Madalas rannavees elavad taimed on kahvatu värvusega, või isegi rohekad, süvaveetaimed aga intensiivselt värvunud. Mitmete liikide puhul on selgunud huvitav kohastumine : kui kasvatada sama taime erinevates valgustingimustes, siis muudab ta ka oma värvi vastavalt valguse intensiivsusele – nõrgas valguses tumedam ja intensiivses valguses heledam. Isegi herbaariumis heledaks pleekinud taimed muutuvad pärast täielikus pimeduses hoidmises uuesti tumedaks. (Trei, 1991)
  • EHITUS


    Punavetikaid on olemas nii üherakulisi kui ka hulkrakseid. Viimane neist on tavalisem . Kõikide hulkraksete punavetikate talluse aluseks on rakuline niit , mis võib olla harunenud, lame ja terveservaline või lõhestunud ja liigestunud plaatidena. Tallused on suuruselt väga erinevad, mikroskoopilised kuni 1-2 meetri pikkusued. Eesti merevetes kasvavad põõsakujulised punavetikad, väheste eranditega. Rakulise niidi koorkiht ehk assimilatsioonikiht eritab rakkudevahelist ainet, mis seob niidid ühtseks koeks. (Trei, 1991)
    Rakkude keskosas asub suur vakuool , tsütoplasma on viskoosne ja paikneb seinmiselt. Rakukest koosneb kahest kihist – seesmisest tselluloosikihist ja välimisest pektiinkihist. Pektiinkiht koosneb pektiinhapete kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Pektiinainete rühma kuuluvad ka erilised kolloidained – fükolloidid, mida võib leiduda nii rakukestas kui karakuvaheruumides. Eri liikide fükolloididel on erinevad omadused, kuid kõigile on iseloomulik tarretumisvõime. Punavetikatest toodetud tarretavad ained nagu agar, agaroid, furtsellaraan ja karrageen leiavad kasutust toiduaine tööstuses, näiteks marmelaadi valmistamisel. [ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agarik ]
    Osadel liikidel ladestub rakukestadesse lubjaühendeid, mis muudavad nende talluse jäigaks ja tugevaks . Sellised punavetikad meenutavad koralle või kive. Eestis selliseid ei leidu, küll aga võib neid leida Läänemere lääneosast. (Trei, 1991)
  • SIGIMINE


    Punavetikad võivad paljuneda nii spooridega, sugulisel teel kui ka vegetatiivselt. Nende sigimine on iseäralik kõikidest teistest taimerühmadest. Peamiseks põhjuseks on see, et paljunemisrakkudel puuduvad viburid . Sugutu paljunemise juures tekivad sporangiumides üksikult või nelja kaupa spoorid, mida nimetatakse vastavalt monospoorideks ja tetraspoorideks. (Trei, 1991)
    Võrdlemisi keerulist sugulist paljunemist nimetatakse oogaamiaks. Emassuguorganis, oogoonis areneb ainult üks munarakk. Oogoon on varustatud trihhogüüniga, erilise jätkega, mis püüab liikumatuid isassugurakke(spermaatsiume). Trihhogüünil toimubki viljastamine. Viljastatud sügoodist arenevad karpospoorid. Diploidsed karpospoorid väljuvad vette ja kinnituvad veekogu põhja, kus nad hakkavad arenema uuteks diploidseteks taimedeks, millel reduktsioonijagunemise tulemusel arenevad haploidsed tetraspoorid. (Trei, 1991)
  • PUNAVETIKAD EESTIS


    Punavetikate liike koos nende erivormidega Eestis on üle kahekümne. Alljärgnevalt vaatame lähemalt tähtsamaid või levinumaid liike. [ http://elurikkus.ut.ee/elr_tree.php?lang=est&id=184976&rank=20&id_intro=2 ]
    Chroodactylon ramosum sünonüümiga Asterocytis ornata, erineb kõigist teistest liikidest oma sinakasroheliste ja kergelt harunenud 10-15 µm laiuste niitide poolest.Silindrikujulised või eliptilised rakud asetsevad üksteisest võrdsetel kaugustel ja neid ühendab ühine paks kest (pilt nr.1) Seda liiki leidub hajusalt kogu Läänemeres. Kasvusügavus on poole kuni kaheteist meetri sügavusel (Trei,1991).
    Pilt 1. Rhodochorton purpureum
    Allikas:[ http://www.bio.utexas.edu/research/utex/photogallery/Images/2201%20Asterocytis%20ramosa.jpg ]
    Rhodochorton purpureum (pilt nr.2) tallus koosneb 6-15 µm laiustest roomavatestja püstistest niitidest, mis on harunenud. Hulgakesi koos võivad tallused moodustada tumepunase muru, mille kõrgus on paar millimeetrit. Eestist on leitud neid vaid üksikuid taimi Keskmise Vaika saarelt kogutud proovist. Seda liiki soovitati 1987. aastal võtta „Eesti NSV punasesse raamatusse“. (Trei, 1991)
    Pilt 2. Rhodochorton purpureum
    Allikas: [ http://www.aphotomarine.com/images/seaweed/red_seaweed_rhodochorton_audouinella_purpureum_09-03-11_1.jpg ]
    Polyides rotundus (pilt nr.3) on korrapärase korduvalt kaheliharuneva põõsa kujuga tallusega. Värvuselt mustjaspunane pooleteise kuni viie sentimeetri kõrgune tallus on sarnane agarikuga, kuid on siiski kergesti eristatav , tänu oma iseloomuliku punase värvuse struktuurile. Kinnitumis ja paljunemisorganid puuduvad sellel liigil. Esimest korda leiti see liik Muhumaa rannal tormiheidistest. Eesti rannavetes on ta võrdlemisi sagedasti esinev liik, kuid tefa liedub alati üksikult teiste taimede hulgast. Tema kasvusügavus on 1,5–18 m, kus vee soolsus enamasti üle 6‰. (Trei, 1991)
    Pilt 3. Polyides rotundus
    Allikas: [ http://www.marevita.org/donnees/Algues%20et%20plantes%20marines/Rhodophyta/Florideophycidae/Gigartinales/Polyideaceae/Polyides/Polyides%20rotundus/01_pol_rot_ss_tlg.jpg ]
    Furtcellaria lumbricalis f. lumbricalis (Pilt nr. 4) ehk Agariku kinnituv vormon Läänemere kõige tavalisem punavetikas. Ta kinnitub kividele, paeplaatidele, molluski kodadele ja harvem isegi põisadru külge, kasutades selleks oma risoide. Ta eelistab kõrgema soolsusega vett. Sel põhjusel kasvab ta ka avameres palju suuremaks võrreldes magedates lahtedes kasvanud isenditega. Väga magedas rannikuvees ei kasva ta üldse. Põõsakujulise talluse kõrgus on vahemikus 4-20 cm. Värvuselt on ta punakaspruun , kasvab tavaliselt sügavamal kui 3-4 meetrit, aga harva leidub ka paari meetri sügavuselt. (Trei, 1991)
    Agarik sisaldab endas polüsahhariidi nimega furtsellaraan, millel on tugev tarretusõime ja seepärast kasutatakse teda kondiitritööstustes. [ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agarik ]
    Sedaa ainet kasutatakse lisandina sefiiri, marmelaadi ja ka piimatoodetes. Pakendi peale on ka sel juhul kirjutatud märge E406. [ http://www.looduskalender.ee/node/11459 ]
    Furcellaria lumbricalis ehk agariku lahtine vorm on tihedate kiirjate harudega peaaegu kerakujuline, 5-12 cm läbimööduga. Tal puuduvad risoidid. Talluse ümmargune ehitus on hea, et mööda lamedat merepõhja rulluda. (Trei, 1991)
    Pilt 4. Furtcellaria lumbricalis f. lumbricalis
    Allikas: [ http://www.vattenkikaren.gu.se/fakta/arter/algae/rhodophy/furclumb/furclu.gif ]
    Phyllohora truncata f. Truncata (Pilt nr.5) kõhrjas tallus kinnitub kividele või paeplaatidele basaalketta abil. Allosas on tallus ümardunud, varretaoline, üleval lapik ning moodstab lehetaolisi harusid. Kõrgus on neil vahemikus 2-5 cm laius 2-3 cm. Eestivetes võib teda leida väga harva, tihem leidub teda avameres, Soome lahes. Kasvusügavus 5-15 meetrit. (Trei, 1991)
    Polysiphonia violacea (pilt nr.6) on põõsakujuline peenike ja õrn kahvatu- või pruunikaspruuni tallusega punavetikas. Talluse kõrgus on 4-8 cm. Tallus haruneb ülevalpool rohkem kui all. Eestis leidub teda hajusalt. Elukohana eelistab ta pigem lainetuse eest kaitstud kasvukohti. Peamised leiukohad on Väinameres ning Pärnu ja Riia lahes, 1,3-15 meetri sügavusel, kus vee soolsus on vähemalt 5 promilli . (Trei, 1991)
    Pilt 5. Phyllohora truncata f. Truncata
    Allikas: [ http://www.seaweed.ie/_images/DSC_491.png ]
    Pilt 6. Polysiphonia violacea
    Allikas: [ http://www.finerareprints.com/botanical/henry-bradbury-british-seaweeds/22000.jpg ]
    Polysiphonia nigrescens (pilt nr. 7) on sagedamaid taimeliike Lääne-Eesti merevetes, kus levib madalast rannaveest kuni 20 m sügavuseni ja kus soolsus on üle viie promilli. Soome lahes ei leidu teda Tallinna lahest ida pool. Reeglipäraselt kasvab ta agariku, põisadru ja põisadru-agariku koosluses. (Trei, 1991)
    Pilt 7. Polysiphonia nigrescens
    Allikas: [ http://www.finerareprints.com/botanical/henry-bradbury-british-seaweeds/22004.jpg ]
  • KOKKUVÕTE


    Punavetiktaimed on väga vana taimerühm. Nad on väga iseäralikud mitmes mõttes. Neil on omapärane ja keeruline sigimine, mis on erinev teistest vetikarühmadest. Sammuti on nemad ainsad kes suudavad nii sügaval merepõhjas elada, seda tänu värvuselisele kohastumisele. Sellele vaatamata võib neid leiduda nii sügavast merepõhjast kui ka madalast rannikuveest. Viimaseks omapärasks on see, et neis sisaldub tarretumisvõimega polüsahhariid, mida inimesed oskavad ära kasutada toiduainetööstuses.
  • KASUTATUD KIRJANDUS


  • Trei, T. Taimed Läänemere põhjal. Tallinn:Valgus. 1991
    Interneti aadressid:
  • Eesti entsüklopeedia, [ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/punavetikad1 ] 10. märts, 2013
  • Eesti entsüklopeedia, [ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agarik ] 16. märts, 2013
  • MTÜ Fenolo, looduskalender [ http://www.looduskalender.ee/node/11459 ] 17.märts, 2013
  • Eesti eluslooduse e- andmebaas [ http://elurikkus.ut.ee/elr_tree.php?lang=est&id=184976&rank=20&id_intro=2 ] 8.märts, 2013
    3
  • Vasakule Paremale
    Punavetiktaimed #1 Punavetiktaimed #2 Punavetiktaimed #3 Punavetiktaimed #4 Punavetiktaimed #5 Punavetiktaimed #6 Punavetiktaimed #7 Punavetiktaimed #8 Punavetiktaimed #9 Punavetiktaimed #10 Punavetiktaimed #11 Punavetiktaimed #12 Punavetiktaimed #13 Punavetiktaimed #14 Punavetiktaimed #15
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ado Viisut Õppematerjali autor
    Referaat punavetiktaimedest kus on seletatud nende bioloogiat lähemalt ja toodud välja ka Eestis leitud liike ja nende kirjeldused.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Referatiivne uurimustöö läänemere kohta
    17
    doc

    Referatiivne uurimustöö läänemere kohta

    Antsla Gümnaasium Läänemeri Referatiivne uurimustöö Juhendaja õpetaja: Antslas 2007 SISSEJUHATUS Mandri ja saarte rannnajoone pikkuselt ­ ligi 3500 km . Läänemeri, mis piirab Eestist nii lääanest ja põhjast, on etendunud minevikus kui ka praegu suurt osa meie rahva elus, eriti kalastus- ja küttimispakigana ning liiklusteena. Läänemerega on seotud palju Eestis looduse omapärast ja ilust. Eesti mererannmik on arvukate paikade ja vaadetega, kohti suurepärse liivarannaga ja karge mereveega. Läänemerei, samuti nagu teisd meresid, iseloomustab rikkalik elustik. Mere elu on väga mitmepalgeline ja keerukas, ning sisaldab palju huvitavat. Osast on mereelu silmapaistev ja mõistetav, kuid suuremalt osalt jääb see tavalise vaataja silmale kas nähtamatuks või arusaamatuks, avaldades oma saladused ainult tähelepanelikule uurijale. T'änu teadlaste intensiivsele tööle, on Läänemere ja selle elustiku kohta on kogunenud ?

    Geograafia
    Fütobentos
    17
    doc

    Fütobentos

    HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd Primaarprodutsendid on autotroofid, s.t. nad valmistavad orgaanilist ainet anorgaanilistest lähteainetest. Fütobentos ( põhjavetikad ja soontaimed) maailma veekogudes. Kui rä?

    Hüdroloogia
    Botaanika eksami konspekt 2017
    84
    docx

    Botaanika eksami konspekt 2017

    BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoo

    Aiandus
    Bioloogia arvestus 8 klass
    21
    doc

    Bioloogia arvestus 8.klass

    Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused ­ kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad

    Bioloogia
    Botaanika Eksam
    50
    doc

    Botaanika Eksam

    1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila ­ areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi

    inglise teaduskeel
    Botaanika Eksam
    50
    doc

    Botaanika Eksam

    Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal

    Botaanika
    Läänemeri
    21
    docx

    Läänemeri

    LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogili

    Läänemere elustik
    BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
    25
    docx

    BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

    BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun