vastav inertsjõud; 19) tangensiaalkiirendusele vastav inertsjõud; 20) jõu elementaartöö; 21) punktmassi kineetiline energia; 22) jäiga keha kineetiline energia; 23) potentsiaalne energia; 24) inertsjõudude peamoment masskeskme C suhtes; 25) inertsjõudude peamoment z-telje suhtes; 26) peainertsmoment; 27) virtuaaltöö; 28) veereva ratta liikumishulk; 29) pöörleva keha kineetiline energia; 30) inertsjõudude peavektor; 31) punkti absoluutse siirde projektsioon x-teljele; 30) kineetiline energia jäiga keha translatoorsel liikumisel; 31) dissipatiivne jõud; 32) konservatiivne jõud; 33) jõud; 34) jõu projektsioon teljele; 35) jõu projektsioon tasapinnale; 36) jõu moodul; 37) jaotatud jõud; 38) jõu moment punkti suhtes; 39) jõu moment telje suhtes; 40) sideme reaktsioonjõud; 41) jõusüsteemi peamoment; 42) hõõrdejõud; 43) hõõrdetegur; 44) jõudude mingi
Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik ma...
1. Autovedude klassifikatsioon Territoriaalse tunnuse järgi: a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid ...
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž ...
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitum...
tõuseb 43%) tasks), mis suhtlevad omavahel ja Tüüpiliselt on signaalitöötlusalgoritmid esitatud Kahekordistub transistoride tihedus ümbruskonnaga Protsesside omadused blokkdiagrammidena, Ühe siirde energia väheneb 65% (50% Arvutusmudel defineerib nende moodulite Protsesside arv mis sobib väga hästi andmevoo võimustarbe käitumise ning Staatiline; semantikaga
1. Sotsiaalse side tekkimise etapid RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest PSÜÜHILINE KONTAKT – teineteise omadustest huvitumine, vastastikuse huvi tekkimine SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid SOTSIAALN...
M ϕ= Kϕ Paindele töötava liite järeleandvust väljendatakse pöördemooduliga Kφ (kNm), mis on defineeritud kui moment, mis põhjustab liites pööre suurusega 1 rad (radiaan). PAINDEMOMENDIGA KOORMATUD LIITE PÖÖRE φ SUURENDAB: - KONSTRUKTSIOONI SIIRDEID - KONSTRUKTSIOONI NÕTKEPIKKUSI - SIIRDE SUURENEMISEST TINGITUD MOMENDI SUURENEMIST LIITES (TEIST JÄRKU LISAMOMENT) SIIRETE ARVUTUS Võrreldes jäiga liitega suurendab deformatiivse liite pöördemooduli vähenemine konstruktsiooni siirdeid. Jäik liide Deformatiivne liide M i ⋅ Mi M Siirde w võib leida järgmiselt: w = ϕ ⋅l + ∫ E i ⋅ Ii ⋅ ds kus ϕ =
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haar...
maakonda (1782: 284), mis oli hoopis Peterburi kubermangu osa. Hilisemate, "Eesti Postimehes" avaldatud andmete kohaselt, mida refereerib Oskar Kallas, olevat tegemist koguni viie eesti külaga: Solnja, Luuküla, Kamenika, Ersova/=Jersovo/, Kasakova. Esimene asunik Peeter Luu olevat põgenenud sinna Ida-Tartumaal asuvast Meeksi mõisast23. Arvamust, et eespool mainitud kraasnalaste ja vahetult ida pool Peipsit asuvate eestlaste asundused oleksid tekkinud ajaloolise siirde tulemusel, on vaidlustatud, eriti 20 Kallas 1903: 54 21 Kallas 1903: 18, 35 22 Maamägi 1980: 9 23 Kallas 1903: 3 käesoleva sajandi teise poole uurijate poolt. Peterburi kubermangu Oudova kreisis elanud luterlastest eestlaste kohta arvas omal ajal juba statistik, geograaf ja etnograaf Peter von Köppen, et need olid oma ala algasukad, mis "väikese killuna alles jäid, kui nende rahvas võidukate venelaste poolt Eesti- ja Liivimaale aeti". Üksikud sealseid eestlasi pidas ta
tee 3-134 620 3949 Üllas Ehrlich Akad.tee 3-259 620 4040 Urve Venesaar Akad.tee 3-359 620 3951 Vaiva Kiaupaite-Grušninene Akad.tee 3-383 620 4005 Valdek Putkemaa Akad.tee 3-250 620 3635 Valdur Parašin Akad.tee 3- 232 620 4123 Veikko Kapsta Akad.tee 3-483 620 4057 Virve Siirak Akad.tee 3-353 620 3969 Virve Siirde Akad.tee 3-364 620 3963 Vladimir Sergejev Akad.tee 3-263 Matemaatika-loodusteaduskond Agne Velthut Akad.tee 15 Aili Hirvesoo IV 208 620 2995 Aime Miilberg V 413 620 3050 Aime Pärl Akad.tee 15 - 115 620 2800 Aini Vaarmann Akad.tee 15 - 313 620 2803 Aira Viires Akad.tee 15 Aivar Lõokene Akad
1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetu...
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
ameti(töö)kohtade lõikes või tootmis(majandus)haruti. On tavaliselt pikaajaline. 3) Tsükliline töötus esineb siis, kui majanduse langusfaasis tööjõu kogunõudlus on madal. Kuulub sunnitud töötuse alla, tema pikkus sõltub majanduslanguse kestusest. Sellist töötust ei esine majanduse stabiilse arengu perioodil. Töötuse loomulik määr on töötuse minimaalne tase, mis võrdub siirde ja struktuurse töötuse määra summaga. Okuni seadus kajastab töötuse määra ja SKP kasvu vahelist seost. Okuni arvates toob töötusemäära kasv ühe protsendi võrra kaasa reaalse SKP vähenemise 2,5 % võrra. Tööturupoliitika Tööturupoliitika eesmärk on eelkõige vähendada pikaajalist töötust. Aktiivne tööturupoliitika võimaldab luua uusi töökohti, korraldada töötute ümberõpet, suurendada töötute geograafilist ja ametialast mobiilsust.
Mõisted: Loomulik iive. On mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus-jasuremuskordaja vahe promillides. Sündimuskordaja On sündinute arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. Suremuskordaja On surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. Imikusurevus On elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. Demograafilise siirde mõiste, selle etapid: Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine. Demograafiline plahvatus. On rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. Ülemineku etapp. Rahvastiku vananemine. Nüüdisaegne põlkondade vaheldumine. Mis on töö? Töö on inimese sihipärane kehaline või vaimne tegevus, mille eesmärk on luua hüviseid või saada tulu. Töö hõive mõiste. Näitab rahvastiku hõlmatust tööga.
kapitalistlikku demokraatlikku ühiskonda. Siirdeperiood kestab umbes 10 30 aastat ja jaguneb kolme ossa: 1. läbimurre (1-5 aastat) 2.uue poliitilise, majandus- ja õigussüsteemi aluste rajamine (3 10 aastat) 3.demokraatliku ühiskonnakorralduse stabiliseerumine (3 15 või enam aastat) Sellega kaasneb inimeste de- ja resotsialiseerimine üleminekuühiskonnas: uue mõttelaadi ja käitumise kujundamine. Siirde põhiprobleeme on selles, kuhu ühiskond suundub, millised on eesmärgid. 34. Mis on kultuur? Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli.
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive...................................
inertsjõud; 20) jõu elementaartöö; 21) punktmassi kineetiline energia; 22) jäiga keha kineetiline energia; 23) potentsiaalne energia; 24) inertsjõudude peamoment masskeskme C suhtes; 25) inertsjõudude peamoment z-telje suhtes; 26) peainertsmoment; 27) virtuaaltöö; 28) veereva ratta liikumishulk; 29) pöörleva keha kineetiline energia; 30) inertsjõudude peavektor; 31) punkti absoluutse siirde projektsioon x-teljele; 30) kineetiline energia jäiga keha translatoorsel liikumisel; 31) dissipatiivne jõud; 32) konservatiivne jõud; 33) üldistatud koordinaadid; 34) üldistatud kiirused; 35) üldistatud jõud; 321. Tõmmata järgnevas nimestikus alla skalaarsed (vektoriaalsed) suurused. Sellesse nimestikku võivad kuuluda: 1) jõud; 2) jõu projektsioon teljele; 3) jõu projektsioon tasapinnale; 4) jõu moodul; 5)
protsessorites on hargnemiste ennustamisega tegelevad skeemid ka ,,õpivõimelised". *Erinvad strateegiad: (a) Fixed Branch Prediction; (b) Static Branch Prediction; (c) Dynamic Branch Prediction; *Hargnemiste ennustamine seisneb iseenesest selles, et skeem üritab ära arvata, kas andmeid tuleks sisse lugema hakata uuest mälu asukohast, millele masinkoodi tingimuslause viitab, või jätkata siiski vanast (see on juhul, kui siiret ,,ei võetud"). Kui siirde ennustamise suhtes langetatakse siiski vale otsus, tuleb konveier käskudega täis laadida otsast peale, millega kaasneb suur ajakulu - siit tuleneb ka vajadus taolise tehnoloogia järele. 29.Katkestused arvutis (Interrupt)[1] *Katkestus(interrupt) on üks kahest põhilisest tehnoloogiast pollimise(polling) kõrval, millega programmid või I/O seadmed vajadusel ajutiselt protsessori tähelepanu püüavad. Et
inertsjõud; 20) jõu elementaartöö; 21) punktmassi kineetiline energia; 22) jäiga keha kineetiline energia; 23) potentsiaalne energia; 24) inertsjõudude peamoment masskeskme C suhtes; 25) inertsjõudude peamoment z-telje suhtes; 26) peainertsmoment; 27) virtuaaltöö; 28) veereva ratta liikumishulk; 29) pöörleva keha kineetiline energia; 30) inertsjõudude peavektor; 31) punkti absoluutse siirde projektsioon x-teljele; 30) kineetiline energia jäiga keha translatoorsel liikumisel; 31) dissipatiivne jõud; 32) konservatiivne jõud; 33) üldistatud koordinaadid; 34) üldistatud kiirused; 35) üldistatud jõud; 321. Tõmmata järgnevas nimestikus alla skalaarsed (vektoriaalsed) suurused. Sellesse nimestikku võivad kuuluda: 1) jõud; 2) jõu projektsioon teljele; 3) jõu projektsioon tasapinnale; 4) jõu moodul; 5)
Varimajanduse ja naturaalmajanduse eksisteerimine SKT ei peegelda hüvede jaotust ühiskonnas SKT ei peegelda välismõjusid SKP TARBIMINE JA INVESTEERINGUD SKP elemendid: Tarbimine Investeerinud Valitsussektor (loob lisaväärtust sarnaselt erasektoriga) Tarbimisotsused-kogum indiviidi eelistusi (mikrotasand) ja tingimusi, mis mõjutavad kogu ühiskonna tarbimist Eesmärk: isikliku heaolu maksimeerimine Tarbimist mõjutab: Tulu (palk, ettevõtlustulu, siirde jm) Laenuvõimalused Ootused Maksud ja fiskaalpoliitika Vanuseline struktuur Tarbimis- ja säästmiskalduvus Muud Keynesi tarbimisfunktsioon Teooria: Kui tulud on suuremad, siis säästad rohkem Kogukulutused ei sisalda sääste. Keynesi rist tähistab 45 kraadine joon: kogu tarbimiskulutused=kogutuludega. C) C0+ C1Yd Yd- jooksev tulu, mis sõltub tarbimisest C0 joone tõus, kui palju ma tarbin oma suurenevast sissetulekust
Keelutsooni laius on minimaalne elektron-auk paari tekitamiseks (ühe keemilise sideme katkestamiseks) vajalik energia (minimaalne energia, millega saab ühe sidemeelektroni muuta juhtivuselektroniks). pn-siirdeks nimetatakse pooljuhi piirkonda, milles üks juhtivustüüp asendub teisega. n-piirkonnas on ena- mus-laengukandjateks elektronid, p-piirkonnas augud. Ventiil-fotoefekti korral tekivad elektron-auk-paarid pooljuhis pn-siirde alas. Siirde elektriväli viib elektroni ja augu lahku, mistõttu pooljuhitüki otste vahel tekib pinge. Siire hakkab toimima vooluallikana, mis muundab valgusenergiat elektrienergiaks. Optoelektroonika tegeleb optilise ja elektrilise energia vastastikuse muundamisega. Levinumad optoelekt- roonikaseadmed on valgusdiood (päripingestatud pn-siire, mis elektrienergia arvel kiirgab valgust),
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüste...
Keelutsooni laius on minimaalne elektron-auk paari tekitamiseks (ühe keemilise sideme katkestamiseks) vajalik energia (minimaalne energia, millega saab ühe sidemeelektroni muuta juhtivuselektroniks). pn-siirdeks nimetatakse pooljuhi piirkonda, milles üks juhtivustüüp asendub teisega. n-piirkonnas on ena- mus-laengukandjateks elektronid, p-piirkonnas augud. Ventiil-fotoefekti korral tekivad elektron-auk-paarid pooljuhis pn-siirde alas. Siirde elektriväli viib elektroni ja augu lahku, mistõttu pooljuhitüki otste vahel tekib pinge. Siire hakkab toimima vooluallikana, mis muundab valgusenergiat elektrienergiaks. Optoelektroonika tegeleb optilise ja elektrilise energia vastastikuse muundamisega. Levinumad optoelekt- roonikaseadmed on valgusdiood (päripingestatud pn-siire, mis elektrienergia arvel kiirgab valgust),
Pauperism. vaene elanikkond, kes küll saab palju lapsi, kuid ei suuda sotsiaalselt ega majanduslikult oma olukorda parandada. Ei too ühiskonnale rikkusid, vaid tekitavad hoopis probleeme. Toetuste tagamine muudab nad veelgi kasutumaks, kahjulikumaks. malthus näitas, et elanikonna kasv toimub geomeetrilises progressioonis. Resursid, mis on vajalikud inimkonna ülalpidamiseks kasvavad aga artimeetilises prog. Ressursid ei suuda kasvad sama kiiresti kui rahvaarv. Demograafilise siirde teooria/mudel (Inglise, Rootsi, Prantsuse, Eesti sobivus). Esimene etapp kuni 18.saj keskpaigani- suremuse järsk langus(iseloomustav kogu 19.saj). Enne seda suur sündimus ja suremus. Teine etapp- plahvatuslik kasv: suremus langes kuid sündimus jäi samaks Kolmas etapp- ka sündimus hakkas langema Neljas etapp- sündimus ja suremus on mõlemad madalad- tagab elanikkonna kasvu Nt.Prantsusmaal oli suht aeglane kasv, kuna II etapp jäi vahele. Ka Eesti kuulub Pr.mudelisse.
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
Eri tüüpi käskude jaoks on vaja teha erinev ennustus. Ntks tingimusteta siirdekäskude juures eeldatakse hargnemist, tingimuslike juures ei eeldata, tsükli käskude juures, alamprogrammi poole pöördumise ning tagasipöördumise juures eeldatakse hargnemist. Hinnanguline õige 82%. Dünamiiline hargnemiste ennustamine: Jälgitakse pidevalt programmi täitmise kulgu, Igas olekus 2 bitti. Vasakpoolne näitab ennustust: 1- tuleb siire 0-ei tule siiret. Parem näitab eelmise siirde tulemust: 0 – ei tulnud siiret, 1-tuli siire. Sedasi saab vale ennustuse teha kahel korral, mille järel muudetakse ennustust. Hinnaguline 90% Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Pöördumine mälu poole on protsessori töökiirusega võrreldes väga aeglane. Mälu mis töötaks protsessesori taktsagedusel oleks vajaliku mahtude juures liiga kallis.
ühelt astmelt teisele, nt sotsialistlikust riigist kapitalistlikku demokraatlikku ühiskonda. Siirdeperiood kestab umbes 10 30 aastat ja jaguneb kolme ossa: 1. läbimurre (1-5 aastat) 2. .uue poliitilise, majandus- ja õigussüsteemi aluste rajamine (3 10 aastat) 3. .demokraatliku ühiskonnakorralduse stabiliseerumine (3 15 või enam aastat) Sellega kaasneb inimeste de- ja resotsialiseerimine üleminekuühiskonnas: uue mõttelaadi ja käitumise kujundamine. Siirde põhiprobleeme on selles, kuhu ühiskond suundub, millised on eesmärgid. 36. Mis on kultuur? Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Inimestest saavad ühiskonna täisväärtuslikud liikmed
ordinatsiooniruumis; 1) Kanarbiku, sambliku nõmmemetsad (kuivad, toiteainevaesed männimetsad) 2) Leeskuloo, kastikuloo loometsad, kuusikud, männikud 3) Pohla, mustika palumetsad 4) Jänesekapsa laanemetsad (viljakad metsad) 5) Sinilill, naat, sõnajalg salumetsad, segametsad enamasti (kuuski enamasti kõige rohkem) 6) Angervaksa, osja-tarna, karusambla soovikumetsa (soised) 7) Lodu lodumets 8) Sinika rabastuv mets 9) Siirde ja madalsoo, saba soomets 10) (kuivendatud kõdusoomets) Mänd enamasti vaesemas või kuivemas metsas; parasniiskes ja viljakas mullas kuusk. Soisemad alad on lehtpuu enamusega; siirdesoo või raba mänd; madalsoo sookask; lodu sangelpp. 27. Koosluste primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; Koosluste suktsessioon - koosluste muutumine ajas, kaasneb liikide vaheldumine, seotud KK muutustega, mis on môjutatud
et ei tekiks plastseid deformatsioone. Eeldatakse, et juhul kui kasutada EPN-ENV 7.1-s ette nähtud tugevusparameetreid ja osavarutegureid, siis pinnases plastseid deformatsioone ei teki. 4.3.1. Aluse deformatsiooni liigid. Hoonete ja ehitiste piirdeformatsioonide iseloom sõltub aluse deformatsiooni liikidest. Ühtlase vajumi puhul vajub vundamendi pealispind paralleelselt iseendaga. Selline vajumine põhjustab vaid ehitise siirde, ehitist deformeerimata. Vundamendi kaldeks nimetatakse vundamendi kahe äärmise punkti vajumite vahet, jagatuna punktide vahekaugusega. kalle Kallet iseloomustab vunamendi kaldenurga tangens: tan = (s2 - s1) / l , kus s1 ja s2 on vundamendi kahe punkti vajumid ja l on nende punktide vahekaugus. Suhteline läbipaine või kumerpaine f/L ehitise või ehitise osa suurim läbipaine
Juhtide korral on vabade laengukandjate arv suurem või natuke väiksem aatomite või molekulide arvust (näiteks kraanivee korral on vabu laengukandjaid ca 100... 1000 korda vähem kui veemolekule). Pooljuhtides on vabu laengukandjaid aatomite arvust vähem ca 106 korda, dielektrikute korral aga üle 10 9 korra vähem. Pooljuhtelektroonika Tervikliku pooljuhitüki sellist piirkonda, kus üks juhtivuse tüüp asendub teisega, nimeta- takse p-n-siirdeks. Siirde alas on juhtivuse tüüpi määravad laengukandjad ehk enamus- laengukandjad (n-osa elektronid ja p-osa augud) omavahel rekombineerunud (elektronid on augud ära täitnud). Allesjäänud positiivsetest (elektroni loovutanud) 46 doonorlisandi ioonidest ning negatiivsetest aktseptorlisandi ioonidest on moodustunud tõkkekiht, mille elektriväli on suunatud n-osast p-osasse ning surub nõnda enamus-
inertsjõud; 20) jõu elementaartöö; 21) punktmassi kineetiline energia; 22) jäiga keha kineetiline energia; 23) potentsiaalne energia; 24) inertsjõudude peamoment masskeskme C suhtes; 25) inertsjõudude peamoment z-telje suhtes; 26) peainertsmoment; 27) virtuaaltöö; 28) veereva ratta liikumishulk; 29) pöörleva keha kineetiline energia; 30) inertsjõudude peavektor; 31) punkti absoluutse siirde projektsioon x-teljele; 30) kineetiline energia jäiga keha translatoorsel liikumisel; 31) dissipatiivne jõud; 32) konservatiivne jõud; 33) üldistatud koordinaadid; 34) üldistatud kiirused; 35) üldistatud jõud; 340. Tõmmata järgnevas nimestikus alla skalaarsed (vektoriaalsed) suurused. Sellesse nimestikku võivad kuuluda: 1) jõud; 2) jõu projektsioon teljele; 3) jõu
ekraanile. Assotsiatiivmälu (Content-Adressable Memory) võimaldab otsida infot sõna sisu järgi ja teada saada teine osa sõnast või tema aadress. 3. SIIRETE (HARGNEMISTE) ENNUSTAMINE (BRANCH PREDICTION) Skeem üritab ära arvasta, kas andmeid tuleks sisse lugema hakata uuest mälu asukohast, millele masinkoodi tingimuslause viitab või jätkata vanast (juhul, kui siiret ,,ei võetud"). Kui siirde ennustamise suhtes otsustatakse valesti, tuleb konveier käskudega täis laadida otsast peale, millega kaasneb suur ajakulu siit ka vajadus taolise tehnoloogia järele. RISC protsessori poolt arvutitehnikasse toodud konveiertehnika ülima efektiivsusega kaasnevad kohati raskesti lahendatavad probleemid: a) Andmesõltuvus (Data dependency) lahendatav tehnilise nipiga, mis vajamineva operandi kiirkorras eelmisesse konveieri sammu kannab (interval forwarding)-
· Strateegia etapi tulemuste kontrollimine ning nende detailiseerimine, et oleks tagatud võimalikult täpne disain ja realiseerimine · Andmeobjektide atribuutide ja protsesside omavahelise seostuse ning andmekasutuse väljaselgitamine · Piirangute ja eelduste välja selgitamine Disaini etapp 8 · IS valmis projekteerimine · Siirde ja testimisplaani koostamine · Andmebaaside, süsteemi arhitektuuri ja tarkvara spetsifikatsiooni loomine · Leida parimad võimaluse antud süsteemi nõudmiste realiseerimiseks Ehitamise etapp · Vajamineva tarkvara kirjutamine, testimine ja kasutujuhendi koostamine 4.2 Arendusprotsessi meeskond Arendusprotsessi meeskonna moodustavad: · projektijuht · süsteemianalüütik · tellija pädevusalade esindajad · andmebaasidisainer
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva ...
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korpora...
· Lõppmultipleksor TM moodustatakse allsüsteemi poolsetest signaalidest SDH raame omavate STM-N tasemetega signaalidest (N= 1,4,16,64, ...) · Korduvused (R) signaalide regeneerimine ja tugevndamine siirdekauguste suurendamiseks. Lisamise- ja kukutamise multipleksorid (ADM) lisatakse ja kukutatakse STM-N signaalidest sooritatud arv allsüsteemi signaale · Ristlülitusseadmed (SDXC) teostatakse signaalide ühendusi eri STM-N signaalide vahel. Asünkroorne siirde viis ATM ATM ehk asünkroorne edastamisviis on kiire pakettülekande viisil põhinev tehnika, mis sobib kõikidele digitaalsetele siirdamisviisidele mõnest kbit/s kuni 622 Mbit/s ni. Sellest suuremad siirdesagedused (1,2 Gbit/s või 25 Gbit/s ) ei ole veel levinud. Digitaalsne siire võib olla kas andmed, pilt, heli või teised digitaalsed signaalid. Näiteks kõik PDH tehnilised kiirused 2,8,34,140 ja 565 Mbit/s või SDH tehnika 155,5 Mbit/s ning IP võivad tulla siin kõne alla.
Heidutatud (heitunud) on isikud, kes on lõpetanud tööotsingud, kuna on kaotanud lootuse seda leida. Tavaliselt ei loeta neid tööjõu hulka kuuluvateks, 33 kuna nad ei otsi aktiivselt tööd. Eestis reguleerib tööturu probleeme “Töötu sotsiaalse kaitse seadus”. 4.Töötuse vormid (liigid) ja mõõtmine Töötuse iseloomustamiseks tuuakse välja tema vormid: 1)Hõõrde ehk siirde ehk friktsionaalne - ajutine töötaolek, tekib seoses töökoha vahetamisega, ta on lühiajaline ja vabatahtlik ning vajalik, et kokku viia vabad töökohad ja vabad tööd otsivad inimesed. Selle vähendamiseks ei ole valitsusel spetsiaalseid programme 2)Struktuurne töötus – tekib majanduses toimuvatest struktuurimuutustest. Struktuurse töötuse puhul on vabad töökohad ja vabad inimesed, aga vabade inimeste kvalifikatsioon ei vasta vabade töökohtade nõuetele
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut BORIS GORDON, EDUARD PETLENKOV ISS0010 SÜSTEEMITEOORIA ÜLESANNETE KOGU 2007 Parandatud 2009 Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigus: B. Gordon, E. Petlenkov, 2007 ISBN 978-9985-59-688-3 2 EESSÕNA Käesolev ülesannete kogu on mõeldud kasutamiseks abimaterjalina õppeaines ISS0010 Süsteemiteooria. Kogu täiendab Hanno Sillamaa õpikut "Süsteemiteooria", millel on olnud juba neli trükki. Iga peatüki alguses on toodud viide selle õpiku (Hanno Sillamaa. Süsteemiteooria, TTÜ kirjastus) vastavatele teoreetilistele peatükkidele. Kui selles õpikus vastavat materjali ei ole, siis on antud viide teisele raamatule (K. Ogata. Modern control engineering, 2002). Ülesannete kogu on kasutamiseks nii harjutustundides, kontrolltöödeks ja eksamiteks etteval- mistamisel kui ka kursuse iseseisval läbimisel. See sisaldab ülesandeid põhiliste teor...
loodusest ja ise võtma kasutusele vahendeid, et ei tekiks olukorda, kus rahvastik ja tootlikkus kasvavad nii suures lõhes preventive check. Tema lahenduseks oli see, et vaestel ei tohi lubada saada lapsi, abielluda enne, kui neil pole piisavalt jõukust/tootlikkust malthusianism(inimkonna enda rahvastiku kontroll). 19.saj näitas, et hoolimata rahvastiku kiirest kasvust, siis 20.saj sai teooria palju tagasilööke. Rahvastiku juurdekasvu alusteks loodi demograafilise siirde teooria(1920-1930ndatel). Toimus neljas järgus: 1)eelmodernses ühiskonnas oli suremus ja sündimus keskmiselt 40 promilli. 2)teises etapi Inglismaal ja Rootsis langes 18.saj II poolel suremus kiiresti 20 promilli juurde, aga sündimus jäi püsima 40 promilli juurde 3)kolmandas etapis tuli kaasa ka sündimuse langus 4)modernses ühiskonnas on suremus ja sündimus jäänud 10-20 promilli vahele. See näitab, et rahvastiku juurdekasv ei tulene sellest, et hästi palju oleks sünnitama
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks ...
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismee...
check loodus ise kontrollib rahvastiku arvu. Ta pidas õigeks, et inimesed võtavad ise rahvaarvu kontrolli alla preventive check. Ta oli veendumusel, et riik peaks lubama lapsi ainult siis, kui pere majandus seda lubab. Tahtis keelustada vahekorra väljaspool abielu malthusianism. Pauperism. See on üldmõiste vaevuse jaoks, tähistab vaevust või vaene olemist. Inglismaal tähendas see seda, et neile kehtis English Poor Laws. Võisid elada vaestemajas. Demograafilise siirde teooria/mudel (Inglise, Rootsi, Prantsuse, Eesti sobivus). Demograafiline siire ehk üleminek on rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. See tõusis enamikes riikides tasapidi, v.a Eestis veel ei tõusnud. Inimeste oodatav eluiga Euroopas ja trendid laste suremuses. Kui kaua inimesed elasid üldse 19. sajandil? Enne 19. saj inimeste oodatav eluiga sünnihetkel jäi ainult 30 eluaasta kanti
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tol...
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .....................................................................
Triin Ploompuu Akad.tee 3-134 620 3949 Üllas Ehrlich Akad.tee 3-259 620 4040 Urve Venesaar Akad.tee 3-359 620 3951 Vaiva Kiaupaite-Grusninene Akad.tee 3-383 620 4005 Valdek Putkemaa Akad.tee 3-250 620 3635 Valdur Parasin Akad.tee 3- 232 620 4123 Veikko Kapsta Akad.tee 3-483 620 4057 Virve Siirak Akad.tee 3-353 620 3969 Virve Siirde Akad.tee 3-364 620 3963 Vladimir Sergejev Akad.tee 3-263 Matemaatika-loodusteaduskond Agne Velthut Akad.tee 15 Aili Hirvesoo IV 208 620 2995 Aime Miilberg V 413 620 3050 Aime Pärl Akad.tee 15 - 115 620 2800 Aini Vaarmann Akad.tee 15 - 313 620 2803 Aira Viires Akad.tee 15 Aivar Lõokene Akad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
