10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 31 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ClericalRodent
Õppematerjali autor
struktuuri ning funktsiooni vahelisi seoseid. 2. Molekulaarbioloogia põhidogma Geneetilise informatsiooni ülekande suunda DNA RNA valk nimetatakse oma keskse tähtsuse tõttu molekulaarbioloogia põhidogmaks. Kuni 1969. aastani oli molekulaarbioloogia põhidogma DNA RNA valk. 1969. aastal avastati uus ensüüm - RNA-sõtuv DNA polümeraas ehk pöördtranskriptaas ehk revertaas, mis katalüüsib DNA sünteesi RNA matriitsilt ja seega sai selgeks, et DNA'd sünteesitakse nii DNA kui RNA alusel. Revertaas leiti esialgu imetajate RNA viirustest (retroviirustestest), aga hiljem selgus, et see ensüüm on looduses väga laialt levinud nii eu- kui prokarüootides. Geneetilise informatsiooni ülekande kolm põhilist protsessi on: 1. Replikatsioon - päriliku materjali (mis võib olla nii DNA kui RNA) kahekordistumine. Elusorganismide geneetiline informatsioon on säilitatud kaheahelalise DNA kujul
Luude pehmenemine. · Auto- ab, veri- iI, suguliit- XY, blond dom punane, pruun dom pruun Pärilikkus ja muutlikus · Pärilikkus- organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda oma liigile iseloomulike tunnuseid · Liigi isendite sarnasus pole kunagi absoluutne · Muutlikus avaldub liigilises mitmekesisuses ja isendite erinevuses liigi sees Muutlikus: · Fenotüüp kujuneb välja genotüübi ja keskkonna koostoimes: o Pärilik e geneetiline muutlikus o Mittepärilik e modifikatsiooniline muutlikus · Pärilik muutlikuses saame eristada 2 tasandit: o Genotüübiline muutlikus(AA, Aa, aa) o Fenotüübiline muutlikus(kollane, roheline) o Genotüübilist erinevust esineb alati rohkem kui fenotüübilist! · Pärilikku muutlikust saab jagada kaheks: o Kombinatiivne- vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks o Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu! o Meioos
teist tyypi ja igas ahelas on omakorda heem(raud)) hoaib õiges kohas koe ensüümi. e. Koensüüm, kofaktor, aktiivaator (valgu lisand) 3.Denaturaliseerumine a. Pöörduv (re-) pöördumatu (aendub mingi süsteemiga milel puudub aktiivsus. Võib olla pöördumatu) (võib järgneda renaturaliseerumine) (teistsugune kui aktiivsed valgud) b. Prioonid (on omase struk. Valk mis on omandanud vale struktuuri mis hakkab ennast paljundama ) (puuduv valgu seedimine) (raku sees hakkab vale süsteem paljunema ja rakk ummistub vale struktuuri valguga ) (näiteks hullulehma tõbi) (nagu nakkushaigus) pmslt ei suuda enam lagundada raku sisesed ega soolestiku seedeensüümid 4.Ensüümid a. Langetavad energeetilist barjääri b. Substraadispetsiifilised (kõike ei saa teada vms) c. Aktiivtsenter (viib reaktsioone läbi ) (ensüüm/hemoglobiin 5. Ensüümi ümbritsev keskkond mõjub aktiivsust a. pH, ioonid.. b
teist tyypi ja igas ahelas on omakorda heem(raud)) hoaib õiges kohas koe ensüümi. e. Koensüüm, kofaktor, aktiivaator (valgu lisand) 3.Denaturaliseerumine a. Pöörduv (re-) pöördumatu (aendub mingi süsteemiga milel puudub aktiivsus. Võib olla pöördumatu) (võib järgneda renaturaliseerumine) (teistsugune kui aktiivsed valgud) b. Prioonid (on omase struk. Valk mis on omandanud vale struktuuri mis hakkab ennast paljundama ) (puuduv valgu seedimine) (raku sees hakkab vale süsteem paljunema ja rakk ummistub vale struktuuri valguga ) (näiteks hullulehma tõbi) (nagu nakkushaigus) pmslt ei suuda enam lagundada raku sisesed ega soolestiku seedeensüümid 4.Ensüümid a. Langetavad energeetilist barjääri b. Substraadispetsiifilised (kõike ei saa teada vms) c. Aktiivtsenter (viib reaktsioone läbi ) (ensüüm/hemoglobiin 5. Ensüümi ümbritsev keskkond mõjub aktiivsust a. pH, ioonid.. b
kiirust või võimaldavad reaktsioonil toimuda sobimatutes tingimustes, nt madalama temperatuuriga kui muidu) eugeenika õpetus või liikumine, mille eesmärk on inimkonna genofondi parandamine F fenotüüp isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel G geneetiline kood seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikutele vastavad aminohapped genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime H helikaas ensüüm, mis katkestab kahe DNA-ahela vahelised vesiniksidemed ja kerib DNA-kaksikheeliksi lahti heterosügoot organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad vaadeldava geeni erinevad alleelid homosügoot organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad vaadeldava geeni identsed alleelid I insertsioon DNA muutus, mille puhul genoomi lisandub üksikuid nukleotiide või DNA-lõike
transport). Kuju (primaarne aminohapped järjestuses, sekundaarne heeliks, tertsiaalne kokkupakitus s/s sillad, kvarteriaalne erinevate ahelate kompleksid). Denaturaliseerumine (pöörduv struktuuride kokkupanemine ja lagundamine, pöördumatu madalamad struktuurid ei muutu, prioon äärmiselt stabiilne vale struktuuriga kõrgemat järku valk, mis soodustab sama valgu teket ega lagune isegi küpsetamisel ja võib ootamatult tekkida nt hullulehmatõbi, alzheimer). Ensüümid (langetavad reaktsioonidel energeetilis barjääri, substraadispetsiifilised, aktiivtsenter seotud koensüümiga, aktiivsust mõjutab keskkond nt pH, ioonid, inhibiitorid, aktivaatorid, sama funktsiooniga ensüümi koostis erineb organismiti). 3) Nuklehapped e biopolümeerid. DNA (kromosoomides, tuumas, C-G, T-A). säilitab päriliku info!
See võetakse maha ainult gameetide küpsemisel. Barri kehake välistab geeni üleekspressiooni. Barri kehakese moodustamine reguleeritakse spetsiaalse lookuse poolt nn. X kromosoomi inaktivatsiooni tsenter (Xic). Teine geen, Xist, toodab RNA, mis katab X kromosoomi ja sellega takistab tema ekspressiooni (ingl.k silencing). Barri kehake on inaktiveeritud x-kromosoom. Selliste fenotüüpide määramine ei ole lihtne. Paljudel juhtudel määratakse see geeni ekspressioonis tekkinud valgu ja ... toimel. Meessugu määrav geen on Y kromosoomis: Geen (SRY)toodab testist-määravat faktorit (testis-determining factor) See määrab gonaadi arengu. Kõik ülejäänud arengu erinevused tulevad juba hormonaalsest mõjust ja gonaadide tegevusest SRY produkt on tegelikult transkr. faktor, mis reguleerib teiste geenide tööd samas Y kromosoomi regioonis Y-kromosoomis pole elule tähtsad geenid. Ta on tegelikult varases embüroloogilises arengus
ning lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudese. Meioosi teisel jagunemisel (meioos II), mida nimetatakse ka võrdväärseks jagunemiseks (equational division) jaotuvad tütarrakkudesse tütarkromatiidid nii, nagu see toimub ka mitoosis. Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Inimesel on 23 paari kromosoome. Geneetilist muutlikkust aitab suurendada meioosi esimeses profaasis toimuv geneetiline rekombinatsioon (ristsiire) homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel. 4.3 Oogenees ja spermatogenees Gameetide moodustumine erinevatel organismidel Haploidsete rakkude tekkimist meioosi teel ning nende küpsemist funktsionaalseteks sugurakkudeks (gameetideks) nimetatakse gametogeneesiks. Munarakkude moodustumine oogeneesi teel Embrüonaalse arengu varajases staadiumis diferentseeruvad rakud erinevateks tüüpideks, millest ühe tüübi puhul moodustuvad hiljem meioosi teel sugurakud.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid