Läänemeri Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere liigestus ja tähtsamad saared. Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sel...
Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Elizaveta Ermolina, Anastasija Belinko, Mustafa Özdemir EETILISE JUHTIMISE TÄHTSUS ETTEVÕTES Referaat Õppekava: Ärindus TABB11 Õppejõud: Virve Siirde, MSc Tallinn 2018 sisukor SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.EETILISE JUHTIMISE OLEMUS..............................................................................................4 1.1Juhtimiseetika tüübid ja lähenemisviisid................................................................................6 2.ÄRIEETIKA...........................
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumise...
1. Organisatsiooni mõiste Kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Organisatsiooni edukuse eeldused Org peab andma tulemusi, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Neli koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus, ainelised ja rahalised varad. Org peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Juhtimise kui protsessi mõiste Inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandami...
Järeldusena kasvab sündimus veidi, suremus aga veidi langeb, iive tõuseb üle nulli, aga ainult üsna vähe. Tulemuseks on nullkasvu olukord. Et selles puuduvad olulised muutumispõhjused, jääb nullkasv arvatavasti kauaks püsima. Täpselt seda muidugi ei tea, sest nullkasvuni on jõudnud vaid vähesed rahvastikud ja sedagi üsna hiljuti. Demograafilise siirde on läbi teinud ka Eesti rahvastik, õieti mõlemad rahvastikud. Kuni 1940. aastani oli tulnukrahvastik vähearvuline ja demograafilise siirde iseloomu määras ära põlisrahvastik. Demograafiline plahvatus toimus Eestis XVIII sajandi lõpust umbes kuni 1890-1900 aastani. Et Eesti põlisrahva majanduslik ja ühiskondlik olukord oli ikka veel väga raske, langes suremus aeglaselt ja iive ei muutunudki eriti suureks. 1881
Orienteeruvalt võib hinnata vajalikku läbilaskeriba järgmise valemiga: Joonis 4.1.4 Kui lubatav moonutuste määr on väiksem tuleb kasutada lugejas arvu 4, kui suurem siis 2. 4. 2 Impulsside moonutumine Rc-ahelas: Rc-ahelat kasutatakse astmete vahelise sidestus ahelana, et eraldada alalisvooluliselt võimendusastmeid ja juhtida samalajal signaale ühest astmest teise. Impulsside korral on signaalide edastamine ühest astmest teise seotud sidestus ahelas toimuvate siirde protsessidega, mis tekkivad ahelas kahel korral: 1) Impulsi algul. 2) Impulside lõppedes. Nende impulsside kulg mõjutab ka impulside kuju moonutusi. Eristatakse kahesuguseid sidestus ahelaid. 1. Väikese ajakonstandiga ahelad, kus impulsi kestel jõuavad siirde protsessid lõppeda. Taolise ahela liigi tunnuseks on see, et ajakonstant on tunduvalt väiksem kui impulsi kestvus. Joonis 4.2.1 2. Suure ajakonstandiga ahelat, kus impulssi kestel jõuab siirde protsess vaid
mõjutab seda ka meeste, laste ja vanade naiste arv. 7) Miks ei tohi riigi suremuse üle otsustada ainult suremuse üldkordaja põhjal? Sest seda näitajat mõjutab palju rahvastiku vanuskoosseis. 8) Demograafiline üleminek: graafik! traditsiooniline rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, nüüdisaegne rahvastiku tüüp. Sündimuse suremuse võrdlemine ja miks? Rahvastikupüramiid kuju järgi ära tunda a. Nimeta ja kirjelda demograafilise siirde etappe ning too riikide hulgast igaühe kohta 3 näidet. TRADITSIOONILINE RAHVASTIK- sündimus kõrge; suremus kõrge(arstiabi pole, olukord paraneb); iive on nullilähedane; rahvaarv on stabiilne; keskmine eluiga on madal (40-45); vanureid on väga vähe (ainult paar protsenti); nt: Uganda, Sierra Leone DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- sündimus kõrge(on kõrge traditsioonide pärast); suremus langeb kuni u 15‰(arstiabi paranemine, puhta vee
töötlemisel. o PAIGALDUS – on operatsiooni osa, mille vältel töötlemise käigus muudetakse tooriku (detaili) kinnitust antud tööpingis. Operatsioon võib koosneda mitmest paigaldusest. o SIIRE – on operatsiooni osa, mille vältel töödeldakse teatud pind või tooriku (detaili) ühe tööriistaga samal töörežiimil. o LÄBIM – on siirde osa, mille kestel töödeldakse maha toorikul materjali üks kiht. Treimissiirded o Otspinnatöötlus; Mahalõikamine; Astme ja koonuse töötlus; Keermestamine; Profiilteraga töötlemine; Profiiltöötlus. Töötlemisviisid o Koorivtöötlus R (eeltöötlus) – Toimub suurte materjalikihtide eemaldamine, tavaliselt esimene siire pinna töötlemisel. Nõuded töödeldud pinna siledusele,
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut RAHVUSVAHELISTE ETTEVÕTETE OLEMUS NING JUHTIMISE OMAPÄRAD Referaat Õppekava Ärindus Autorid: Pille Ülem, Maria Ritter, Getter Oja Õppejõud: Virve Siirde, MSc Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1.RAHVUSVAHELINE ETTEVÕTE ............................................................................................ 4 1.1. Rahvusvahelise ettevõtte tekkimine...................................................................................... 4 1.2. Rahvusvahelise ettevõtte liigid .............
Kõrge sagedusega lülitamiste korral tuleb praktikas sageli arvestada pooljuhtseadise taastumisaega. Dioodide tootjad annavad kataloogides voolu muutumise kiiruse sI ja taastumisaja tR, mille abil saab leida maksimaalse lubatud vastuvoolu IR max = sI tR , kus s on Laplace'i operaator (2.4). Kõrgsageduslikul lülitamisel on täiendavalt väga tähtsaks parameetriks soojussiirdetakistus, mis näitab siirde hetketemperatuuri sõltuvust ajast konstantsel võimsusel. Voolu valikul etendavad väga suurt osa pooljuhtseadise jahutustingimused ning seetõttu monteeritakse jõudioodid harilikult jahutusradiaatorile, mis tõhusalt hajutab soojust kestevtalitluse puhul. Tavaliselt näidatakse dioodi tehniliste andmete lehel kolm erinevat voolu väärtust: voolu keskväärtus, voolu efektiivväärtus ja maksimaalne lubatud vool. Muundurit
0,25 jne.). Tööjõud moodustub töötutest ja hõivatutest. Heidutatud (heidutatud töötajad) on isikud, kes on lõpetanud tööotsingud, kuna on kaotanud lootuse seda leida. Tavaliselt ei loeta neid tööjõu hulka kuuluvateks, kuna nad ei otsi aktiivselt tööd. Eestis reguleerib tööturu probleeme "Töötu sotsiaalse kaitse seadus". Töötuse iseloomustamiseks tuuakse välja tema vormid: 1) Hõõrde ehk siirde ehk friktsionaalne - ajutine töötaolek, tekib seoses töökoha vahetamisega, ta on lühiajaline ja vabatahtlik ning vajalik, et kokku viia vabad töökohad 10 ja vabad tööd otsivad inimesed. Selle vähendamiseks ei ole valitsusel spetsiaalseid programme 2) Struktuurne töötus tekib majanduses toimuvatest struktuurimuutustest. Struktuurse
kõrgem. Argentina puhul on keskmine eluiga veel suhteliselt madal, nagu näha rahvastikupüramiidist. ÜRO inimarengu indeks on Argentinal 0,860, millega asub see 46. kohal edetabelis. See näitab, et riik on keskmiselt arenenud. Argentina on läbinud enam-vähem demograafilise siirde ning on teel kõrgelt arenenud riigi poole. 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID Argentina on järgmiste organisatsioonide liige: · IMF ehk International Monetary Fund ehk Rahvusvaheline Valuutafond · OECD ehk Organisation for Economic Co-operation and Development ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid
TRÜKITEHNOLOOGIA 2. KURSUS PIRET VALK EKA 2015 REAKTIIVVÄRVID Reaktiivvärve kasutatakse põhiliselt tsellulooskiude trükkides. Edasi arendatuna on nad aga tähtis värvirühm ka proteiinkiudude värvimisel ja trükkimisel. Sünteeskiududest polüamiid käitub värvimisel sarnaneselt villaga ning on samuti reaktiivvärvidega trükitav. Esimese reaktiivvärvina tuli 1956.a. turule Inglise ICI tehase Procion-värv, 1960-ndail muutusid reaktiivvärvid kangatrükis tavaliseks. Neil olid rõivakangaste trükiks olulised omadused: hea vastupidavus, eriti pesu- ja hõõrdumiskindlus. Ka reaktiivvärvide puhtad toonid, sobivus paljudele materjalidele ja mitmeks otstarbeks, kiirendasid nende kasutuselevõtmist tööstuses. Pigmentvärvidest erinevad reaktiivvärvid olemuslikult. Neil on teistsugune kinnituspõhimõte: reaktiivvärvis on eriline aktiivne ...
vähenemine ( eriti väikelaste osas ) ning seega rahvaarvu kasv üle 12 promilli aastas . See on omane enamikule Aafrika , Aasia ja Ladina Ameerika riikidele . DEMOGRAAFILINE SIIRE : Demograafiline siire ehk üleminek on rahvastikuprotsess , mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga . Tinglikult võib eristada viit demograafilise siirde etappi : 1) Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2) demograafiline plahvatus , 3) üleminekuetapp , 4) rahvastiku vananemine , 5) nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine . GEOGRAAFIA 19.november.2008 RAHVASTIKU TÖÖHÕIVE JA MAJANDUSE ÜLDINE STRUKTUUR : Missugused näitajad iseloomustavad riigi või mõnepiirkonna sotsiaalset ja majanduslikku arengud ?
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT 1. Elektrivälja olemus ja omadused. Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 2. Elementaarlaeng. Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper). 3. Laengute jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured positiivne ja negatiivne laeng korraga. 4. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mill...
RAMSARI KONVENTSIOON SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................2 RAMSARI KONVENTSIOON EESTIS................................................................................................... 3 MILLEKS KAITSTA MÄRGALASID?.............................................................................................................4 LEPPEGA SEOTUD KOHUSTUSED...................................................................................................... 5 MÄRGALADE KAITSE EESTIS..............................................................................................................6 RAHVUSVAHELISE TÄHTSUSEGA MÄRGALAD EESTIS..............................................................8 MATSALU MÄRGALA.......................................................................................................
Tehe sooritatakse protsessoris (aritmeetika-loogikaplokis) käsu tehtekoodi kohaselt. Tulem salvestatakse akumulaatorisse või kaheoperandiliste tehete korral teise operandi asemele mälupessa. Järjekordse käsu ettevalmistamine seisneb käsuloenduri formeerimises. Kui programmi käske täidetakse järjestikku, siis suurendatakse käsuloenduri sisu ühe võrra. Siirdekäskude korral suunatakse sõltuvalt lipust käsuloendurisse siirde aadress (Z = 1) või suurendatakse käsuloenduri sisu ühe võrra (Z = 0). Seega sõltub tingimusest (lipust), kas programmi täitmist jätkatakse järgmisest käsust või pöördutakse tingimussiirde käsus näidatud aadressi poole ja jätkatakse programmi täitmist sealt. Kõiki loetletud tegevusi juhib protsessori juhtplokk. 2.2.5. Protsessori käsustik Mikroarvuti programmeerimine masinakoodis või assemblerikeeles eeldab kõigi tema käskude põhjalikku tundmist
Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Riigimaanteede üldandmed...........................................................................4 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused.........................................................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted.................9 4.1 Teehoiukava finantsplaan.......................................................................10 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine.........................
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
emittersiire suletakse jätkub nende liikumine kollektorisse ning transistori sulgumisel tekib kollektropinges võrreldes sisendpingega hilinemine. Selle hilinemise kestus on otseselt seotud kasutatavate transistoride sagedusomadustega. Mida kõrgem on transistori piirsagedus, seda lühem on nimetatud hilistumine. Teine probleem tuleneb sellest, et impulssidega kaasnevad siirdeprotsessid, mis tekivad nii impulsi algul kui ka selle lõpul. Need siirde protsessid mõjutavad signaali kuju ja nendega tuleb arvestada. Impulss signaalid on vaadeldavad mittesiinuseliste voolude ja pingetena, mille kohta on tõestatud, et nad koosnevad tervest reast erineva sagedusega siinus komponentide ehk harmooniliste summana millele on liidetud mingi alaliskomponent. U ( t ) = U 0 - U m1 sin ( t + 1 ) + U m 2 sin ( 2t + ) + .... + U mn sin ( n t + n ) Siin U0 on alalis komponent bla bla. U1m on esimene harmooniline, mille sagedus võrdub
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastup...
1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused on, voolu hetkväärtus i = Imsin(t+0) kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk (psi), mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetataks...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutiteaduse instituut Reemo Hansberg / Sten Sang / Kaur Mölder 134154-IABB40 / 112204-IABB40 / 134143-IABB40 MUUTUSTE MÕJU ORGANISATSIOONILE Referaat Juhendaja: Virve Siirde Lektor Tallinn 2015 SISUKORD MUUTUSTE MÕJU ORGANISATSIOONILE..............................................................1 SISUKORD.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.ORGANISATSIOONI MUUTUSTE JUHTIMINE.........................
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotava...
ühiskonda transformatsioon ühiskonnas toimuv iseregulatiivne arenguprotsess. Ühiskonna tüübi muutumine. Nt moderniseerumine globaliseerumine(üleilmastumine) postmoderniseerumine üldperiodiseering- eelduste kujunemise periood uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg uue süsteemi väljaarenemise periood post-revolutsiooniline faas konsplideerumise periood (tahenemine) Eesti siirdeaja perioodid: I siirde eelne ärkamine 1987-88 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti) II Läbimnurre, "laulev revolutsioon" 1988-1991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus) Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 1992-1995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine,
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
,,AKADEEMIA" 9/1995, lk 18321842 ABSTRAKTSIOONID Gilbert Ryle Tõlkinud Paavo Annus Püha Augustinus ütles: "Kui sa ei küsi minu käest, mis on Aeg, tean ma seda suurepäraselt; aga kui sa seda minult küsid, siis ei tea ma, mida öelda". Mis siis oli see, mida ta teadis suurepäraselt, ja mis oli see, mida ta ei teadnud? Ilmselt teadis ta täiuslikult selliseid asju nagu see, et eile juhtunud asjad on palju hilisemad kui need, mis leidsid aset kuu aega tagasi; et rändaja, kes kõnnib neli miili tunnis, liigub kaks korda kiiremini kui rändur, kellel kulub kaks tundi sama teekonna läbimiseks. Ta teadis, kuidas kõnelda asjadest ja kuidas mõista talle öeldud asju, mis täpselt määrasid kuupäevi, kestvust ja kell...
HÜRDOLOOGIA Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek. Evaporatsioon- aurumine. Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM -1- VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri 97,2% Mandrijää ja jääliustikud 2,15% Põhjavesi 0,62% (sh aktiivse vee...
MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, ...
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus loodusvarad, res...
c tänu NSV Liidu suurele turule, tohututele loodusressurssidele ja defitsiidimajandusele 95 Partnerlus- või konsensuskapitalismi näiteks tänapäeva maailmas on a Põhjamaad b Jaapan c Tsehhi 96 Otsesteks protektsionistlikeks meetmeteks peetakse a toetusi uute toodete väljatöötamiseks b impordi piiramiseks rakendatavad kvoodid ja litsentsid c riiklikult koordineeritud uurimis- ja arengutegevuse ning teholoogia siirde programme 97 Eesti NSV tööstuse materjali- energia- ja transpordimahukus oli tingitud a kohalike elektrijaamate ja tiheda raudteevõrgu olemasolust b energiakandjate ja tooraine madalatest hindadest NSV Liidus c kohalike põlevkivivarude olemasolust 98 Põrast Vabadussõda läbiviidud maareform oli majanduslikust seisukohast vaadatuna a progressiivne, sest lõi eeldused efektiivse väiketootmise arenguks
c tänu NSV Liidu suurele turule, tohututele loodusressurssidele ja defitsiidimajandusele 95 Partnerlus- või konsensuskapitalismi näiteks tänapäeva maailmas on a Põhjamaad b Jaapan c Tšehhi 96 Otsesteks protektsionistlikeks meetmeteks peetakse a toetusi uute toodete väljatöötamiseks b impordi piiramiseks rakendatavad kvoodid ja litsentsid c riiklikult koordineeritud uurimis- ja arengutegevuse ning teholoogia siirde programme 97 Eesti NSV tööstuse materjali- energia- ja transpordimahukus oli tingitud a kohalike elektrijaamate ja tiheda raudteevõrgu olemasolust b energiakandjate ja tooraine madalatest hindadest NSV Liidus c kohalike põlevkivivarude olemasolust 98 Põrast Vabadussõda läbiviidud maareform oli majanduslikust seisukohast vaadatuna a progressiivne, sest lõi eeldused efektiivse väiketootmise arenguks
tõelised koed ja organid. 12. LÄÄNEMERE KALASTIK Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb enamjoones praegusaegsetest elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastuse koosseisule suurimat mõju soolsuse ja temperatuuri tingimused. Suuhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere -, siirde ja mageveekaladeks. Merekalad veedavad kogu oma aja meres, magevee omad magevees ning siirdekalad sooritavad rändeid ühest keskkonnast teisse. Kirjeltatud ökoloogilised jaotused ei peegelda üksikasjalikult kõiki Läänemeres esinevate kalaliikide suhtumist soolsustingimustesse. Läänemeres elab kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgetest, ning ka kalaliike mis pärinevad Atlandi ookeanist. Mitmed Atlandi ookeani kalaliigid ei ole suutelised Läänemeres järglasis saama
Tunni hind 16 Cfreesimine = 0,03 h * (16 /h + 7 /h)(1 + 0,7) = 1,173 3) Lihvpink Tunni hind 13 Clihvimine = 0,02 h * (13 /h + 7 /h)(1 + 0,7) = 0,714 4) Puurpink Tunni hind 7 Cpuurimine = 0,004 h * (7 /h + 7 /h)(1 + 0,7) = 0,0952 Tooriku töötlemisele kuluv summa Ctöötlemine = 1,428 + 1,173 + 0,714 + 0,0952 = 3,41 Ühe tooriku kogumaksumus Ckogu = Ctoorik + Ctöötlemine = 1,45 + 3,41 = 4,86 Lõikeriistade ja rakiste hinna kalkulatsioon Lõikeriista nimi, Oper. Siirdeid Siirde Koguaeg LR Vajalik LR LR tähis, materjal jt. (siire) aeg t N x t min sum. LR tüki hind min min püs. aeg arv hind kokku T min 1.Treitera =45° Tera-
teljel olevad punktid ei liigu), kuid sõltuvad lineaarselt radiaalkoordinaadist ; Priit Põdra, 2004 44 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL · väänatud varda punktide nihkepinged mõjuvad raadiusega risti (punkti pinge suund ühtib Hooke'i seadusest lähtuvalt siirde suunaga); · ristlõike punktide nihkepingete väärtused on erinevad ( const, s.t. väändepinge laotus on mitteühtlane üle ristlõikepinna A), Väändepinge märgi (+ või -) määramine ei ole puhta väände korral vajalik, kuna väändeprotsessi füüsikaline iseloom ei sõltu väände suunast Väänatud ümarvarda ristlõikes:
Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses trans...
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
Mehed 20,8% 67,6% 11,6% Tabel 1: USA rahvastiku soolis-vanuseline jaotus Nagu eelnevatest rahvastikupüramiididest (joonised 11, 12 ja 13) ning tabelist 1 on näha, on USA rahvastikus noorte osakaal veel selgelt suurem vanurite osakaalust, seega ei ole tegu just väga vana ühiskonnaga. Kuid on eeldada sündimuse langust ja seeläbi rahvastiku vananemist aja jooksul. USA rahvastik on läbinud demograafilise siirde ja jõudnud viimasesse etappi, sellele viitab sündimuse langus ja madal suremus. USA linnarahvastiku osakaal on suur, ulatudes 82 protsendini. USA-s on linnarahvastiku suurenemine suhteliselt madal, viimaste aastate jooksul ~1,5% aasta kohta. Suurimad linnad on New York (8 175 133 inimest), Los Angeles (3 792 621) ja Chicago (2 695 598). Nevadas asub maailma suurim hasartmängu- ja meelelahutuskompleks Las Vegas. New Yorki peetakse üheks tähtsamaks maailma moepealinnaks.
Kordamisküsimused loengumaterjali kohta: 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. ruumiline kontakt - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. psüühiline kontakt - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine, teise inimese jälgimine.. 3. sotsiaalne kontakt - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi, asuvad huvi tekkel koos tegutsema 4. sotsiaalne toiming - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. sotsiaalne tegevus - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. sotsiaalne interaktsioon - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju ...
Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge – elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Üh...
Metsa kasvukohatüübid Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest ning see mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas,...
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
Põhja-Eesti klint koos jugadega jagab jõed nagu kaheks osaks. EESTI SOOD Soo on iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus suur osa surnud taimeosade massist väljub aineringest ja kuhjub turbana, mis on sootaimedele substraadiks. Soo ja soostunud ala eraldamisel lähtutakse tavaliselt kokkuleppest, et kui turbakihi paksus on alla 0,3 m on tegemist soostunud alaga, üle selle aga sooga. Eesti sood jagatakse madal-, siirde ja kõrgsoodeks e rabadeks, mis on ühtlasi soo arengujärgud nooremast vanema suunas. Sootaimestik pärineb mägialadelt, veetaimede seast, soojalembeste igihaljaste põõsaste hulgast. Soos kujunenud liigid on vaid huulheinad, jõhvikas ja valge nokkhein. Eesti soodes valdavad rohttaimed ja samblad, puude ja põõsaste liike on vähe (mänd, kuusk, sookask, sanglepp, pajud, paakspuu, sinine kuslapuu, lodjapuu, madal kask, porss)
Selline tehnoloogiline protsess, mille vältel toorik töödeldakse detailiks ühe operatsiooniga, on iseloomulik üksiktootmisele. Saritootmisel jagatakse tooriku töötlemine mitmeks operatsiooniks, mis tehakse ühel või mitmel pingil. Hulgitootmisel, st. juhul kui pikema aja vältel valmistatakse väga palju ühtesid ja samu detaile, on otstarbekas töödelda toorikut automaatpingis. Suure töötlusvaru korral jagatakse siire mitmeks läbimiks. Läbim on siirde lõpetatud osa, mis koosneb tööriista ühekordsest siirdumisest tooriku suhtes, mille tulemusel muutuvad tooriku kuju, mõõtmed või pinnakaredus. Tehnoloogilised baasid. Paigaldusbaas on pind, mille järgi toorik kinnitatakse treipinki ning orienteeritakse treipingi ja lõiketera suhtes. Treimisel võivad paigaldusbaasideks olla tooriku välispinnad, sisepinnad, otspinnad või tsentriavad. Baasina võib üheaegselt kasutada ka kahte pinda.
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid Kordamisküsimused 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja ra...
männikud. Levivad arumetsale iseloomulikud taimed ja seetõttu saab kasvukoha tüübi kindlaks teha vaid mulla põhjal. 1) Mustika kõdusoo kv esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo, g´harvem rabamuldadel. Muld on happeline, pm kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Põhiliselt männikud, võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Alusmets: paju, paakspuu. Alust: puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. 2) Jänesekapsa kõdusoo kv esineb kuivendatud siirde ja madalsoomuldadel. Domineerib kuusk, võib olla ka sangleppa, sookaske ja mändi. Alusmets: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alust: sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud on tormikartlikud. 13. Metsatakseerimine Metsatakseerimise põhiül on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. 14. Kasvava puu takseerimine, kõrguse ja diameetri mõõtmine, puu vanuse määramine.
IV AUTORIAARNE RIIK. Kogu võimu täius on võimunud ühe isiku või üksteise kildkonna kätte. Seaduste muutumine käib valitseja suva järgi, pole õiget valimisi, kodanike organisatsioone on ainult 1 erakond (Iraak). V TOTALITAALNE RIIK. Planeerib ja kontrollib kõikke ühiskonnas toimuvat. Kaasaarvatud kodaniku eraelu, ametialaseid suhteid ja liikumised. Eriti jälgitakse info levikut ja ajakirjandust, sest need mõjutavad inimeste arvamust (Põhja-Korea, Venemaa) VI SIIRDE RIIGID. Kui riik on lahti öelnud vanast mitte demokraatlikust riigist, aga uus demokraatlik riigikorraldus veel täielikult ei toimi. Riigiti erineb ka kohaliku võimu ning reioonaalse võimu vahekorda: 1.FÕDERAALRIIK-riik kus piirkondadel on oma elukamandamiseks üsna suured valdused. Nt USA ja Saksamaa Liit Vabariik. 2.UNITAARRIIK-riik kus kohaliku elu määrab põhijoontes kesk valitsuse poliitika. nt Eesti. RAHVA OSALUS VALIMISTES.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
