Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg 19.saj keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna arengu aeg. Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine, rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid: · emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike...
Majanduse alused – 1. Seminar Antud seminari eesmärgiks on tutvuda Eesti Statistikaameti Interneti andmebaasiga (http://www.stat.ee/ ) ja Maailmapanga Interneti andmebaasi (http://data.worldbank.org). Kasutades neid andmebaase, tuleb esitada tabelina SKP näitaja sissetuleku meetodil ning võrrelda Eesti antud perioodi SKP muutust Belgia SKP muutusega. Tabelites tuleb välja tuua SKP suurus ja kuni kolme olulisema SKP komponendi suurused.
saj hakati eestis asutama manufaktuure - Tallinnas paberimanufaktuur, Narvas sae-ja vaseveski, Hiiumaal klaasimanufaktuur, Põltsamaa portselanimanufaktuur · palgaline tööjõud · suur osa tööst tehti käsitsi VAIMUELU 18.SAJANDIL Poola ajal : · taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon · vastureformatsioon - jesuiideid tegutsesid Eesti aladel. 1583.a. rajati Tartusse Jesuiitide Gümnaasium parema hariduse andmiseks, jesuiidid asutasid tõlkide seminari, et ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast, õpetati kohalikke keeli, anti vaimulikku haridust, eesmärgiks suurendada kohalike keeli oskavate preestrite arvu Rootsi ajal : · luteri kiriku organisatsioon · Joachim Jhering - töötas välja kirikukaristussüsteemi - jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, rahatrahvid jne · üle kogu maa korraldati nõiaprotsesse(nõiajahte), mille ohvreiks langesid tihti
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, ...
"Stadtkapelle" kontsertmeister Eduard Wähner. Sümfoonilised teosed: 1917 "Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" Eduard Tubin (1905- 1982) Sündinud Peipsi- ääres Kallastel. Vanem vend oli kooliõpetaja, mängis kaasa orkestris. Tänu vennale hakkas Tubin muusikaga tegelema: alustades plokkflöödist. 1920. a. tuli ta Tartusse ja astus Tartu Õpetajate Seminari, valmistudes saama kooliõpetajaks. Samal ajal juhatas Tubin kooliorkestrit. 1924. a. astus paralleelselt Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus esialgu alustas oreliõpinguid. Hiljem jätkas Elleri kompositsiooniklassis. 1926. a. lõpetas seminari ja suunati tööle Nõosse, kus ta töötas algklasside õpetajana matemaatika ja laulmise alal. 1930. a. lõpetas Tubin Tartu Kõrgema Muusikakooli. Kõige selle kõrval tegutses Tubin ka koorijuhina ja kirjutas üsna palju helitöid. 1930. a
elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga lahkus ta Tormast ning suundus Jamburgi köster- kooliõpetaja kohale töötama. Sealt lahkudes leidis ta endale koha Peterburis esimeses eragümnaasiumis, kus hakkas nooremates klassides saksa keelt õpetama
Lõpuks tekkisid Julienil proua Renali vastu tunded ning hakkas teda armastama, mis oli talle endalegi ootamatu. Julien ja proua Renal veetsid lõpuks koos ka öid, mis oli väga riskantne, sest nad oleksid võinud mitu korda vahele jääda. Härra Renalile saabuski lõpuks anonüümne kiri Julieni ja oma naise suhtest. Julien ja proua Renal mõtlesid välja plaani, kirjutades veel ühe kirja ning pääsesid puhtalt. Siiski läheb Julien Pariisi seminari õppima. Seminaris talle eriti ei meeldinud, sest tema tuba ja elukoht oli kõle ja külm. Teiste seminaristidega ei saanud ta ka hästi läbi, sest paljudele Julien ei meeldinud või teda kadestati. Kõige paremini saab ta läbi abbe Pirardiga, kes aitab teda palju. Julien aitab omakorda abbet. Ta saab sekretäri koha ühe markii Mole juures. Vahepeal hiilib ta veel viimast korda proua Renali juurde ning nad veedavad öö.
17. sajandileestis tegutsenud muusik, oli selle aja väljapaistvaim helilooja ning bassilaulja. Ta oli üks saksa rahvusliku muusika arvestatavamaid uuendajaid. Oli tüüpiline hansamuusik. Tallinnas oli 10 aastat gümnaasiumi kantor ja juhtis Oleviste kiriku muusikaelu. "Kindlameelne Argenia" kanti koolidraamana ette Tallinna gümnaasiumi õpilaste poolt, seda võib pidada 1. ooperietenduseks Tallinnas. 1. Milline oli Forseliuse osa Eesti hariduselu arengus? Asutas seminari, kus hakati ette valmistama köstreid-koolmeistreid, rahvakoolide õpetajaid, sealt sai alguse eesti maakoolide võrk, mis pani tegelikult aluse ka eestikeelsele kirikulaulule. Sajandi lõpus tegutsesid juba peaaegu kõigis kihelkondades köstrikoolid Academia Gustaviana- Rootslaste rajatud eesti esimene gümnaasium , millest 1632 sai protestantlik ülikool, rajati vastukaaluks katoliiklikule õppeasutusele Koolidraama- õppekavastik, mille eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valits...
Haridustee : Juba 9-aastasena hakkas õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest palju noorem. Esialgu õppis eesti keeles, kuid üsna pea suundus saksakeelsesse eriharusse, kus õppisid peamiselt kohalike sakslaste lapsed. C.R. Jakobson sai korraliku alghariduse, millele lisandusid ladina keele eratunnid pastori juures. Isa valmistas oma poega ette gümnaasiumi astumiseks.1856. aastal astus Jakobson Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, kus seminarikursus kestis 3 aastat (aastani 1859). Karjääriastmed : Esialgu töötas Carl Robert Torma kihelkonnakoolis koolmeistrina, ta valdas hästi rehkendamist. Aastal 1862 leidis tööd maakonnalinnas Jamburgis, kus asendas pühapäeviti pastorit. 1864. aastal sai töökoha Peterburi esimeses eragümnaasiumis, kus õpetas nooremates klassides saksa keelt ja oli internaadis kasvataja. 1865. aastal omandas ta ülemõpetaja diplomi saksa keele ja kirjanduse alal.1866
Kõik Delicious keskkonda salvestatud lingid on avalikud. See tähendab seda, et huvitavaid linke on võimalik leida nii samade huvidega sõpru jälgides kui ka sirvides inimesi, kes teid huvitava lehekülje oma linkide hulka on lisanud (iga lingi juures näidatakse kõiki inimesi, kes selle lisanud on). Kõigist Delicious keskkonnas kasutatavatest populaarsetest märksõnadest annab parima ülevaate üldine märksõnapilv. Mõned praktilised näited Delicious kasutamisest: Kursuse, seminari või muu ürituse puhul võib leppida kokku ühise märksõna, millega kõik osalejad linke jagavad. Näiteks ifi7033 Üliõpilaste juhendamisel võib leppida kokku kindla märksõna, mida üliõpilane ja juhendaja kasutavad. Näiteks magister_hillar_poldmaa Selliselt lisatud linkide jälgimiseks ei pea pidevalt Delicious keskkonda külastama. Iga märksõna lehekülje lõpus on link, mis võimaldab tellida sellele lehele lisatud linkide kohta info oma RSS lugejasse. Teisi ühisjärjehoidjaid
Õpetati viiuliga, sest selle tämbrit peetakse inimhäälele kõige lähedasemaks. Rahva seas levis ka viiulimäng. Edasi kujunesid keskusteks Põltsamaa ja Torma. Seal tegutses Adam Jakobson, Carl Roberti isa. Ta asutas laulukoori ja pasunakoori (pillikooli). Need äratasid suurt tähelepanu. Tuntud oli ka Väägvere pasunakoori juht Taavi Otto Virkhaus. Kuni 1840 noodiraamatud kirjutati ümber, edasi hakkas ilmuma ka trükitud kogumikke, mis sisaldasid koraale. Tekkis kaks õpetajate seminari. 1) Valga õpetajate seminar Janis Cimse. Ta oli lätlane. Sealt on pärit esimesed heliloojad, kes olid asjaarmastajad: Kunileid, Friedrich August Saebelmann (Kunileidi vend)(,,Ellerhein", ,,Kaunimad laulud"), Aleksander Eduard Thomson (,,Kannel") Laulu- ja mänguseltsid · Kõige esimene lauluselts tekkis 1865, mille nimi oli Revalia. See tekkis Kaarli kiriku juurde loodud meeskoorist. See ei tegutsenud väga pikalt. · Tallinnas Estonia
õppetööd, on sellega otseses vastuolus. Konviktis loob Schubert enesele iseseisva loomingulise miljöö. Mõned koolivennad (Spaun, Stadler, Holzapfel) jäid kogu eluajaks tema ustavaks poolehoidjaks. 2. Kooliõpetaja (1813-1817) Nagu seda näitas Mozarti traagiline saatus, puudusid Viinis tol ajal igasugused väljavaated vaba helilooja kutseks. Lõpetanud Konvikti 1813. a. astub Schubert isa kategoorilisel nõudmisel õpetajate seminari ja asub tööle isa kooli algklassi õpetajana- Schubert esimene ja ainuke töökoht. Koolitöö, milleks Schubert ei tundnud mingit kutsumust, osutus talle masendavaks, väljakannatamatuks orjuseks. Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti. Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu. Kuid kõigest hoolimata ei loobunud ta oma muusikalisest tegevusest. Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde
Milles seisnesid nn positiivsed määrused? Andsid talurahvale juriidilise kindlustunde, sest see oli esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisele. Linnad 18. sajandi lõpus (oskad ka kaardile märkida). Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, kuressaare, Valga, Võru, Paldiski, Peamised kaubaartiklid varauusajal. Teravili, kanep, kangad, laevaehituskraam, alkohol, Jesuiitide tegevus Liivimaal. Nad lõid jesuiitide gümnaasiumi ja tõlkide seminari, mille eesmärk oli ettevalmistada preestrikutseks sobivaid. Hariduskorraldus 18. sajandil. Lapsed pidid koolis käima. Koolid olid kõikides suuremates mõisades ja suur rõhk oli pigem lugemisel. Loodi ka esimene ülikool Tartu Ülikool Eesti kaart (enne Liivi sõda, pärast Pljussa rahu, pärast Altmargi rahu, pärast Brömsebro rahu).
..........................................................................................................6 2 Elulugu Hermann Hesse sündis 2. juulil 1877. aastal Saksamaa linnas Calw. Tal oli 3 õde. Vanuselt oli Hesse teine laps perekonnas. Olles kristlike misjonäride Maria Hesse ja Johannes Hesse poeg, hakkas ta 1890. aastal õppima Göppingeni ladina koolis ning järgmisel aastal läks üle Malborni protestantlikusse seminari. Usuteadlast aga Hessest ei saanud ning tema põgenemise tõttu koolist ta peagi kõrvaldati. Hesse püüdis õppida ka teistes koolides, kuid asjata. Mõnda aega töötas Hermann oma isa kirjastuses ning seejärel muutis mitmeid kordi enda ametit: oli filmimüüja sell ja õpilane, kellassepp ning lõpuks 1895. aastal asus ta tööle raamatumüüjaks ülikoolilinna Tübingenisse. Tänu sellele, sai Hesse väga palju lugeda ning tegeleda enesearendamisega. 1899
Euroopas, neist omakorda pooled Saksamaal ja Madalmaades ning 7 Eestis. Igal aastal tuleb umbes 20 kooli juurde. Waldorfkoolid on seega suurim riigist ja kirikust sôltumatu 3 kooliliikumine maailmas. Nad ei ole tsentraalselt organiseeritud, kuuluvad aga regionaalsetesse, rahvuslikesse vôi rahvusvahelistesse ühingutesse ja peavad üleval oma ôpetajakoolituse süsteemi 64 ôpetajate seminari ja kôrgkooliga, samuti arvukate kutsealaste seminaridega. Paljud waldorfkoolide ôpilased käivad enne kooli ühes 2000-st maailma waldorflasteaiast(Dr. Hardorp). Kahtlemata oli Steiner nagu enamik suuri mõtlejaid oma ajast tunduvalt ees. Vähesed pedagoogikateadlased on pälvinud nii suurt tähelepanu ning ka nii erinevaid hinnanguid kui Rudolf Steiner. Talle ja tema algatatud koolitüübile on heidetud ette müstitsismi ja sektantlust, ebateaduslikkust ja mida veel
luteri usk. Pastoritel ja mõisnikel olid kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. See aga tõi kaasa talupoegade ja mõisnike erimeelsusi. Õnneks hakati aga talupoegadele haridust andma kihelkonna koolides, igas kihelkonnas pidi olema oma kool. See sai võimalikuks vaid tänu sellele, et koostati esimene eesti keele grammatika raamat, mis ühtlustas eesti keele ning muutis selle õppimise lihtsamaks. Hariduse arengule aitas kaasa ka Piiskopimõisa seminari asutamine Tartu lähedale, kus õpetati köstreid ja koolmeistreid. Kõrghariduse levikule aitas kaasa Tallinnas gümnaasiumi ja muidugi Tartu ülikooli avamine. Rootsi ajal hakkas Eestis ilmuma iganädalane saksakeelne leht, mis pani alguse ajakirjandusele. Lõpetuseks võin öelda, et minu arust ei ole selle aja nimetamine "vanaks ja heaks" täiel määral õigustatud. See ei tähenda muidugi, et see periood avaldas siinsetele oludele ainult halba mõju
hariduski oli kesine. 1645. aastal kehtestati aga kogu Põhja-Eestis nõue, et inimesed peavad teadma katekismust ning tekkis ka aabitsaõpetus. Ka piibli tõlkimisega alustati sel ajal. Tuleb välja, et Rootsi aeg, mis oli inimese jaoks päris ränk katsumus, omab tegelikul väga suuri positiivseid muutusi just kultuuri poolepealt. Kuna Eestis polnud just eriti kiita köstrite arvukusega, asutas Bengt Gottfried Forselius 1684. aastal omanimelise seminari, kus ta hakkas välja õpetama eestikeelseid koolmeistreid ning köstreid. Õpiti lugema, usuõpetust, kirikulaule ja rehkendamist, õpilasteks olid talupojad. Kokku õpetas ta 160 talupoega ning neist 50 sai koolmeister. Forseliust võib pidada siinse hariduse rajajaks, sest hiljem rajati igasse kihelkonda kool ning Põhjasõja alguseks oli juba kirjaoskajaid tuhandetes. Lisaks sellele rajati veel Rootsi ajal Gustav II Adolf pool 1630
Laulukooride võrk hakkas kujunema 19 saj ja oli seotud kihelkonnakoolide tekkega. Muusikatundides lauldi neljahäälselt vamulikke koraale, seitse muusika tundi nädalas. Eeskuju andjaks oli eriti Laiuse kihelkonakool. Selle kõrval kujunesid muusikakeskusteks ka Põltsamaa ja Torma. Tuntud olid Torma (Adam Jakobson) ja Väägvere (David Otto Wirkhaus) pasunakoorid. 1865 Tallinnas I lauluselt ,,Revalia".Kujunes Kaarli kiriku meeskoorist, kuhu võeti juurde ka naised. 2 õpetajate seminari: Tartus ja Valgas, viimase juhatajaks Janis Cimze. Tema seminarist on pärit meie kõige esimesed asjaarmastajad heliloojad, Kunileid, Saebelmann, Thomson. Muusika ja laul olid tema jaoks olulised. Käsitsi kirjutati noote ümber. Olulisel kohalid olid laulu- ja mänguseltsid.1865 ,,Estonia" Tallinnas ja ,,Vanemuine" Tartus, ,,Koit" Viljandis, ,,Ilmarine" Narvas, ,,Endla" Pärnus. Tegeldi peamiselt koorilauluga, hiljem lavastati ka näidendeid. Kõige mitmekülgsem oli ,,Vanemise" tegevus.
õllekapad) kogumine oli tema idee. 1872 aastast Otepääs pastor . 1884. Aastal pühitseti otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp. 10 kroonisel rahatähel. 1870 a poliitilised vastased Jakobsoniga. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu lõpetas ka oma kaastööde saatmise Sakalale. 1880 lahkus Eestist ja asus tööle Peterburi Jaani kirikus. Carl Robert Jakobson (1841-1882) Sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas. Lõpetas J. Cimze seminari Valgas. 1863. Sai temast suurvürsti tütre koduõpetaja. Ta hakkas tegema koostööd Eesti Postimehele, propageerides karskusideid, astudes välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudes haridusolude parandamist. 1870 a algul tuli ta tagasi Peterburist Eestisse, ostis endale Uue-Vändrasse Kurgja talu, kavatsedes täielikult pühenduda põlluharimisele. Kuid põlluharimise kõrvalt jätkas kirjutamist. Temast sai ka Põllumeeste seltsi president. Ta pidas kolm tähtsat isamaakõnet
tähelepanuta ühtki emakeele tasandit. Igasugune muukeelse teksti käsitlus, olgu tegemist võõrkeele õppimisega või teadusteksti kirjutamisega, sujub seda paremini, mida nõtkem on emakeeleoskus. Käesolev sissejuhatus tekstiõpetusse on mõeldud kolmele kasutajarühmale: ülikoolide humanitaarerialade kirjaliku ja suulise väljenduse kursuse üliõpilastele, keele ja kirjanduse täienduskursuste ja avatud ülikooli kuulajatele ning seminari - ja bakalaureusetööde kirjutajatele. Õpik sobib abimaterjaliks ka kõigile tekstidega tege levatele ja tekstidest huvitatud iseõppijatele. Põhitähelepanu on Kirjalikus tekstis on teksti väljanägemine osa sõnumist, mis ühest küljest hõlbustab teksti lugemist, aga võib mõnikord hoopis raskendada tervikust arusaamist. Üldreegel on, et mida tuttavam tüpograafia ja tekstikuju, seda kergem on teksti lugeda.
Juhan Kunder (26. detsember 1852 Holstre vald 24. aprill 1888 Peterburi) oli eesti näitekirjanik, luuletaja ja pedagoog. Ta oli Tartus ja Viljandis koolmeister, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, tegutses Aleksandrikooli liikumises ning kogus aktiivselt rahvaluulet. (Vikipeedia) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning Õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, 18851886 toimetas kirjanduslikku
Euroopas, neist omakorda pooled Saksamaal ja Madalmaades ning 7 Eestis. Igal aastal tuleb umbes 20 kooli juurde. Waldorfkoolid on seega suurim riigist ja kirikust sôltumatu 3 kooliliikumine maailmas. Nad ei ole tsentraalselt organiseeritud, kuuluvad aga regionaalsetesse, rahvuslikesse vôi rahvusvahelistesse ühingutesse ja peavad üleval oma ôpetajakoolituse süsteemi 64 ôpetajate seminari ja kôrgkooliga, samuti arvukate kutsealaste seminaridega. Paljud waldorfkoolide ôpilased käivad enne kooli ühes 2000-st maailma waldorflasteaiast(Dr. Hardorp). Kahtlemata oli Steiner nagu enamik suuri mõtlejaid oma ajast tunduvalt ees. Vähesed pedagoogikateadlased on pälvinud nii suurt tähelepanu ning ka nii erinevaid hinnanguid kui Rudolf Steiner. Talle ja tema algatatud koolitüübile on heidetud ette müstitsismi ja sektantlust, ebateaduslikkust ja mida veel
leidis aset Rootsi ajal . Kuna piiblit hakati valmistama juba eesti keelsena oli vaja ka talupoegi harida, et nad lugeda seda oskaks, mis oli koolide rajamise põhimõte. Nii viidi sisse Rootsi riigi pool rahvakoolide süsteem. 1655 otsustati, et igas kihelkonnas peab olema oma koolmeister. 1675 taheti algust teha kookihoonete rajamisega, aga majanduslik seis ei olnud nii soodne, kui inimeste valmidus. Õpetajate seminari loomisega 1684 B.G Forseliuse poolt, hakati õpetama kihelkonna poisse koolmeistriteks, sest õpetajaid, kes oskasid eesti keeles haridust anda oli vähe. Tänu millele olukord hakkas paranema ja oli teada juba 41 talurahva koolist, mis tegutses. Edasi nõudis kuningas iga kiriku juurde kooli ja kooli võeti lapsi, kel ei olnud võimalus kodus haridust saada. Samuti hakati esimesi gümnaasiume Eestise looma (esimene Tartu). Samuti loodi ka esimene ülikool Tartu J
lastega ühel ja samal ajal ning ühesuguses tempos. Iga õppeaine jaoks pidi olema eraldi õpik. (Andresen: 1981, 4.) Lähtudes J. A. Komensky ideedest rahvakoolide rajamisel, kohandas Forselius neid Eesti oludele. Ta sai aru, et enne laialdasemat kirjaoskuse õpetamist tuleb ette valmistada vastavate teadmiste ja oskustega koolmeistreid. 1684. aastal avati Forseliuse eestvedamisel Tartu lähedal Piiskopimõisas koolmeistrite seminar. Seminari töö kestis lühidalt, ainult neli aastat, kuid selle aja jooksul omandasid seal erihariduse esimesed eesti soost õpetajad, kelle abiga rajati uut tüüpi rahvakoolide võrk. (Andresen: 1998, 28.) Forselius rajas oma õppesüsteemi sel ajal Lääne-Euroopas laialt levinud looduspärasuse põhimõttele, kus esimese õppeaasta lõpul valiti välja need noormehed, kellel olid loomupärased eeldused õppimiseks ja õpetamiseks. Teisel aastal jätkus võimete edasiarendamine
Paranesid õppimisvõimalused, senise võõrkeelse õppekirjanduse asemele tulid emakeelsed kõrgkooliõpikud. Uus ülikoolide seadus hakkas kehtima 1938. aastal, samal aastal avati ülikooli juurde majandusteaduskond, alustas tegevust Riigikaitselise Õpetuse Instituut. Tartu Ülikoolis valmistati ette keskkoolide ja gümnaasiumide õpetajaid. Kõrgema pedagoogilise hariduse omandamiseks tuli sooritada kutse-eksamid ja võtta osa üheaastase Didaktilis-Metoodilise Seminari tööst. Ülikooli juures tegutses 37 akadeemilist seltsi kokku 2500 liikmega, suur osa üliõpilastest kuulus korporatsioonidesse. Tartu üliõpilaste häälekandja oli 1921. aastast alates ,,Üliõpilasleht". Aastail 1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised. 6.2 Teised kõrgkoolid Inseneride ettevalmistamiseks avati pealinna Tallinna tehnikum. Seaduse järgi oli tegemist juba kõrgkooliga, milles seitse osakonda. 1936
Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Maarahvale jäi kooliõpetus esialgu kättesaamatuks, ainult üksikud, kõige visamad ja andekamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. (Andresen 2003, lk. 7) Varakult Baltimaadesse jõudnud reformatsioonist said alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. 17. sajandi lõpukümnenditel andsid Rootsi soodsad sisepoliitilised vahekorrad tõuke esimese koolmeistrite seminari asutamiseks ja hõreda koolivõrgu loomiseks. (Andresen 2003, lk. 7) Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõneks aastakümneks täielikku madalseisu. Uue koolivõrgu rajamiseni jõuti 18. sajandi teisel poolel. Kõik lapsed, kes lugemist kodus selgeks ei saanud, pidid selle omandama koolis. Sajand hiljem kehtestati üldine koolikohustus, koolis pidid käima kõik lapsed. 1880ndatel aastatel muutis tsaarivõim koolid venekeelseteks. (Andresen 2003, lk. 7)
reeglid. Piiblikonverentsid - kokkutulek piibli eestikeelseks muutmiseks Tartu ülikooli asutamine: 1632.a asutati Tartu Ülikool kindralkuberner J.Skytte poolt. Põhjuseks kõrghariduse vajadus Eestis. Teaduskonnad: filosoofia- , usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Õppekeeleks saksa keel. Gustav II Adolf - Rootsi kuningas, kes kiitis ülikooli heaks. B.G.Forselius: 1684.a organiseeris Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ettevalmistada tulevasi õpetajaid. Samuti andis välja aabitsa Tulemused: hariduse levik Eestimaal 5. Põhjasõda ja Balti erikord Toimumisaeg - 1700-1721 Eeldused: 1) Venemaa ja poola suhete paranemine 2) Venemaa vaherahu Türgiga 3) Suur näljahäda Rootsis 4) Kogenematu, 15-aastane Rootsi kuningas Karl XII Põhjused: 1) Rootsi-vastane liit - Venemaa kõige rohkem huvitatud, Eesti hea ligipääs Läänemerele 2) Poola pidas Liivimaad enda alaks
lahkuda, kui too palka juurde ei maksa. Härra de Renal läheb manipulatsiooniga kaasa, sest ei suudaks leppida sellega, kui ta andeka Julieni oma vaenlastele kaotaks. Ajapikku hakkab Julien proua de Renali armastama. Aukartus kulla ning karra vastu hakkab taanduma. Julieni võlub mitte ainult naise õrnus ning abitus vaid ka tema tema harvaesinev ükskõiksus ning külmus. Varsti haigestub proua de Renali üks lastest ning naine võtab seda kui jumala karistust. Julien saadetakse teise linna seminari õppima. Elu seminaris pole Julienile kerge. Enamus õpilasi on talupojad, kes samamoodi nagu tema, soovivad elus kõrgemalt jõuda. Julien näeb taas, et ta ei sulandu massi teda ümbritseb kadedus, rumalus ning tahumatus. Suhtumine temasse muutub pärast ta edutamist järeleaitajaks. Edasi viib noormehe elutee teda markii de Mole'i juurde, kus pakutakse sekretärikohta. Julien võtab pakkumise vastu, sest teda on alati võlunud võimalused, mida Pariis võib pakkuda.
Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli Forselius ise. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ning usuõpetusele, veidi õpiti raamatuköitmist, kiriku laule, saksa keelt ja arvutamist. Forselius käis oma parimate õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuningas Karl XI ees, et tõendada eesti poiste hiilgavaid võimeid. Tagasiteel Rootsist hukkus Forselius sügistormis ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Nelja aasta jooksul oli seminari õpetust saanud ligi 160 eesti noormeest. 1687. a. oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt kusagil rehetoas. Kuigi aadlike seas püsis teatav vastuseis talupoegade hariduspüüdlustele, olid koolid peagi olemas enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades.
K. Päts Helma Peediga, keda ta tundis juba gümnaasiumipäevilt, nad said kaks last. Haridus Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seal ta õppis aga ainult aasta aega, peale seda kolis terve perekond Pärnu lähedale Raeküla alevisse, lootes, et J. Päts seal uuesti tööd ehistusmeistrina leiaks, seejärel hakkas K. Päts õppima venekeelses Pärnu õigeusu kihelkonnakoolis. Hiljem õppis ta Riia vaimulikus seminaris, seal õppis ta neli aastat ja lõpetas seminari üldharidusliku osa. Siis tegi ta otsuse, et mitte õppida edasi preestriks, vaid hoopis lahkuda sealt ning astuda Pärnu gümnaasiumi viimasesse klassi. Kohe peale lõpetamist 1894. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteadust õppima. Ka need õpingud läksid K. Pätsil hästi korda, eriti oli ta huvitatud Rooma õigusest ja Balti eriõigusest. 1898. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cand.jur. kraadiga. Kuigi mitmed soovitasid
,,Konstantin Päts" Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi esimene president . Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina oli tal Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga, kaitstes doktori dissertatsiooni Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1901. aastal
VÕITLUS VÄÄRUSUGA 21. Mis oli väärusund luteri pastorite arvates? Nad pidasid bväärusuks usku, kus inimesed uskusid muinasusku ja katoliku usku korraga. 1642 Pühajõe mäss (talurahva rahutus) Nõiaprotsessid kiriku poolt rahva aktiivsemate ja andekamagte inimeste jälitamine ja karistamine. RAHVAHARIDUSE EDENDAMINE 22. Kes olid B. G. Forselius ja milega ta tegeles? Millega ta läks ajalukku? Ta oli Eesti kooli- ja kultuuritegelane. Rajas Tartu lähedale piiskopimõisa seminari Eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1684. aastal. See tegutses 4 aastat. Koolide kõrval oli ka koduõpetus (väga oluline). Õppis 160 eesti noormeest. Igantsi Jaak, Pakri Hansu Jüri olid parimad õpilased. GÜMNAASIUMID JA TARTU ÜLIKOOL 23. Millal ja kuidas asutati Tartusse ülikool? 1632 asutati Tartu Ülikool. Enne asutati gümnaasium ja Johann Skytte teeb ettepaneku asutada ülikool ning Rootsi kuningas Gustav II Adolf rahuldas selle. KUJUTAV KUNST JA ARHITEKTUUR
Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pillide kasutamise levik maarahva hulgas?
1900. aastal Tartus asutatud esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent. Aleksander Läte sündis kõrtsmiku peres ja sai tänu sellele lapsepõlves rohkesti kuulda rahvalikku pillimängu, eelkõige viiulit ja lõõtsa. Peagi hakkas ta ka ise pilli mängima, alustades viiulist. Rõngu kihelkonnakoolis, kus ta õppis, tegutses koolmeistritest keelpillikvartett ja selle sagedased esinemised avaldasid Lätele sügavat muljet. Ta otsustas muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda ja astus Valga seminari, mille lõpetas 1879. aastal. Seejärel töötas ta kooliõpetajana Puhjas (1879-1883) ning köstri ja kooliõpetajana Nõos (1883-1895 ja 1897-1900). Mõlemas koolis asutas Läte koori ja orkestri. Ta kirjutas oma koorile juba ka ise laule, ent tundis samal ajal vajadust end muusikalistes teadmistes ja oskustes täiendada ning hakkas käima Tartus eratunde võtmas. IV üldlaulupeol Tartus (1891) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule"
2. Karl XII Rootsi kuningas 16971718, paistis Põhjasõjas silma andeka väejuhina, suri sõjakäigus. 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 161132. Juhtis 162829 Liivimaa vallutamist, asutas Eesti ja Liivimaal 1630 riigikohtud, rajas 1632 Tartu ülikooli, osales aastast 1630 võidukalt Kolmekümneaastases sõjas. 4. Bengt Gottfried Forselius kooli ja kirjamees, avas 1684 Tartu lähedal esimese eesti koolmeistrite kooli, nn Forseliuse seminari, lihtsustas eesti kirjaviisi, eestimaa hariduse eest võitleja 5. Johan Skytte Viis läbi kohtureforme, liivimaa kindralkuberner (kohalik). 6. Ignatsi Jaak esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi kuningale oma oskusi näitamas. 7. Pakri Hansu Jüri esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi kuningale oma oskusi näitamas. 8. Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku, baltisaksa vaimulik ja kirjamees
sotsiaalsetele riskidele osutavaid sõnumeid on omavalitsuste toel oluliselt lihtsam inimesteni viia ja kasu on kindlasti mõlemapoolne," lisas Krinal. Linnapea Ingrid Danilovi sõnul peab kohalik omavalitsus tegelema mitte ainult kulude kontrollimisega, vaid hoolitsema ka oma eelarvetulude korrektse laekumise eest. Koostöö maksu- ja tollikeskusega annab selleks paremaid võimalusi. 4.Töötukassa - Eesti Töötukassa korraldab homme, 15. novembril seminari, kus arutatakse koostööd kohalike omavalitsustega pikaajaliste töötute aktiviseerimiseks ja tööle aitamiseks. Alates 2011. aastast oleme teinud tihedat koostööd kohalike omavalitsustega, et ühiselt lahendada erinevaid inimeste töölesaamist takistavaid probleeme. Sel aastal on koostöö olnud kolmepoolne â?? töötukassa-kohalik omavalitsus -tööandja â?? ja ühiselt oleme ette valmistanud tööjõudu, keda konkreetse piirkonna tööandjad vajavad
lahkuda, kui too palka juurde ei maksa. Härra de Renal läheb manipulatsiooniga kaasa, sest ei suudaks leppida sellega, kui ta andeka Julieni oma vaenlastele kaotaks. Ajapikku hakkab Julien proua de Renali armastama. Aukartus kulla ning karra vastu hakkab taanduma. Julieni võlub mitte ainult naise õrnus ning abitus vaid ka tema tema harvaesinev ükskõiksus ning külmus. Varsti haigestub proua de Renali üks lastest ning naine võtab seda kui jumala karistust. Julien saadetakse teise linna seminari õppima. Elu seminaris pole Julienile kerge. Enamus õpilasi on talupojad, kes samamoodi nagu tema, soovivad elus kõrgemalt jõuda. Julien näeb taas, et ta ei sulandu massi teda ümbritseb kadedus, rumalus ning tahumatus. Suhtumine temasse muutub pärast ta edutamist järeleaitajaks. Edasi viib noormehe elutee teda markii de Mole'i juurde, kus pakutakse sekretärikohta. Julien võtab pakkumise vastu, sest teda on alati võlunud võimalused, mida Pariis võib pakkuda.
gõmnaasiumi minna kutsekooli, kus omandasin ka maastihuarhitektuuri eriala, peale mida asusin elama Soome, kus sel alal hakkasin ettevõtjaks. Lisaks sellele olin ka vabatahtlikult praktikandiks Porvoo linnas noorsootöö spetsialistil. Töötasime noortega, kes on ühiskonnast kõrvale jäänud, Soomes on see probleem suur, ning sama probleemi tärkamist olen märganud ka Eestis. Peale poolteist aastat naaberriigis sain teate, et olen vastuvõetud Tallinna Pedagoogilisse Seminari. Peale head uudist vähendasin enda töökoormust aiakujundajana minimaalseks ja kolisin kallile kodumaale, kus hakkasin kooli kõrvalt kohe taas ka noorsootööga tegelema. Pean end heaks noorsootöötajaks, tunnen, et just see amet pakub mulle rahuldust ja annab häid võimalusi eneseteostuseks. Pean enda rolli suureks konkreetsetes kohtades, kus noortega tegelen ja arvan, et minu püsimatus ja rutiinitalumatus on sellel alal pigem plussiks, sest
NIKOLAI KAROTAMM Eesti NSV parteijuht 1944–1950 Asus 1919. a õppima Rakvere õpetajate seminari, kuid katkestas 1920. a õpingud materiaalsete raskuste tõttu. 1921–1923 teenis aega Eesti Vabariigi sõjaväes ja töötas seejärel juhutöödel. 1925. a läks tööd otsima Hollandisse, kus astus järgmisel aastal Hollandi Kommunistliku Partei liikmeks (ÜK(b)P liige 1928). 926. a asus elama NSV Liitu. Õppis 1926–1928, 1929–1935 Leningradis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, mille lõpetas aspirandina. 1928. a saatis Komintern ta põrandaalusele tööle Eestisse
Väljaspool kaitsealasid asuvatest, aga Naturavõrgustikku arvatud aladest, mille loodusväärtused ei vaja säilimiseks ranget kaitsereziimi, saavad hoiualad. Natura rahastamine Eestis Natura 2000 alade kaitseks vajalikke tegevusi peavad liikmesriigid rahastama subsidiaarsuse printsiibil riiklikest eelarvetest, kuid selleks on võimalik saada kaasfinantseeringut Euroopa Liidu vahenditest. Eestis korraldas Natura 2000 rahastamise käsiraamatut tutvustava seminari: Informeerida Euroopa Liidu rahastusvõimalustest Natura 2000 meetmete jaoks 20072013 perioodil ning tutvustada Teile Euroopa Komisjoni poolt tellitud rahastamise käsiraamatut, Anda ülevaade riiklikust rakenduskavade programeerimise seisust ning Natura 2000 protsessi seisust Eestis, Analüüsida riiklikke rahastusvõimalusi ning vajakajäämisi Natura 2000 tegevustes, Vahetada informatsiooni positiivsetest kogemustest Natura 2000 kaitse korraldamise alal. Seadusandlus
matemaatikateaduskonna 1. järgu diplomiga. 1917-1919 oli Käis Vologda Õpetajate Instituudis geograafia ja loodusõpetuse õppejõud ning direktor, 1919-1920 Pihkvas Rahvahariduse Instituudis lektor ning kubermangu haridusosakonna instruktor. Johannes Käis naasis 1920 Eestisse. 1920-1921 töötas ta Haridusministeeriumis riigikoolinõunikuna (osales avalike algkoolide seaduse elluviimises ja algkooli õppekavade koostamisel). Aastatel 1921-1930 oli Võru Õpetajate Seminari direktor, 1931 Paldiski ühisreaalgümnaasiumi direktor, 1931-1940 Eesti Õpetajate Liidu teaduslik sekretär, 1940-1941 Hariduse Rahvakomissariaadi metoodikaosakonna juhataja, 1940-1941 ja 1945-1949 ajakirja "Nõukogude Kool" tegevtoimetaja, 1944- 1947 Haridusministeeriumi metoodikaosakonna juhataja ning 1947-1950 koolide inspektor. Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede
viima. Või siis rääkides veest võivad meie mälupildis tulla meelde vihm, klaas veega aga ka keemiline vee tähis. Katse ülesehituse seisukohast, mis Kuna inglise keel ei ole mul piisavalt hea present võisid olla põhjused sellele, et Pylysyhn siis ei oska sellele punktile vastata ootan atsioon ja Kosslyn said oma uurimustes huviga seminari, et ehk leian vastuse ÕO5 erinevaid tulemusi? sellele sealt. Ühtede arusaam on, et me vaatame Mille poolest erinevad piktorialistide ja kujundeid kui pilte. Teised arvavad et me ÕO5 deskriptsionalistide seisukohad
Pulli Hans Eesti tuntuim kaupmees, arvati Tartu linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks Joachim Jhering Rootsi valitsusaja tegusaim piiskop Eestis, suutis luteri kiriku kindlale alusele seada Johann Fischer Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kiriku Bengt Gottfried Forselius Õpetas tasuta talupoisse, oli Piiskopmõisa seminari ainuke õpetaja, määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus Heinrich Stahl Tallinna toomkiriku õpetaja, koostas esimese eesti keele grammatika Martin Gilläus Kirikulaulude tõlkija, sai hariduse Tartu Ülikoolis, mõned tema tõlked on tänini kasutusel Reiner Brockmann Kadrina pastor, Tallinna gümnaasiumi pastor, tuntuim eestikeelne nn. juhuluuletaja
Eesti piirid Eesti piirid pole täna sellised kui Esivanemad primitiivsete metslastena rüütliväe vastas. aastatuhandete eest, ja aastatuhandete 12. sajandiks olid eesti mehed juba mitu pärast pole nad sellised nagu täna. kõik tuhat aastat habet ajanud, seljas ei kandnud muutub, isegi rannajoon ja jõgede nad mitte takunööriga kokku tõmmatud voolusuund, ammugi siis inimesed. Kunagi viledaid hamesid, vaid korralikke villasest laius tänase Eesti kohal jää, siis ...
Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond. Ülesanne nr.4 Selgita, kes olid ja millist osa Eesti ajaloos omavad järgmised isikud: Johan Skytte – Tartu ülikooli rajamise algataja Johann Reinhold Patkul - baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda Bengt Gottfried Forselius – eesti talupoistele mõeldud tasuta seminari asutaja, kooliõpetaja ja õpikute autor, samuti uute metoodikate kasutaja ning eesti keele reformija. Ignatsi Jaak - Kambja kihelkonnast pärit üks parimatest Forseliuse õpilastest, kelle Forselius Stockholmi kaasa võttis, et tõendada eesti poiste hiilgavaid võimeid Rootsi kuningale Johan Hornung - 1893. ilmus tema ladinakeelne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära Andreas Virginius - tõlkis 1686.a. välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde
krooni. 2010. a. toimus väike tagasilangus. 9 kuu seisuga on Malta oli Eesti 76. kaubavahetuspartner. Kogukäive 2457 tuhat eurot .moodustab alla 1% kogu Eesti kaubavahetusest. Nii Malta kui Eesti soovivad suurendada kahe riigi vahelist suhtlemist kaubandus- investeeringute- ja turismisektoris. Eesti president Arnold Rüütli riigivisiidi raames korraldasid ettevõtjad Malta Kaubanduskojas äriseminari, kus tutvustati Eesti majandust ja kohtuti Malta ettevõtjatega. Seminari raames allkirjastati Eesti ja Malta kaubandus- ja tööstuskodade vaheline koostöökokkulepe ning Eesti ja Malta riiklike ettevõtlust toetavate organisatsioonide vaheline koostöölepe. 2007. a. märtsis külastas Maltat Eesti Panga 12-liikmeline delegatsioon, mida juhtis Eesti Panga president Andres Lipstok. Visiidi peaeesmärgiks oli kogemuste vahetamine keskpankade vahel, samuti Malta majandusest ja pangandusest ülevaate saamine.
Rahutused- sest need olid liiga kuradi kõrged 5. Mis oli vastureformatsiooni tähtsuseks eesti kultuuriloos? Loodi kõrge haridustasemga jesuiitide gümnaasium ja jesuiitide tõlkide seminar 6. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest Rootsi ajal? Et levitada/ kasvatada inimesi usku 7. Mis oli Forseliuse tähtsus Eesti kultuuriloos? Tähtsus kõrge, tal oli õpetajate seminari juht.. 8. Miks rajati Rootsi ajal Tartu ülikool? Rootsil oli vaja kindlustada enda võimu Liivimaal ja harida sakslasi, puudu oli riigiametnikest, pastoritest, arstidest, õpetajatest. 9. Mida kujutas endast pietistlik liikumine? Püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas ( konservatismi vastu), lähendsaid luteri usku rahvale. 10. Mida kujutas endast vennastekogude liikumine?
Heino Liimets Heino Liimets oli eesti kasvatusteadlane, loogika- ja psühholoogiaõppejõud. Ta on esimene Eesti kasvatusteadlasest akadeemik. Liimets on andnud suure panuse Eesti kasvatusteaduste arengusse. Sellest, milline tema panus täpsemalt oli, annab käesolev väike uurimistöö ülevaate. Ülevaade Heino Liimetsa elust Heino Liimets sündis 22.01.1928 Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel metsavahi perre, olles viiest lapsest vanim. Ta polnud oma suguvõsa ainuke kuulus kasvatusteadlane, nende suguvõsas on nüüdseks neli põlvkonda kasvatusteadlasi. Esimest põlvkonda esindab Hein Liimetsa onu Enn Koemets (ema poolt), teist põlvkonda Heino ise ja Enn Koemetsa tütar Inger Kraav, kolmandat põlvkonda esindavad H. Liimetsa tütred Reet ja Airi Liimets, neljandat põlvkonda aga Inger Kraavi tütar Siiri-Liisi Läänesaar (Eksta 2008). Seega on Heino Liimets osa üpriski suurest kasvatsteadlaste sugukonnas...
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium xxxxx 11b klass EESTIKEELSE KIRJASÕNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: xxxx Viljandi 2012 Table of Contents Hariduse kujunemine............................................................................................................................3 Kolmest raamatust................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Hariduse kujunemine Kuigi meie esivanematel polnud otsest vajadust koolihariduse kui sellise suhtes, toodi võõrad tavad sisse võõrvallutajate poolt. Esimeste koolide tekkimine Eestimaa p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
