Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"siirde" - 310 õppematerjali

thumbnail
5
doc

Mikro-makroökonoomika kordamisküsimuste vastused eksamiks

5. Nimetage tootmisressursse, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Tööjõud, elekter, kapital, maa, materjal 6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad ...

Majandus → Micro_macro ökonoomika
391 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Elekter

Juhtide korral on vabade laengukandjate arv suurem või natuke väiksem aatomite või molekulide arvust (näiteks kraanivee korral on vabu laengukandjaid ca 100... 1000 korda vähem kui veemolekule). Pooljuhtides on vabu laengukandjaid aatomite arvust vähem ca 10 6 korda, dielektrikute korral aga üle 109 korra vähem. 5.8.1. Pooljuhtelektroonika Tervikliku pooljuhitüki sellist piirkonda, kus üks juhtivuse tüüp asendub teisega, nimetatakse p-n-siirdeks. Siirde alas on juhtivuse tüüpi määravad laengukandjad ehk enamus-laengukandjad (n-osa elektronid ja p-osa augud) omavahel rekom- bineerunud (elektronid on augud ära täitnud). Allesjäänud positiivsetest (elektroni loovutanud) doonorlisandi ioonidest ning negatiivsetest aktseptorlisandi ioonidest on moodustunud tõkkekiht, mille elektriväli on suunatud n-osast p-osasse ning surub nõnda enamus-laengukandjaid oma piirkonda tagasi. Siirde päripingestamisel

Elektroonika → Elektroonika
27 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Rahvastik ja rahvastiku protsessid

Kus perre lubatakse sündida kuni kaks seoses põllumajanduse suure töömahukusega. Pered hakkasid eelistama poisse . Sündimuse vähendamine on põhjustanud inimeste siirdumis maal linna ja ennustakse , et aastal 2015 elab 49,5% inimesi ja sajandi lõpul koguni 95% . Demograafiline siire Demograafiline siire ­ ehk üleminek on rahvastikuprotsess , mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga . Demograafilise siirde etappid: 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine · keskmine eluiga 40-45 · sünnib palju(40-45 prom) · sureb palju (30-35prom) · vanureid vähe · iive madal ( epiteemiate ja näljahädade ajal on suremus veelgi suurem ja loomulik iive tugevalt negitiivne ) perekonnas sünnib 10-12 last kellest täiskasvanuks saavad vaid 3-4 last. Nt: Aafrika , Okeaania 2

Geograafia → Geograafia
90 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Elektrivool gaasides Sädelahendus ja kaarleek

Füüsika Elektrivool gaasides Sädelahendus ja kaarleek Esse Koostaja: Klass: Õpetaja: Tallinn 2009 Elektrivoolu liigid Eristatakse kahte liik elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Elektrivoolu suund Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Tegelikult on üldjuhul voolu suund vastupidine, kuna juhtmetes liiguvad negatiivselt laetud elektronid (miinuselt plussile). Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja t...

Füüsika → Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Komposiitmaterjali konspeks

Samaaegselt toimub materjali kuumutamine. Kui vajalik kogus materjali on teo ette kogunenud, liigub tigu silindris edasi surudes pehme massi vormi. Silinder lõpeb suulisega, mille abil saab reguleerida plasti voolu hulka valukanalite süsteemi. 42. Kas survevalu abil saab valmistada pikkade kiududega armeeritud tooteid? Selgitage! Armeeritud plastide survevalu võib tingida vajaduse teistsuguste kruvide järgi. Eesmärgiks on vältida kiudude purunemist siirde ja survetsükli jooksul. Ühe võimalusena kasutatakse kaksikkruvi, mille korral materjal liigub teineteisest piisaval kaugusel olevate kruvide vahel. 43. Mida kujutavad endast BMC ja SMC massid? BMC (Bulk Moulding Compound) kujutab endast taignasarnast massi, mis sisaldab armatuuri ja täiteaineid ning mille kõvenemine toimub vormimisoperatsiooni käigus. SMC (Sheet Moulding Compound)

Materjaliteadus → Komposiitmaterjalid
197 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rahvastik ja rahvaarv

reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis- ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele. 7. Demograafilise siirde teooria Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond % Traditsiooniline DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Kaasaegne

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Maksroökonoomika

aktiivselt tööd. Tööhõive näitab, kui suur osa tööjõust leiab parajasti majanduses rakendust. Selle näitaja olulisust ei pea pikalt seletama - töö annab inimesele sissetuleku, millega end ära elatada, riigi tasandil tähendab madal tööhõive sotsiaalseid probleeme (halvemal juhul rahvarahutusteni välja). 20. Töötuse liigid (friktsiooniline, struktuurne, tsükliline töötus) 1)Friktsionaalne e. Siirde töötus Ajutine töötu olek, mis on seotud ühelt töökohalt teise(sobivama töökoha otsing) Eristatakse : 1) ümberõppest tingitud siirde tõõtus ( õpib otsib tööd) 2) töötajate voolavusest tingitud töötus 3) sessoone töötus ­ tekib hooajalise hõive vähenemise tõttu teatud majandusharudes (põllumajandus, turism, metsandus) 2)Struktuurne töötus Näitab majandus struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mitte vastavust

Majandus → Majandus
118 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Rakud, koed, nahk, elundid

3 Ühekihiline silinderepiteel.  Osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis. Silinderepiteeli rakud.  Magu  Peen- ja jämesool  Sapipõis  Munajuha  Emakas 4 Mitmerealine epiteel.  Imendumine,  sekretsioon  kanaleid läbiva sekreedi edasi juhtimine. Ripsrakud, karikrakud, kiilrakud, basaalrakud.  Hingetorus  Bronhiaalpuus  seemnejuhas  munandimanusejuhas * Transitoorne epiteel e. siirde ehk üleminekuepiteel ei ole läbitav veele ja sooladele, on väljavenitatav Kuseteedes, kusepõies All väiksemad, ülal suuremad<-katavad ja kaitsevad uriini eest. *Mitmekihiline lameepiteel kaitse ja barjäär Silma sarvkest, suuõõs, pärak, söögitoru, tupp Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid. Näita noolega kirjeldatavale rakule! Sidekude.

Inimeseõpetus → Inimese füsioloogia
96 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Elektromagnetismi teooriaeksami kordamismaterjal

Laeng Laeng on omadus. Laeng näitab, kui tugevasti osaleb keha elektromagnetilises vatastikmõjus. Vektoriaalne suurus. q [1C]=[1A*s] Kui kehas tekitatakse laengu puudujääk (nt. soojuslikult, hõõrdumise, kiirgusega jne), siis omandab ta vastupidise laengu. Kehas on alati täisarv elementaarlaenguid. q=+/-N*e Neutraalne aine Neutraalne aine on selline, kus kõigi laengute summa on 0. Voolujuhid, pooljuhid, dielektrikud Voolujuhid – laeng kandub hästi üle ühelt kehalt teisele Pooljuhid – teatud tingimustel kannavad (isolaatorid) Dielektrikud – ei juhi/ei kanna laenguid Anioon, katioon. Anioon – kaotanud elektroni, positiivne Katioon – saanud elektroni, negatiivne Punktlaeng Laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata. Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. (Jagame proovikehale(teine laetud keha) mõjuva jõu ja sellele kehale mõjuva laengug...

Füüsika → Elektriõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
53
ppt

Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid

7. Uus tootmise piirkond 8. Uus (raske)tööstuspiirkond 9. Keskklassi elamurajoon 10. Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) 11. Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond) Linnade elutsükli teooria 1. Urbanisatsioon e. linnastumine 2. Sub-urbanisatsioon e. eeslinnastumine 3. Kontra-urbanisatsioon e. 4. Re-urbanisatsioon e. taaslinnastumine vastulinnastumine Linnade elutsükliteooria ­ Urbanisatsiooni etapp ­ demograafilise siirde ja industrialiseerumisega kaasnev linnarahvastiku kiire juurdekasv agraarühiskonna lagunedes. Valdavaks mõjuteguriks majanduslikud põhjused. ­ Suburbanisatsiooni etapp ­ linnarahvastiku juurdekasvu aeglustumine, suurlinnade satelliitlinnade kiire areng ning maa ja linna vahelise piiri ähmastumine. eeslinnadest aeglasemaks. Eeslinnade kasv toimub Valg- Linnastute väljakujunemise algus, keskuslinna kasv jääb linnastumine

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Mukri Raba

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ramon Aru MUKRI RABA Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2017 1 2 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Mukri raba tekkeloost...................................................................................................4 2. Mukri raba taimestik......................................................................................................6 3. Mukri raba loomastik.....................................................................................................8 4. Turvas - raba rikkus....................................................................................

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Geoloogia

Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maako...

Geograafia → Geoloogia
27 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Detailide paindedeformatsioonid

EI Priit Põdra, 2004 166 Tugevusanalüüsi alused 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID · algmõõtmete printsiibist lähtuvalt punkti B x-koordinaat painde tagajärjel ei muutu (xB = xB'); · punkti B siirde y-telje sihis saab avaldada: vB = - cos B ; B2 · kui B on väike (B << 1 rad), saab Taylori rea abil: cos B 1 - ; 2 Ühtlaselt painutatud ühtlase M 2 M 2

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Staatikaga määramatud konstruktsioonid

N epüür N epüür FB FA Joonis 12.4 · sobivustingimus: sidemepunkti A koormus FA peab punktis A siirde kompenseerima (kuna seal tegelikult u A + u AFA = 0 ; siiret olla ei saa): FB l BC FA l · sobivustingimus annab sobivusvõrrandi: = ; EA EA l BC

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
46 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Läänemeri

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Erli Pärnpuu LÄÄNEMERI Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS_______________________________________________________3 1. Läänemere liigitus ja tähtsamad saared____________________________________4-5 2. Läänemere kalastik_____________________________________________________6 3. Läänemere taimestik__________________________________________________7-8 4. Läänemere loomastiku ja taimestiku liigilise vaesuse põhjused___________________9 5. Kokkuvõte____________________________________________________________10 6. Kasutatud kirjandus_____________________________________________________11 Sissejuhatus Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Lääneme...

Loodus → Keskkonnaõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ühiskond

110 demokraatiani 120 riiki 111 21. sajandi alguse suundumus on ilmselt demokraatia kindlustumine Siirdeühiskond 112 See on... mis see on? Eee see on, ee tähendab, paneme nii 113 See on üleminek ühest ühiskonnakorraldusest teise, üleminek ühest 114 majandussüsteemist teise. 115 Sellel ajal langeb elatustase,tekib rahulolematus ­ tekib igatsus tugeva või kindla 116 käe järele(diktatuuri oht) 117 Siirde ajal ei või langetada ka populistlike otsuseid ­ see tähenab, et ei või eirata 118 majanduse toimimise põhimõtteid=tulemuseks võib olla hüperinflatsioon 119 Demokraatia tunnused 1.3 120 Konkurents majanduses 121 Hääleõigus 122 Kodanikuõigused 123 Võimude lahusus: seadusandlik võim, täidesaatlik võim, kohtu võim, ajakirjandus ­ 124 demokraatia valvur

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Tolerantside ülesanded

TS,N = Smax + Nmax = 0,037+ 0,039 = 0,076 TS,N = TD + Td = 0,030+0,046 = 0,076 4. Ist on võllisüsteemis, sest võllisüsteemi kõigil istudel on võlli ülemine hälve alati 0 ja alumine ,,-,, märgiga, st võlli toleratsioon toetub vastu nulljoont altpoolt. 5 Ülesanne nr. 3 Lähteandmed: Ø46H8/h7 Ø120N8/h7 Ø40M7/h6 Lõtk, pinguga, siirde N 8 0 , 004 H 8 0 , 039 0 , 058 M 7 0 , 025

Masinaehitus → Masinatehnika
35 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Füüsika II eksami kordamisküsimused

tekivad aines augud (aukjuhtivus) (mis on tegelikult elektronidest tühjad kohad keemilises sidemes, neil on positiivne laeng ja nad saavad aines vabalt liikuda sarnaselt vabadele elektronidele). · Pn-siire põhiomadus (sire päri- ja vastupingestamine) Pn-siire juhib voolu ainult ühes suunas, nn. ventiili omadus (siis, kui ta on pingestatud pärsisuunaliselt, p-osast n-osasse). Vool on sellistel siiretel tavaliselt milliamprite suurusjärgus. Siirde pärivool sõltub pingest ligikaudu eksponentsiaalselt. Väga suure pinge poolt põhjustatud voolu korral võib soojenemise tõttu toimuda pooljuhtide riknemine ja seetõttu kasutataksegi ka välist piiravat takistust, et voolu piirata. Siirde päripingestamisel ühendatakse välise vooluallika plussklemm pooljuhitüki p-osaga ning miinusklemm n-osaga. Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja,

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Süsteemiteooria labori KTIII

Põhjenda mõlemat! 6. Missugust Matlabi käsku saab kasutada stabiliseeriva pidevaja tagasisidemaatriksi K arvutamiseks (U(t)=-K*X(t))? 7. Selgita, mis näitajate järgi järeldad katseliselt, et süsteem vastab nõutud tingimustele! (Siiretele viidates kasuta täpseid viiteid muutujatele ja täpseid algväärtuseid!) 8. Mille järgi hindad olekusiirete tegelikku saavutatud kiirust? (5% võetakse siirde maksimumväärtusest e maksimaalsest algolekust) 9. Selgita, mida ja kuidas täpselt tuleb muuta, et saada nõutud siire 2 korda kiiremaks? Missugused süsteemi parameetrid/elemendid sellega muutuvad

Muu → Süsteemiteooria
283 allalaadimist
thumbnail
42
pdf

METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC

tööpingist eemaldatakse ja pinki kinni- tatakse uus detail, algab uus operatsioon, samuti siis, kui vahetub tööpink. 19 TEHNOL. PROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel paigaldus- nimetakse op. osa, mis täide- takse töödeldava tooriku kinnitust muut- mata (iseloomustab muutumatu kinnitus). siire- op. lõpetatud osa, mis sooritatakse lõikeriista, töötlemisel moodustuvaid pin- dasid ja lõikereziimi astmeliselt muutmata läbim- on siirde lõpetatud osa, mis soori- tatakse lõikeriista ühekordsel siirdumisel tooriku suhtes lõikamise suunal, kusjuures muutuma peavad tooriku kuju, mõõtmed, pinnakaredus või muud parameetrid. 19 OPERATSIOONIKAARDI KUJUNDAMINE Operatsioonikaart sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjaliku kirjelduse siirete kaupa ja annab andmeid ka lõikeprotsessi elementide suurusest, kasutatud rakistest ja

Materjaliteadus → Metallide...
135 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Mikro ja makroökonoomika - turg, töötus jpm

Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 29. Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid? Töötus väljendab olukorda, kus osa tööjõust, kes soovib töötada, ei suuda leida sobivat tööd. Töötuse eriliigid: · Hõõrde ehk siirde ehk friktsionaalne ­ ajutine töötaolek, tekib seoses töökoha vahetamisega. Ta on lühiajaline ja vabatahtlik, et kokku viia vabad töökohad ja vabad tööd otsivad inimesed. Selle vähendamiseks ei ole valitsusel spetsiaalseid programme. · Struktuurne töötus ­ tekib majanduses toimuvatest struktuurimuutustest. · Tsükliline töötus ­ esineb majanduse langusperioodil.

Majandus → Mikro- ja makroökonoomika
216 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 II osa 1. Eesti metsakasvukohatüübid. Nende tähtsus, eraldamise alused, rühmitamine. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, puude juurdekasvu, alustaimestiku ja alusmetsa iseloomu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida, selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus s...

Metsandus → Metsandus
36 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Sooteadus eksam

Vastused: Sooteaduste alused 1. Soo ja turba mõiste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused  turba varumine  metsa kasvatamine  põllumjanduslik kasutamine  marjakasvatus  jahindus ja korilus  puhkus ja turism  teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alusta...

Bioloogia → Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Geograafia põhikooli materjal

tegurid, kuritegevus, sõjad. * Rahvastiku paiknemise keskmine maailmas: 42 inim/km2. * Toidu aineid kasvatatakse 11% maismaast, 20% on veel viljakat maad. * Maailma tihedamailt asustatud piirkonnad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika ida osa, Ida-, Kagu- ja Lõuna Aasia. * Mõjutavad tegurid, kus elada: -) 1. Majanduslikud: loodusvarad, infrastruktuur, väljapääs merele, tervishoid. -) 2. Looduslikud: vesi, kliima, mullastik, pinnamood, veekogud. Demograafilise siirde ehk ülemineku etapid * Demograafia ­ rahvastikuteadus. * Demograafiline siire ­ rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. 1­ 2 ­ vaheldumine 3 ­ demograaf. 4 ­ rahvastiku 5­ iseloomustav traditsiooniline plahvatus vananemine nüüdisaegne näitaja vaheldumine 1

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Seadmed ja rakised. Kursuseprojekt. Flants

Operatsiooni nimetus: Freesimine Nr. 6 Det. arv Det. mass Toor. mass Kulunorm Kkoef. Toorik (materjal), mark, nimetus: AL 6082T6, Ø75 mm, L=43 mm 5000 tk 108,09 g 512,91 g 404,82 g - Tt Te Siirde Paigaldus. Operatsiooni, siirde sisu, jahutus. Seade, rakised, lõikeriistad, mõõteriistad Tp Ta Spets. kinnitusrakis FL.01.01.04 . Vesiemulsioon. ap [mm] Vf [m/min] i Vc [m/min] n [p/min] Seade: freespink Bridgeport 610 XP3

Materjaliteadus → Metallilõikeriistad ja...
117 allalaadimist
thumbnail
197
pdf

Elektroonika

3. Pooljuhtseadised Pooljuhtdioodid. Elektron ­ negatiivse laengu kandja. Auk ­ positiivse laengu kandja. IV ­ Ge, Si; V ­ As, P; III ­ Al, Bo .............................................. Pooljuhtdiood 23 Protsessid pooljuhtdioodis, kui välispinge puudub: PP>>nn l0 ­ siirde laius nnPn = Ppnp = Pini [cm-3] Pini ­ omakontsentratsioonid puhtpooljuhis 0 - potentsiaaltõkke kõrgus (kontaktpotentsiaal) Pp nn 0 = t ln = t ln Pn np

Elektroonika → Elektroonika ja it
74 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Kodutöö (plokiratas)

Plokiratta konstruktsioonis peab laagri välis võru pöörlevaks komponendiks.Kuna tavaliselt on välisvõru paigal seisev siis on laagri pesa tolerantsi üsna keeruline valida.Minu arvates oleks kõige optimaalsem valida IT5 tolerantsi järk N5 [4, lk 111]mis tekitaks laagri välisvõrule siirdeistu maksimaalse lõtkuga 0,004 mm ning maksimaalse pinguga 0,024 mm. . Paigal seisev võru (sisemine võru) peab olema vabamalt (lõtk või siirde ist). Sellest lähtuvalt tuleb võlli tolerantsiks valida IT5 tolerantsi järg g5 [4, lk114] mis tekitab võlli ja sisevõru vahel maksimaalse lõtku 0.014 mm ja maksimaalse pingu 0.002 mm. 0 Välisvõru Max. Ping Laagri Max lõtk -13 -17 pesa -24

Mehhatroonika → Konstruktsiooni elemendid
38 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool TÖÖKORRALDUS KUI ORGANISATSIOONI TOIMIMISE VÕTI Referaat Õppejõud: lektor Virve Siirde Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 1. TÖÖKORRALDUSE PLANEERIMINE ORGANISATSIOONIS JA SELLEGA SEOTUD ENAMLEVINUD PROBLEEMID ............................................................................................. 4 2. TÖÖKORRALDUSE PARENDAMISE VÕIMALUSED ....................................................

Majandus → Organisatsiooni ja juhtimise...
58 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Pedagoogika ülddidaktika tunniettevalmistus

TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Geograafia Klass: 10. klass Aeg: 14.11.11, teine tund. Õpilasete iseloomustus: Õpilastele tundub geograafia meeldivat ning tundi tullakse suhteliselt hea meelega. Tegemist on tavaklassiga, kus on nii tublimaid ja võimekamaid kui ka vähem motiveeritumaid ja vähemvõimekaid. Üheskoos on aga klass tubli ja nõrgemaid toetatakse. Õpilased viskavad palju nalja ning koosarutlused ja analüüsid sujuvad hästi, vähem soovitakse kirjalikku tööd. Tunnikava koostanud üliõpilase nimi: Tunni teema: Demograafiline üleminek Tunni eesmärgid: · Omandab arusaama, et riigi sündimus ja suremus, rahvastikuarv ei ole üksiseisev aspekt või lihtsalt number, vaid see on ajas muutuv suurus, tugevalt seotud riigi kui terviku toimimisega, arenguga (tehnika, meditsiin, valdav peremudel) jne. · Teab peamisi rahvastikutüüpe ning etappe. · Teab mis regioonides on ini...

Ühiskond → Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
24
doc

PÜHENDUMUS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Mikk Kornejev, Rasmus Värk PÜHENDUMUS Referaat õppeaines Organisatsioonikäitumine Õppejõud: lektor Virve Siirde Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. Pühendumus üksikisiku tasemel.............................................................................................4 2. Pühendumus grupi tasemel.....................................................................................................6 3. Pühendumus organisatsiooni tasemel.....................................

Majandus → Organisatsioonikäitumine
7 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Autoparkla infosüsteemi arendus

30 9.2 Analüüsietapp Tulevase infosüsteemi struktuuri loomine. Vastavalt strateegiaetapis koostatud projektiplaanile mudelite detailiseerimine koostöös kasutajate ja analüütikutega. Strateegiaetapi tulemuste üle võtmine ja kontrollimine, nende detailiseerimine, et oleks tagatud võimalikult täpne disain ja realiseerimine. Andmeobjektide atribuutide ja protsesside omavahelise seostatuse ning andmekasutuse väljaselgitamine. Siirde tingimuste ja vajalike ressursside määratlemine, piirangute ja eelduste välja selgitamine ­ 10 päeva. 9.3 Disainietapp Infosüsteemi valmisprojekteerimine. Siirde ja testimise kava koostamine. Andmebaaside, süsteemi arhitektuuri ja tarkvara spetsifikatsiooni loomine. Leida parimad võimalused antud nõudmiste realiseerimiseks ning soovitud viivil toimiva süsteemi saamiseks antud tehnilises keskkonnas ­ 13 päeva. 9.4 Ehitamise etapp Vajamineva tarkvara kirjutamine

Informaatika → Infosüsteemide...
124 allalaadimist
thumbnail
196
pdf

HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE

Masinaehitusteaduskond Detaili Nr, nimetus 000.000.011, Hülss Operatsiooni nimetus Hülss treimine Nr 1 Det. arv Det.mass Toor.mass Kulunorm Kkoef. Toorik (materjal), mark, nimetus: Hülsi toru 50x40x6000 St 52.3 DIN 17100 5000tk 1,87kg 1,95 0,08kg Siire Paigaldus. Operatsiooni, siirde sisu Jahutus. Seade, rakised, lõikeriistad, mõõteriistad Tt Te Tp Ta Neljapakilises isetsentsreeruvas padrunis, vesiemulsioon i n

Masinaehitus → Masinatehnika
30 allalaadimist
thumbnail
13
docx

TKTK esimese aasta füüsika eksam

ELEKTROSTAATIKA 1)Elektrilaeng ja -väli Elektrileng(+elementaarlaeng) ja laengu jäävuse seadus(+valem, näide) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elementaarlaeng on 1,6*10-19 C Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2...+qn=const Elektriväli(välja kujutamine jõujoontega/joonis) Elektriväli-Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid." Elektrivälja tugevus(valemid ja mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q 0=1C) mõjuv jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid)...

Füüsika → EHITUSFÜÜSIKA
36 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega

töötsükleid ¨ võimaldab näiteks treimisel kasutada programmeeritud laastumurdmist (ettenihke tsüklilise muutmise teel) ¨ · võimaldab keeruka kujuga treimisel hoida konstantset lõikekiirust v (v=PI()dn, kus d - töödeldav läbimõõt, n-pöörlemissagedus) ¨ · võimaldab kasutada alalisi tsükleid soonte ning sfääriliste pindade treimise ja keermestamise kohta · kui ette anda töötlusvaru, siirde maksimaalne lubatav lõikesügavus ja töötlusrežiimid, annab arvuti automaatselt käsu kogu töötlusvaru eemaldamiseks järgnevate siiretega · võimaldab automaatset instrumendivahetust: instrumendivahetuse ajakulu on minimaalne · võimaldab eelhäälestusega instrumentide kasutamist: häälestamise ajakulu on minimaalne · minimiseerib nõudeid pingioperaatori käelisele osavusele, mille

Tehnika → Automatiseerimistehnika
193 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Piiumetsa maastikukaitseala

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Piiumetsa maastikukaitseala Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaitseala üldine kirjeldus............................................................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus)....................................................................

Loodus → Keskkonna kaitse
12 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Rakenduslik süsteemiteooria - konspekt

Süsteem – omavahel seotud elementide hulk, mida vaadeldakse ühtse tervikuna. Alamsüsteem – süsteemi S kuuluv süsteem(nt süsteem S1). Ülemsüsteem – süsteem Z kuhu kuulub süsteem S. Väliskeskkond – süsteemi S väliskeskkonnaks on kõik see, mis ei kuulu süsteemi S. Avatud süsteem – süsteem, mis on seotud väliskeskkonnaga. Väliskeskkond mõjutab süsteemi ja vastupidi. Suletud süsteem – süsteem millel ei ole seoseid väliskeskkonnaga. Süsteemi sisenditeks (sisendelementideks) on need süsteemi elemendid, milliseid vaadeldakse kui algressursse, algmaterjale, lähtesuurusi, algandmeid või -põhjuseid. Sisendid on süsteemi sõltumatud muutujad. Sisendid võivad olla mittejuhitavad või juhitavad. Süsteemi väljunditeks (väljundelementideks) on need elemendid, milliseid vaadeldakse kui tegevuse tulemusi või tagajärgi. Väljundid on süsteemi sõltuvad muutujad. Süsteemi operaatoriks (protsessiks, funktsiooniks) nimetatakse eeskirja, algoritmi, tehnoloogiat, ...

Energeetika → Energia ja keskkond
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

1.3 Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks. Globaliseerumiseks oli vaja kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist koostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist. See tuleneb uutest side ja infotehnoloogiatest, transpordi kiirest arengust. Innovatsioon on piirkonna kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase, kutseoskused, pidev koolitus ja tehnoloogiline uurimis ja arendustöö. Maailma majanduskeskused on PõhjaAmeerika, LääneEuroopa ja Jaapan. Iga vähegi keerulisema toote valmistamise võib jaotada etappideks: Uurimis ja arendustegevuse käigus tegeletakse uue toote arendamisega. See nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Kolmas...

Geograafia → Geograafia
170 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

üle 12 promilli aastas, omane enamikule Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika riikidele. Riikide rahvastikupüramiide mõjutavad sõjad ning olulist osa mängivad ka genotsiidid(1951.a jõustunud ÜRO genotsiidikonventsioon tunnistab genotsiidiaktid kriminaalkuriteoks.) Demograafiline siire Demograafiline siire ­ e. üleminek on rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimese keskmine eluiga. Tinglikult võib eristada viit demograafilise siirde etappi: · Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine See on kõige vanem etapp, esineb riikides, kus on elatusmajandus, perekonnas sünnib tavaliselt 10-12 last, kellest täiskasvanuks saab vais kolm-neli, tänapäeval esineb seda Aafrika, Ladina-Ameerika või Okeaania piirkondades elavatel hõimudel. - Kõrge sündimus - Kõrge suremus - Madal iive - Keskmine eluiga 40-45 eluaastat - Vanureid on vähe · Demograafiline plahvatus

Geograafia → Geograafia
153 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Intellektuaalse kapitali väärtus ettevõttele

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Liis Mägi ja Sten Martin INTELLEKTUAALSE KAPITALI VÄÄRTUS ETTEVÕTTELE Referaat Juhendaja: õppejõud Virve Siirde Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. INTELLEKTUAALSE KAPITALI OLEMUS...................................................................... 4 2. KOOSTISOSAD.....................................................................................................................6 3. INTELLEKTUAALSE KAPITALI TÄHTSUS ...................................

Majandus → Juhtimise alused
38 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Globaliseerumine, demograafia

Globaliseerumine 1. Globaliseerumise mõiste ja suundumus. On kultuuriline, sotsiaalne kui majanduslik fenomen. On protsess, milles organisatsioonid pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel, mitte kohalikel turgudel. Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel läbi ettevõtlusinstitutsioonide ja kapitalistliku filosoofia, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. 2. Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks? Globaliseerumise aluseks loetakse perioodi u 500 aastat tagasi, kui hakasid kujunema Euroopa riikide koloniaalimpeeriumid. 3. Globaliseerumise kom lainet a) 1870-1914 b) 1950-1980 algus b) 1980-2000 4. Globaliseerumise vedavad jõud Ühelt poolt on üleüldine transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. · Siirdekulud ­ kaubavahetuskulud. Kaupade veda...

Majandus → Majandus
78 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Hüdrogeoloogia II KT

Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine. Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad. 3. Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse? V: Sood on alad, kus muld on suurema osa aastast niiskusega küllastunud, madalamatel kohtadel sageli veega kaetud. Soos kasvavad niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turba...

Varia → Hüdrogeoloogia
7 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Keemia ja materjaliõpetus

Õpikud – eesti k. puuduvad; keemia vt. H. Karik, U. Palm, V. Past enamkasutatavate ainete ja materjalide Üldine ja anorgaaniline keemia, Valgus, 1981. klasside olulisi keemilisi tüüp omadusi. Õppevahendid: korrosioon vt E. Talimets, V. Kallast Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje, TPI, 1988; V. Suurkask Korrosioonitõrje, TUT, 2011; polümeerid vt K. Help, A. Siirde, E. Piiroja Orgaaniliste ja kõrgmolekulaarsete ühendite keemia alused, TPI, 1984. Sobivad ka üldise keemia õpikud (ingl. k. General Chemistry); Internet Loengute ettevalmistamisel on kasutatud dots. M. Põldme loengukursuse materjale ja näiteid. Viia Lepane 5.09.2012 7 Viia Lepane 5.09.2012 8

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused

Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused 1. ÜLEVAADE EESTI KLIMAATILISTEST TINGIMUSTEST 1.1. Kliimat kujundavad tegurid Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30 ja 59º50 pl vahel mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhuma...

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Elektrotehnika

Põltsamaa Ametikool Elektrotehnika alused A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Üldteadmised elektrotehnikast 1.1 Vooluring Omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, moodustavad vooluahela. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Lüliti sulgemisel tekib vooluahelas vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud osades elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamise...

Auto → Auto õpetus
95 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Majanduse mõisted

suureneb. 27. Kui on tegemist konstantsete kuludega tootmisalaga, siis sisendite hinnad ja teised tootmiskulud ei kasva, kui firmade arv suureneb. 28. Kui 10% neist inimestest, keda statistiliselt peetakse töötuseks, muutuvad heidutatud isikuteks, siis nii töötusemäär kui tööjõu arv vähenevad. 29. Monopoli puhta heaolukahju põhjuseks on see, et monopool vähendab tootmismahtu, et hinda tõsta. 30. Igal ajaperioodil esinevat siirde ja struktuurset töötust nimetatakse loomulikuks töötuseks. 31. Ühiskonna tasakaalustatud arendu mõõtmise aluseks on võetud rahvusliku rikkuse konseptsioon. 32. Nõudluse hinnaelastsuse abil kirjeldatakse hüvise hinna muutusest tingitud nõutava koguse muutmist. 33. Pakkumise mõjurid on teiste hüvise hinnad, pakkujate arv, tootmisel kasutavate ressursside hinnad, hüviste tootmistehnoloogia, pakkujate hinnaootused. 34

Majandus → Majandus
32 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Majanduse areng ja stabiilsus

Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. ­ üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. ­ 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators ­ majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , ­ 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) ­ on mingil periodilriigis toodetud lõpptarbimisegakaupade ja teenuste maksumus ...

Majandus → Majandus
20 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

palga ja tingimustega tööd. Tööpuudus on mittevabatahtlik, kui inimesed on kaotanud töö, kuid nad tahavad ja on võimelised tegema tööd isegi palga eest, mis on madalam kui antud oskustega oleks võimalik saada. Töötusemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga ja korrutatakse 100%. Eestis on see 5,5 % ehk 5-6%. 24.Töötuse liigid Tööpuuduse liigid on : siirde tööpuudus, struktuurne tööpuudus ja tsükliline:. Siirdetööpuudus ­ põhjustajaks töötajate madal geograafiline mobiilsus ja ebatäielikkus tööturu kohta. Ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ( sobivama töökoha otsinguga. Töötajate voolavusest tingitud ).Ümberõppest tingitud ja sesoonne töötus. Hooajaline töötus ­ seotud aastaajaga (turism, jahindus)

Majandus → Majandus
215 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Pilveteenuse pakkuja sekundaarvastutus autoriõiguste rikkumise korral

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Pilveteenuse pakkuja sekundaarvastutus autoriõiguste rikkumise korral Referaat Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÜLDISELT PILVETEENUSTEST..........................................................................................4 2.SEKUNDAARVASTUTUSE OLEMUS.................................................................................8 2.1.TEISELE ISIKULE KANDUV VASTUTUS...........................................................

Õigus → Intellektuaalse omandi...
3 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Lõiketöötluse projekt

suure sisediameetriga terik. Soovituslikud režiimid:  fn = 0,1 – 0,4 – 0,8 mm / p  Vc = 425 – 275 – 200 Teriku hoidikuks valisin SCLCR 2020K 12. Kuna antud terakeha vastab treipingi terakeha hoidjale 20 x 20 mm, toetab valitud teriku kuju, sobib nii piki kui ka ristitreimiseks. 7.2. Väliskontuuri puhastöötlus [8] Puhastöötluse terikuks valisin CCMT 09 T3 08-PF 4315. Kuna antud terik peab andma pinnakareduse Ra 3,2, kannatama siirde lõpus väikest löögilist koormus ja vastama ka materjalile, siis on antud terik vastav. Soovituslikud režiimid:  fn = 0,1 – 0,4 – 0,8 mm / p  Vc = 570 – 405 – 300 Teriku hoidikuks valisin SCLCR 2020K 09. Kuna antud terakeha vastab treipingi terakeha hoidjale 20 x 20 mm, toetab valitud teriku kuju, sobib nii piki kui ka ristitreimiseks. 11 7.3

Masinaehitus → Lõiketöötlus
62 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mikro-makro Lühikonspekt eksamiks loengumaterialide järgi

1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Maj...

Majandus → Micro_macro ökonoomika
204 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun