Taimerakk, seenerakk, bakterid (0)

BIOLOOGIA TÖÖ 3.
Taimerakk , seened, bakterid .
bakteritoksiin —mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine.
biotehnoloogia — rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.
biotõrje—üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil.
hüüf—ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit .
kloroplast—membraanidest koosnev taimeraku organell , milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid ).
kromoplast —membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ( karotinoide ). Kuulub plastiide hulka.
leukoplast—membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid.
mükotoksiin—mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine.
mütseel—hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum.
plasmiid —bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks.
plastiid—membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo - ja leukoplaste.
rõngaskromosoom— bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist.
Spoor (eos)—tavaliselt paljunemisotstarbeline rakk , kuid bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks ja ei ole paljunemisotstarbeline.
tsentraalvakuool— taimerakus esinev suur vakuool , mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel.
turgor —raku siserõhk (mis on tingitud osmoosist).
viljakeha —osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed.

• Plasmiidid Plastiidid on taimele iseloomulikud organellid , mis jagunevad leuko-, kromo- ja kloroplastideks.
  
• Seened on eeltuumsed päristuumnsed heterotroofsed organismid.
  
• Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest.
  

• Kitiinist kest ümbritseb:
  

a) loomarakku, b) seenerakku , c) taimerakku, d) bakterirakku .

• Plasmiidi DNA molekulis on info:
  

a) valkude sünteesiks, b) lipiidide sünteesiks, c) sahhariidide sünteesiks, d) ATP sünteesiks.

• Antibiootikume sünteesivad põhiliselt:
  

a) taimed, b) loomad, c) seened, d) bakterid.

• Seene hüüfid moodustavad mütseeli.
  
• Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises.
  
• Pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks , sest selle elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi.
  
• Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsusega plasmiidid.
  

Kolme rakutüübi võrdlev iseloomustus (ehituslikult)
Taimerakk
Seenerakk
Bakterirakk
Tuuma järgi
Päristuumne
Päristuumne
Eeltuumne
Rakukesta koostis
tselluloosist
kitiinist
orgaanil. ainetest
Mida ei ole võrreldes taimerakuga
(võrdlemise alus)
Pole plastiide, vakuoole
Pole midagi peale ribosoomide.
Raku kesta jäikus
jäik, paks
elastsem ja õhem
elastsem, kasvamisvõimeline.
Ainuomane organell
plastiidid
plasmiid
Taimeraku plastiidid (ülesanded, ehitus)
Plastiidid on 4…6 μm suurused ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erineva värvuse. On kolme erinevat liiki:

Kloroplastid —sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesimise protsessis; seega paiknevad kloroplastid peamiselt lehtede rakkudes.

Kromoplastid —nendes sisalduvaid pigmente nimetatakse karotinoidideks, mis annavad taimede viljadele (või õite kroonlehtedele) kollase, oranži või punase värvuse. See aitab seemneid edasi kandvatele loomadele taime märgatavamaks teha või tolmendavaid putukaid ligi tõmmata.

Leukoplastid—nendes pigmenti ei ole ja tihti sisaldavad nad mitmesuguseid varuaineid.
Taime koed ja nende ülesanded

Tugikude —kogu taime toestamine

Korkkude —kaitseb taime väliskeskkonna mõjutuste eest

Juhtkude —ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nende vahelist ainete liikumist.
Taime vakuoolid
Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Noortes taimerakkudes on tihti mitu vakuooli , vanas need ühinevad üheks suureks vakuooliks e. tsentriaalvakuooliks. Vakuoolide ülesanneteks on:

• Vee ja varuainete mahutamine
  
• Loomade ligimeelitamine—selleks on osades vakuoolidse sukruid ja orgaanilised ained.
  
• Kaitseb taime—osades vakuoolides on jääkained, mis on mürgised.
  

Seened (toitumine, paljunemine, hõimkonnad)
Kõik seened on heterotroofid, st. nad kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet.

Saprotroofid—toituvad surnud orgaanilisest ainest. Nad on lagundajad.

Biotroofid—toituvad elusast orgaanilisest ainest.
2.1 Parasiidid —toituvad teiste arvelt
2.2 Sümbiondid—toituvad tänu vasastikulisele abistamisele koos teise organismiga.
2.2.1 Mükoriisa—seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga.
2.2.2 Samblikud —liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest.
Seened paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed viljakehades, et loomad viljakehad koos eostega ära sööks ja nii eoseid laiali viiks.
Ikesseened—kõige lihtsamad ainuraksed seened. Paljud neist on parasiidid. Näiteid: hallikseened ( rohehallik aitab toota penitsiliini; sõnnikuhallik on oluline surnud orgaanilise aine lagundaja; nutthallik , musttäpphallik, sõnnikuhallik).
Kottseened —ainu- ja hulkraksed seened. Näiteks: pärmid (paljunevad pungumise teel!); jahukasted tekitavad viljade pinnale jahu taolise kihi; kaseluudik hävitab kasepungad , tekitades peenikeste okste vohamist ; söödavad kottseened on näiteks korgits, mürkel, trühvlid.
Kandseened—suguliselt paljunevad seened, kes moodustavad viljakehi. Näiteks pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majasvamm.
Seente osa looduses

• Lagundajad—tagavad aineringe maal.
  
• Sübiondid—aitavad talitleda teistel organismidel.
  
• Biotroofsed parasiidid takistavad teiste organismide kasvu.
  

Seened ja inimesed

• Inimestele toiteaineks.
  
• Tööstuses:
  
  • Toiduainetööstus—pärmid, loomasööt, juustud .
    
  • Ravimitööstus— penitsilliin , tungalterad.
    
  • Biotehnoloogia.
    

• Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine.
  
• Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine ).
  
• Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened.
  
• Kahjulikud kõrrelistele taimedele.
  
• Kahjustavad puuehitisi (majasvamm).
  

Bakterid (suurus, kuju, paljunemine, toitumine, spoorid )
Bakterite suurused jäävad vahemikku 0,1…25 μm (väikseim on mükoplasma, suurim epülobakter—0,6mm).
Kujult jagunevad baktereid:

Kerabakterid ( kokid )

Pulkbakterid ( batsillid )

Spiraalsed bakterid (spirillid)

Keeritsbakterid (spiroheedid)

Punguvad ja jätketega bakterid

Niitjad bakterid
Bakterid paljunevad mittesuguliselt, vegetatiivselt e. pooldumise teel.

Tuumapiirkonna (DNA) replikatsioon , sellega tagatakse täpne päriliku info jagunemine mõlemasse uute rakku.

Raku membraan ja kest soonistuvad sisse ning jagavad raku kaheks.
Erandina paljunevad mõned bakterid pungumise teel ja niitjate jätkete eraldumise teel.
Toitumine toimub kahel viisil:

Heterotroofid kasutavad väliskeskkonnast valmis orgaanilist ainet (süsivesikudi, lipiide ).

Ühed kasutavad orgaanilist ainet seda hapniku abil lagundades (oksüdeerides)

Teised kasutavad energiat, mis vabaneb siis, kui surnud orgaaniline aine ise laguneb.

Autotroofid on bakterid, kes kasutavad energia saamiseks väliskeskkonnast orgaanilisi aineid ja energiat.

Fotosünteesijad—kasutavad päikeseenergiat (nt. „sinivetikad“)

Teised kasutavad anorgaaniliste ainete lagundamisel vabanevat energiat.
Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, võivad osa liike baktereid moodustada spoore. Selleks väljutab bakter kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ning ka organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Nii kaitstuna saavad nad elada täiendava vee ja toiteaineteta sadu aastaid. Spoor talub isegi lühiajalist keetmist. Kui spoor satub sobivasse kasvukeskkonda, väljub bakter spoorist ja jätkab normaalse elutegevusega.
Bakterite osa looduses
Baktereid on vaja, kuna:

Nad kujundavad normaalse mikrofloora . Seda on vaja, kuna

Bakterid aitavad organismidel sünteesida aineid

Nad kujundavad oma olemasoluga kõrgematel organismidel immuunsussüsteemi.

Bakterid katavad suurema osa pindasid ja ei võimalda kahjulikel bakteritel nendele kinnituda.

Bakterite poolt toodetud ained takistavad sageli kahjulike bakterite levikut.

Nad viivad läbi aineringeid

Nad kujundavad mulda

Nada itavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi.
Bakterihaigused
Närvisüsteem: botulism , teetanus, difteeria .
Seedekanal: düsenteeria, tüüfus, koolera .
Suguhaigused: konoröa, süüfilis.
Hingamine : tuberkoloos, kopsupõletik, läkaköha.
Bakterite kasutamine

• Toiduainete hapendamine—hapukurk, juust, jogurt (siinkohal oleks sobilik mainida Pajumäe talu© toodangu head kvaliteeti), hapupiim .
  
• Kütused—taimejääkidest tehakse bakterite abiga etanooli, metaani.
  
• Biotõrje—bakterid takistavad kahjulike parasiitide kasvu. Eriti efektiivne on seente vastu.
  
• Metalli tootmine—mitmeid metalle (nt rauda) saab toota bakterite abiga.
  
• Valguliste ensüümide tootmine—neid on vaja toiduaine- (suhkur), tekstiili- (kanga kudumisomaduste parandamiseks vajalikud ensüümid) ja farmaatsiatööstuses ( antibiootikumid , vitamiinid , pesupulbrid ).
  
• Baktereid kasutatakse ka näiteks vee puhastamiseks jne.
  

5