Viljastumine ja rasedus Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles munarakk ning seemnerakk ühinevad munajuhas sügoodiks ehk viljastatud munarakuks. Suguühte käigus vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond, mis tapab suure hulga sperme, edasi suudavad liikuda vaid tugevamad. Läbinud tupe ning emaka, jõuavad permid munajuhas oleva munarakuni. Spermid ümbritsevad munarakku ning hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Munaraku suurus on ligikaudu 0.1 0.2 millimeetrit, seemneraku pikkus on umbes 0.06 millimeetrit. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi
teineteisest ja liiguvad vastassuunas, nende vahel moodustuvad kääviniidid Erinevused: - Mitoos tagab kromosoomide arvu püsimise, meioos aga vähendab 2 korda - Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad, esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: * Haploidse kromosoomistikuga * Pärilikelt omadustelt erinevad * Küpsed sugurakud ei jaugne enam Spermatogenees: * Seemnerakkude ehk spermide arend mehel * Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes * Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid * Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpse perioodi vältel * Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi * Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril * Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades (neelus ja söögitor...
Destilleeritud vee joomisel toimib kõik vastupidine rakud paisuvad lõhkemiseni. b. Vajab energiat - aktiivtransport; ainete transport toimub madalamalt konsentrasioonilt kõrgemalde. Näiteks ioonide (Na ja K) transport. 2. Membraan kindlustab raku liikumise (sopistised) nii liiguvad amööbid, meie kehas liiguvad niimoodi õgirakud, nii liiguvad ka ilma sabata spermid (näiteks puukidel) 3. Membraan kindlustab osakeste haaramise rakki sissesopistumisega tsütoos: a) fagotsütoos tahke, b) pinotsütoos vedelik (nt õlitilk) 4. Membraan tekitab elektriimpulsse (nt närvides) 5. membraani vahendusel seostuvad rakud kudedeks. Raku sisemembraanistik Koosneb: 1. tuumaümbris 2. tsütoplasmavõrgustikud: kare- ja sile 3. Golgi kompleks 4. endo- ja lüsosoomid Tsütoplasmavõrgustik
suguhormoone). Suguhormoonid põhjustavad kuldile omase seksuaalse käitumise (libiido ehk suguiha) SEEMNERAKK Valminud munarakk koosneb spermapeast, lühikesest kaela- ja kehaosast ning pikast sabaosast. Pea on pärilikkuse kandja ning ta on ümbritsetud peakestast. Selles kestas asetsevad tähtsad ensüümid mis on vajalikud munaraku viljastumiseks kehaosas. Toimuvad ainevahetus protsessid ja saba abil liiguvad spermid edasi. EJAKULAAT 11 Ejakulaadi kogus varieerub 100-600 (max 900)ml-ni. Spermide arv 1 ml-s on 0,1-0,5 miljardit ühes ejakulaadis on seega 10-300 miljardit spermi. 26. Emiste inna- ja optimaalne seemendusaeg. INNA KULG - Suguküpsetel mittetiinetel emistel algab seksuaaltsükli käigus mõned päevad kestev innaperiood. Sellel ajal tekivad välistel suguorganitel ja emise käitumises tüüpilised
· sugunääre sootunnuste mõjutamine - eritavad hormoone otse verre, pole juhasid 13. SIGIMISELUNDKOND. LOOTE ARENG NAISE SUGUNÄÄRMED · moodustuvad looteeas · uusi elu jooksul juurde ei teki · munarakud hakkavad valmima murdeeas · valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuses · viljastumata munarakk hävib · ja eraldub koos emaka limaskestaga MEHE SUGUNÄÄRMED · ehk munandid · meessuguhormoonid ja spermid · valmimine algab suguküpsuse saabumisega · valmistamine toimud kogu elu jooksul · moodustumiseks tarvis kehasoojusest veidi madalamat temperatuuri · ja ei tohi verega kokku puutuda LOOTE ARENG · idulane arengujärk, kus sarnasust inimesega lootel pole · moodustuvad rakkude kogumid, mis on tulevaste organite algmeteks · kolmanda kuu alguseks olemas toimivad kehaosad · erinevatel kehaosadel erinev arengu kiirus
M -- munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, sugutisibulanäärmed, suguti, munandikott tööt.: N -- munasarjad -- koores munasarjafolliikulid -> valminud tertsiaarfolliikul lõhkeb -> munarakk välj. munasarjast -> kõhukelmeõõnde -> munajuha = ovulatsioon M -- munandid -- vääniliste seemnetorukeste seintes spermatogeenne epiteel -> spermatogenees -> epiteelist aren. spermid -> munandimanused -- spermide valm., reservuaar erektsioon - suguti korgaskehad täit. verega, imissioon, friktsioon, orgasm, ejakulatsioon - munandimanusejuhad -> seemnejuhad -> seemnepõiekesed -> eesnääre -> sugutisibulanäärmed -> kusiti -> tupp -> emakas -> munajuha = viljastumine viljast. munarakk -> emakas -> idulane pesastub = rasedus emaka lihaste kokkutõmbed -> tupe lihaste kokkutõmbed = sünnitus
• Pistikuteg a (paju, mustsõstar) • Lehtedeg a (havisaba, aas-jürilill) Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). 4 9)Sugurakkude areng ja viljastumine Spermatogenees- Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes.Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Ovogenees- Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese
struktuurides, mis psüühikat ja käitumist mõjutavad. suguküpsuse perioodil o verevoolu intensiivistumine munasarjades, mis soodustab munaraku küpsemist o endomeetriumis (emaka limaskest) rakkude paljunemise (mitoos) ja vohamise stimuleerimine o müomeetriumis (emaka lihaste) kontraktsioonide tugevnemine ja sagenemine o emakakaela kanali laenemine ja emaka suudme avanemine (et spermid suguühte ajal sisse pääseksid) o suureneb emakakaela lima sekretsioon; lima viskoossus väheneb ja pH nihkub aluselises suunas (aitavad samuti kaasa spermide lihtsamale liikumisele) o emaka limaskestas enne ovulatsiooni suureneb progesterooniretseptorite sünteesi tõus emakas, mis valmistab emakas ette progesterooni toimeks. o Munajuhade motoorika intensiivistumine (aitab spermidel ja munarakul liikuda)
nendes struktuurides, mis psüühikat ja käitumist mõjutavad. suguküpsuse perioodil o verevoolu intensiivistumine munasarjades, mis soodustab munaraku küpsemist o endomeetriumis (emaka limaskest) rakkude paljunemise (mitoos) ja vohamise stimuleerimine o müomeetriumis (emaka lihaste) kontraktsioonide tugevnemine ja sagenemine o emakakaela kanali laenemine ja emaka suudme avanemine (et spermid suguühte ajal sisse pääseksid) o suureneb emakakaela lima sekretsioon; lima viskoossus väheneb ja pH nihkub aluselises suunas (aitavad samuti kaasa spermide lihtsamale liikumisele) o emaka limaskestas enne ovulatsiooni suureneb progesterooniretseptorite sünteesi tõus emakas, mis valmistab emakas ette progesterooni toimeks. o Munajuhade motoorika intensiivistumine (aitab spermidel ja munarakul
Nad ei kaitse ühegi suguhaiguse eest. Kondoom on ainuke vahend, mis kaitseb suguhaiguste eest, kuigi veel tõhusam on üldse mitte seksida. 29. "Pille ei tohi võtta pidevalt näiteks iga kolme kuu tagant tuleb pidada üks kuu vahet." 30. "Abort on vähem kahjulikum kui pillid." 31. "Naistearstid suudavad emakasisese spiraali naisele näkku vaadates tuvastada." 32. "Käekella panemine ümber peenise enne seksimist tähendab, et sihverplaadi radioaktiivsus tapab spermid." 33. "Coca-Cola duss aitab vältida rasestumist." 34. "Telefoniraamatu peal seistes seksimine aitab vältida rasestumist." 35. "Rohke piima joomine aitab vältida rasestumist." 36. "Rasedaks ei jää, kui seista kaks tundi pea peal." 37. "Rasedaks ei jää, kui köhida vahetult peale seksi." 38. "Rasedaks ei jää, kui seksida vannis, paadis või siis, kui on riided seljas." 39. "Sa ei rasestu, kui võtad foolhapet." 40. "Sa ei rasestu, kui hoiad seksi ajal silmad kinni."
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · ...
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
DNA sünteesi faas; G2 – mitoosieelne (sünteesijärgne) faas. Mitoos ja meioos o o Spermatogenees Spermide valmimine kestab ca 70 päeva Puberteedist kuni kõrge vanuseni Ühest spermatogoonist toodetakse vaid 16 küpset spermi. Sperm peab liikuma emakast munajuhasse munarakuni15-20 cm Spermid emakakaelas 1-2 min pärast vahekorda Emakakaela suudab läbida 1% spermidest Sperme (paar tuhat) jõuab munajuhasse 2-7 tundi pärast vahekorda Rasestumiseks peab munaraku vabanemise ja vahekorra vahe olema alla 1 päeva Sperma kvaliteet (WHO) Seemnevedeliku maht min. 1.5 ml Seemnerakkude kontsentratsioon min 15 milj/ml
Vaegmoone. Muna>vastne>valmik. Vastsel mõningad ehituslikud erinevused täiskasvanuga, mõõtmetelt väiksem. Lutikad, tirtsud, prussakad Täismoone. Muna>vastne>nukk>valmik. Vastne ei sarnane valmikuga mingil moel. Liblikad, mardikad, kahe- ja kiletiivalised. Vastsete nimetusi: liblikas-röövik, mardikas-tõuk, kahetiivaline-vagel. Moondega arengu bioloogiline tähtsus seisneb selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. INIMESE SUGURAKKUDE ARENG. Spermatogenees. spermid tekivad mehe munandite välistes seemnetorukestes. spermi eellasrakuks on spermatogoon. Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil. Igast spermatogoonis tekib 4 võrdselt arenenud spermi. Toimub pidevalt ja kõrge elueani. Ovogenees. Munarakud moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellasrakk on ovogoon. Ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Ühest ovogoonist tekib üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm polotsüüti
Munandi peamist ja sabamist otsa ühendav pikitelg asetseb mäletsejalistel vertikaalselt, seal längu ja hobusel horisontaalselt. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. Serooskesta all ja viimasega tihedasti seostunult asetseb paks kiulis- sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud. Nende liikuvus
!!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodav...
Kommentaar Paljunemine 3. Seemnerakud (spermatosoidid), munarakud. Sugurakud on nn vabad rakud, mistõttu kehas mujale sattudes (näiteks verre) mõjuvad nad kehavõõrastena ning kutsuvad esile vastureaktsiooni. Sugurakud on haploidsed, nende ainevahetus on väheintensiivne, nende tuuma/tsütoplasma suhe on nihutatud (munarakus ca 1/1000, seemnerakus ca 1/1, nn tavalises rakus ca 1/100). Järeldusena võiksid kõlada: Spermid on liikumisvõimelised rakud (kui iseärasusena nimetatakse viburi olemasolu); Loote alge (sügoot, moorula algstaadium) areneb varajases staadiumis munaraku tsütoplasmas olevate toitainete baasil (kui iseärasusena nimetatakse munaraku suurt tsütoplasma hulka); Sugurakkude vahel puudub koostöö (lähtuvalt faktist, et sugurakud ei moodusta kude). Normaalse organismi arenguks on tarvis sugurakkude liitumist ehk viljastumist (tulenevalt nende haploidsusest). KÜSIMUS Paljunemine 4.
Rakutüüp: eukarüootsed rakud Protsessitüüp: jagunemine Interfaasis enamik rakke diferentseerub ehk omandavad vastava koe iseloomuliku kuju ja talitluse. 3. Sugurakkude areng Spermatogenees: toimub munandites. Spermide (sugurakud) esmasteks eellasteks on spermatogoonid, neist kasvavad edasi spermatotsüüdid , millest igaühest tuleb neli spermi, transformatsiooni käigus saab neist spermatosoidid, kasvatavad viburi. Spermatogenees algab suguküpseks saamiseks elu lõpuni, spermid pole geneetiliselt identsed. Spermi pea otsas akrosoom ( ensüümid munaraku aktiviseerimiseks). Ovogenees: toimub munasarjades kehatemperatuuril. Esmasteks eellasteks ovogoonid, millede paljunemine lõppeb juba looteeas (meioosi I profaasis katkeb). Ovogenees jätkub 12- 14 vanuselt, lõppeb menopausiga 45-55. Ovogoonides kasvavad ovotsüüdid, neist polotsüüdid ja munarakk. 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti.
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
Ja kui on suurem tall, siis tuleks ka nimetahvlile üles märkida. Tunnused: märad rahutud, irnumine, urineerimine, lima. 4-7 päeva kestab ind Paaritus Tulemuse annab see paaritus, mis on tehtud vahetult enne ovulatsiooni. Kuid hobusel on seda raskem määrata. Ovulatsioon 24-36 tundi enne inna lõppu ja kestab ainult 3-4 tundi. Munarakk kaotab juba 5-6 tunni möödudes ühinemisvõime spermiga ja ta hävib. Optimaalne oleks siis 3-4 tundi enne. Hobune on emakaseemendusega loom ja spermid jõuavad kiiremini munajuhasse. On leitud, et emakasarve tipus võib juba olla seemendusest 30 min pärast ja munajuhas 30-60min möödudes. Tupes on happeline keskkond ja spermid hukkuvad 3-4 tunniga. Emakakaelas on leeliseline keskond ja spermid säilivad 8-10 tundi. Emakas aga juba 24 tundi. Kui mära ind on pikk siis tuleks teda korduvalt paarituda. Ja seda teha üle päeviti. On täheldatud et ovulatsioon toimub öösiti, seega tuleks paaritada varahommikul või õhtuti
kaitsev kiht, mis takistab teiste seemnerakkude sisenemist. Seemnerakk ja munaraku tuum ühinevad. Mis toimub pärast viljastumist? Pärast viljastumist jõuab munaraku tuuma teine meioosi jagunemine lõpuni. ( sisaldab nüüd 23 kromosooni ja seda nim pronukleuseks). Spermi ja munaraku pronukleused ühinevad, ja selle tulemusel tekib diploidne tuum. Inimese sugu määratakse viljastumis hetkel XX kromosoomidega- naine. XY- mees. Munarakud sisaldavad kõik X kromosoome aga spermid võivad olla nii X kui ka Y. 1-6 näd on munarakk ühesugune, pärast lülitatakse Y kromosoomis asuv geen sisse, mis aktiveerib meessuguhormoone tootvaid geene. Raseduse katkemine Nimetatakse abordiks. U 15% katkeb rasedus iseenesest. Iseeneselik raseduse katkemine toimub enamasti esimese kolme raseduskuu jooksul. Esile kutsutud raseduse katkestamise korral katkestatakse ravimite või kirugiliste protseduuride abil. 2.7 viljastunud munarakust sünnini
toidab isane poegi seda meelsamini, mida kauem ta emasega munemisajal koos viibinud on näitaja, mis hästi korreleerub tema osalusega emase järglaste viljastamises (Davies 1994, Hartley 1995). Sugurakkude väljutamise järjekord Liikidel, kel munarakkude viljastamine toimub emasorganismi sisemiselt (imetajad ja linnud), saab isane pealegi järglased hüljata varem kui emane (kohe peale viljastamist). Kaladel esinev välimine viljastamine arvatakse veekeskkonnas olevat kohastumuslik, kuna spermid on kerged ja need võidaks emasest veega välja uhtuda. Seetõttu emane koeb marja enne, kui isane selle viljastab, ja vastavalt saab selle soovi korral varem ka hüljata. Vanemliku hoole tähtsus järglastele liigi elukäiguomaduste tõttu Mõnedes loomarühmades võib vanemhool neile omase elukäigu tõttu olla nii kriitilise tähtsusega, et kaks vanemat koos kasvatavad kahepeale üles mitmeid kordi rohkem järglasi kui üks vanematest seda üksinda jõuaks
kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Munandi peamist ja sabamist otsa ühendav pikitelg asetseb mäletsejalistel vertikaalselt, seal längu ja hobusel horisontaalselt. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. Serooskesta all ja viimasega tihedasti seostunult asetseb paks kiulis-sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud
Munandi peamist ja sabamist otsa ühendav pikitelg asetseb mäletsejalistel vertikaalselt, seal längu ja hobusel horisontaalselt. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. Serooskesta all ja viimasega tihedasti seostunult asetseb paks kiulis- sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud
NB! looduses androgeneesi ei esine. Suguline paljunemine imetajatel (inimese näitel) : 1) Spermatogenees - isassugurakkude areng. a) koht - testistes e. munandites. (väänilistes seemnetorukestes). b) vanus - 11-13 aastastel. Lõunapoolsematel inimestel varem. spermatogenees kestab elu lõpuni, juhul kui pole mingeid segavaid tegureid. c) tsükli kestus - aeg, mis kulub, et ühest eelrakust areneksid täisväärtuslikud spermid. (80-85 päeva) NB! spermatogenees on pidev protsess. d) spermatogenees peab toimuma kehatemperatuurist paar kraadi madalamal. See tagatakse erilise verevarustuse ja kehast kaugemale viimisega. e) spermid on kehavõõrad rakud st. nad ei tohi verega kokku puutuda. testised saavad toitaineid läbi spetsiaalse testikulaarse barjääri. Spermatogeneesi kulg : a) suur osa tsütoplasmast eemaldatakse. b) DNA pakitakse tihedalt kokku. c) Kujuneb saba ja vibur.
1. Lamarcki ja Darwini vaated evolutsioonile kokkulangemised ja erinevused Lamarck Darwin Erinevus: Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist (DNA uurimine kinnitab seda mõtet). Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid LV käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. Lükkas ümber arvamuse, et liikide arv on muutumatu liigid muutuvad pidevalt loodusliku valiku tagajärjel. Välja suremine ja uue liigi teke. Lamarck arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt (isenesest) ning olemas olevast liigist ei arene välja teine, vaid geneetika liinid on igavesed, kuid muutuvad pidevalt (areneb, püüdleb täiuslikkuse poole) ja seetõttu vahelduvad liigid, ilma hargnemiseta ja kaotsiminekuta. Algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasuta...
Kuulutati välja gripiepideemia: kaks tegevust, kuidas väldid nakatumist? Töötate raamatukogujuhatajana ja teie juurde tuleb alluv, kes teatab, et on HIV positiivne, mida teete? II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS) Loeng 5 Ajalugu: R. Hook 1665. ,,Micrographia" korgilõik rakukestad (40 kordne suurendus). Ta võttis kasutusele sõna cellula. Eestikeelse sõna ,,rakk" juurutas Kreutzwald. A. van Leeuwenhoek 1692. ,,Looduse saladused". Esmakirjeldus: bakterid, ainuraksed, spermid, erütrotsüüdid Rakuteooria 21 XIX sajand.; Schwann; Schleiden; Virchow; 1839-1857 Kõik organismid koosnevad rakkudest ja nende elutegevuse saadustest Eri organismide rakud on sarnased ehituselt ja talitluselt Rakk tekib rakust. K. E. von Baer 1826. a. Inimese munaraku avastamine 1) Eeltuumsed päristuumsed (taime-/loomarakk)
aktiivselt liikumavks 5) Eesnääre –soodustab nõre väljapaiskumist 6) Sugutisibulanäärmed 104) Spermide teke ja kulg mehe organimis Spermatosoidid tekivad munandites ja valmivad munandimanustest. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni, kus lisatakse veelgi 25 juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 105) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - piiravad häbemepilu 2) Väikesed häbememokad – piiravad tupeesikut 3) Kliitor SISEMISED: 1) Munasarjad – arenevad naissugurakud ja valmivad naissuguhormoonid 2) Munajuhad – toimub munaraku viljastumine 3) Emakas- viljastatud munaraku arenemispaik 4) Tupp 106) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon
Monotsütogeenne (ühest rakust) nt. protistid. Polütsütogeene (rakkude grupist) nt. õunapuud. Kloon organismide, rakkude ja DNA-molekulide geneetiliselt identne kogum, mis on tekkinud ühest eellasest replikatsiooni ja suguta (rekombinatsioonivaba) paljunemise teel. Kloon on ühe isendi vegetatiivne järglaskond. 29. Suguline paljunemine. Iseloomulikud tunnused : a) vajatakse üldjuhul kahte vanemorganismi. b) vajalikud on spetsialiseerunud sugurakud - spermid ja munarakud c) vajalik on viljastamine. d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkeliseim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse sugurakkude valmimisega meioosis. Sugulise paljunemise erivormid : 1.Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed
· isendite arv on lõputu · puudub looduslik valik · puuduvad mutatsioonid · puudub ränne · kõigi ellujäämistõenäosus on võrdne selgitus : · looduslikel populatsioonidel palju tegureid vastastikku tasakaalustavad üksteist. · Lühikestel ajahetkedel sarnanevad looduslikud populatsioonid sageli ideaalsetega. Hardy-Weinbergi seaduste tõestus : Eeldus : · vaatame autosoomset geeni, mis esineb geenifondis 2 alleelina.(!) · Uue põlvkonna moodustumisel osalevad spermid ja munarakud(mõlemad võivad kanda nii dominantset kui retsessiivset geeni. Järeldus : · ideaalses populatsioonis on alleelide sagedus põlvkonniti jääv suurus. · Ideaalses populatsioonis on genotüüpide sagedus põlvkonniti jääv suurus. Populatsioonigeneetika seaduste rakendamine : 1. pärilike haiguste alleelisageduste arvutamine 2. heterosügootide arvukuse määramiseks 3. kasutatakse tõuaretuseks. Tegurid, mis muudavad alleelide sagedust geenifondis : 1
Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samu...
• Ovulatsioon – munaraku irdumine munasarjast. Algab 14 päeva peale m.tsükli algus. VI. Ema vanuse ja rasestumise tõenäosuse ning ema vanuse ning iseenesliku abordi vaheline seos • Viljastumisvõime hakkab vähenema 30. eluaastate lõpust. Pärast 40. eluaastat langeb see suure kiirsuega. Rasedused katkevad ka selles vanuses tihedamini, kuna rohkem esineb vigu kromosoomide jagunemises. VII. Kunstliku viljastumise 2 võimalust (õp.nr.2 lk.63) • Spermid ja munarakud segatakse söötmega katseklaasis ja pannakse kasvama. 16-18 tunni möödudes pannakse viljastunud munarakud uuele söötmele kasvama. Seejärel valitakse välja paar korralikult arenenud embrüot ja siirdatakse emakasse • Teisel puhul, kui spermide kvaliteet on liiga halb, siis süstitakse üks väljavalitud seemnerakk otse munaraku tsütoplasmasse. Pärast siirdamist jätkub rasedust toetav ravi. VIII
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
ristumist ei toimu. Monotsütogeenne (ühest rakust) nt. protistid. Polütsütogeene (rakkude grupist) nt. õunapuud. Kloon organismide, rakkude ja DNA-molekulide geneetiliselt identne kogum, mis on tekkinud ühest eellasest replikatsiooni ja suguta (rekombinatsioonivaba) paljunemise teel. Kloon on ühe isendi vegetatiivne järglaskond. 29. Suguline paljunemine. Iseloomulikud tunnused : a) vajatakse üldjuhul kahte vanemorganismi. b) vajalikud on spetsialiseerunud sugurakud - spermid ja munarakud c) vajalik on viljastamine. d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkeliseim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse sugurakkude valmimisega meioosis. Sugulise paljunemise erivormid : 1.Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad selgroogsed (kalad-roomajad), selgrootud (ussid, putukad)
NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud ...
49 Mehe kusiti: kõverdunud 18-23cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase kusitisulguri. 94) Nimetage mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) munandikott 2) suguti SISEMISED: 1) Munandid (2tk) mehe sugunäärmed, kus tekivad spermid ja produt- seeritakse meessuguhormoone. 2) Seemnejuha (2tk) ülesandeks on sperma väljajuhtimine 3) Seemnepõieke (2tk) näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks 4) Eesnääre näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre väljapaiskumist. Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu.
Välimine kusitisuue asub 2-3cm tagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees. Mehe kusiti: kõverdunud 18-23cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase – kusitisulguri. 94) Nimetage mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) munandikott 2) suguti SISEMISED: 1) Munandid (2tk) – mehe sugunäärmed, kus tekivad spermid ja produt- seeritakse meessuguhormoone. 2) Seemnejuha (2tk) – ülesandeks on sperma väljajuhtimine 3) Seemnepõieke (2tk) – näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- 49 le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks 4) Eesnääre – näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre väljapaiskumist
49 Mehe kusiti: kõverdunud 18-23cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase kusitisulguri. 94) Nimetage mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) munandikott 2) sugiti SISEMISED: 1) Munandid (2tk) mehe sugunäärmed, kus tekivad spermid ja produt- seeritakse meessuguhormoone. 2) Seemnejuha (2tk) ülesandeks on sperma väljajuhtimine 3) Seemnepõieke (2tk) näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks 4) Eesnääre näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre väljapaiskumist. Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu.
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaab...
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organ...
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; ...
1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 William Harvey (1578...1657)- Hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. Sellega tehti lõpp hüpoteesile, et elu tekib ise. Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2
intermediaarsest fenotuubilisest avaldumisest (intermediaarsusest). Kui omavahel ristata heterosugootseid (Bb) F1 hubriide, siis nende jarglaskonnas (F2) toimub tunnuste lahknemine: jarglastel ilmnevad F1 hubriidide vanemate (P generatsiooni) tunnused. Tunnuste lahknemine tuleneb sellest, et heterosugootsed F1 hubriidid moodustavad kaht tuupi sugurakke (B ja b), mis viljastumisel kombineeruvad juhuslikult. Et kaht tuupi spermid ja kaht tuupi munarakud annavad 4 voimalikku kombinatsiooni, toimubki fenotuubiline lahknemine Suguliitelised tunnused Suguliiteline parilikkus Tunnuste lahknemise seisukohalt ei ole oluline, kummad alleelid uhel voi teisel vanemal on. See kehtib ainult autosoomsetes kromosoomides asuvate geenide suhtes. Kui geenid asuvad sugukromosoomides (X-voi Y-kromosoomis), siis tunnuste lahknemise seisukohalt on oluline, kummal vanemal on dominantsed ja kummal retsessiivsed aleelid. Tunnuseid,
79) Spermatogeneesi põhietapid. Spermide liikumine emassuguteedes ja kapatsitatsioon. Spermide eluiga emassuguteedes. Spermatogenees on spermide moodustumise protsess, 2 faasi. Spermatsütogenees = spermatogoon -> spermatotsüüt -> spermatiid (haploidne rakk) Spermiogenees = ümar spermatiid -> saba moodustumine -> liigispetsiifiline kuju -> vabanemine seemnetorukese valendikku; Sertoli rakkude toodetava vedeliku abil transport munandimanusesse. Kokku 40-60 päeva Spermide liikumine spermid liiguvad ATP energia arve kiirusega 4-5mm/min. Liikumisel emaslooma munajuhasse aitavad emaslooma suguteede kontraktsioonid (stimuleerivad seemnevedeliku prostaglandiinid). Spermide eluiga emaslooma suguteedes on kuni 48h. Spermide kapatsitatsioon protsesside kogum, mis muudab spermi viljastamisvõimeliseks. Eemaldatakse ensüüme inhibeerivad ja membraane stabiliseerivad valgud, mis on lisanudnud seemnevedelikuga. Kapatsitatsiooni on võimalik ka
Kapitalimiperiood tõi kaasa palju avastusi bioloogias. XVII sajandi alul leiutati mikroskoop, millega jälgiti erinevate liikede mune.Rainer de Graaf (1641....1673) kirjeldas ovulatsiooniprotsessi. graafi foliikulit peeti ekslikult munarakuks. Karl ernst von baer (1792....1876) Selgituse tõi alles 1826. aastal tuntud eesti loodusteadlane: munarakk on foliikulis.Antony van Leeuwenhoek (1632...1723) avastas aastatel 1671....1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. viimast pidas küll spermi arenemise keskkonnnaks. peaaegu sajandi kestis sõda ,,ovistide" ja ,,spermistide"vahel tõestamaks kumbas asub tegelikult organismi alge. Georges de buffon (1707...1788) Töötas välja prantsusmaal ristamismeetodi koduloomade väärtuse parandamiseks.Caspar Friedrich Wolff (1733....1794) alles XVIII sajandi lõpus tekkis epigeneesiteooria ehk pärastkujunemiseõpetus.Robert Bakewell (1725...
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
talle toimivad võrdlemisi tugevad dünaamikategurid. Olgu meil panmiktiline populatsioon alleeli B sagedusega p ja alleeli b sagedusega q. Genotüübisagedused järgnevas põlvkonnas võib arvutada, lähtudes alleelisagedustest, sest gameetide proportsioonid populatsioonis on võrdelised vastavate alleelide sagedusega selles populatsioonis. Sügootide sagedused (genotüübisagedused) saame gameetide sageduste korrutisest: Munarakud Spermid p(B) q(b) 2 p(B) p BB pqBb q(b) pqBb q2bb Summeerides tabeli andmed, saame genotüüpide suhted panmiktilises tasakaalulises populatsioonis: p2 (BB) + 2pq(Bb) + q2 (bb) = 1 6
1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valg...
1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
