Must ja Punane (Julien Sorelist) STENDHAL

4

docx

Punane ja Must sisukokkuvõte

Punane ja Must Versioon 1 Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane

Kirjandus

2

doc

"Punane ja must" Stendhal

Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane

Kirjandus

2

odt

Stendhal ''Punane ja Must'' SISUKOKKUVÕTE

Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane

Kirjandus

1

odt

"Punane ja must"

Koostas:Brigitta Pärni ,,Punane ja must" Stendhal Raamat ,,Punane ja must" on kirjutatud kirjaniku Stendhali poolt. Stendhali kirjutatud romaan räägib noorest puusepapojast nimega Julien Soreli, kes oli 19-aastane. Tema eesmärk oli saada kõrgeimasse seisusse, kus ta saab välja näidata omandatud tarkust, lugedes palju erinevaid raamatuid. Julien oli andekas noormees, kes tahtis saavutada suurt kuulsust. Tema perekond temast ei hoolinud. Isa pidas Julieni laisaks ja kasutuks. Tema vennad ei tahtnud, et Julien oleks neist targem ja osavam. Jumal vastas Julieni palvele ja linnapea, härra Renal kutsus ta raha eest oma laste koduõpetajaks

Kirjandus

2

rtf

Punane ja must

Julien tahab tohutult midagi lugeda aga ei julge ilmalikke raatatuid sinna majja tuua,sest need rikuksid tema maine,samas ise talle meeldivad sellised raamatud aga ikka teeskleb ,et ilmalikud raamatud on räpased ja põlgusväärsed. Julieni soov oli võrgutada proua Renal,kuid ta kartis läbikukkumist.kuid tal õnnestus siiski proua Renali kätt suudelda.ta langes nüüd masendusse ja korrutas muudgui endale,et ei tohi oma hinge eest neile inimestele liiga palju ka anda.Ajapikku hakkab Julien prouat armastama,ning härra Valenod on saanud aru juba mis seal majas toimub,saates linnapeale kirja. Julien saadetakse teise linna seminari,kus teda põlatakse ja kadetsetakse,sest ta on liiga tark ja enamus kõik seal koolis on talupojad lootes saada preestriteks. Pariisis otsustas Julien,markii kõrgi ja iseteadva,tütre Mathilde endale saada,kuigi ta ei pidanud neiut isegi ilusaks ja ültsegi ei peetud teda võrdväärseks seltskonnas,seisuse ja hoiaku pärast.Mathilde kirjutab Julienile

Kirjandus

1

doc

Tugev isiksus suudab ..

Tugev isiksus suudab .. Peategelane noor Julien on 19-aastane noormees, kes pole kordagi kodukülast välja saanud, ka külas on ta käinud ainult kahel inimesel. Vanal sõjaväearstil, kes on tema sõber ja kiriklas. Julien on väga tark ja andekas ta võtab kõike mõistusega. Julien jumaldab Napoleoni, kuid see mees pole sel ajal ühiskonnas väga soositud, peab ta varjama seda. Julien arvab, et peab olema kõiges tasemel, teistest parem ning ta on endale pähe võtnud, et peab alati saavutama selle, millest mõelnud on. Ta põlgab oma perekonda, sest tema arvates on need ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Nimelt armastas Julien väga lugeda, ta võis tundide kaupa lugeda ning tal ei saanud sellest ikka küllalt. Julieni vennad peksavad teda tihti, sest nad tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Kuid

Kirjandus

1

odt

Punane ja Must

Punane ja must Raamat räägib noorest mehest Julienist. Julien nimelt töötas oma isa juures saeveskis, ta jäi vahele raamatu lugemisega ning tänu sellele sai ta tunda vägivalda. Julien oli tark, tal oli Uus Testament tervenisti peas ladina keeles. Julieni isa saatis ta koduõpetajaks linnapean härra de Renali juurde. Julien arvas, et selline töö on alandav, kui talle hakkasid lapsed ruttu meeldima ning pererahvas oli ta vastu sõbralik. Julienil ja proua de Renalil tekkis armusuhe, see algas aias käehoidmisega ja lõpuks hakkas poiss juba naise tuppa hiilima, kui kõik magasid. Julien soovis vahepeal kõigest sellest eemale saada ning käis mägedes mõtteid mõlgutamas. Proua de Renal paanitses ka tihti seetõttu, et ta arvas et Julien teda ei armasta

Kirjandus

3

doc

Punane ja Must-Stendahl

Ta on väga kaval poiss. Ta peab ennast teistest paremaks ja tal on häbi oma perepärast. Ta saab vendadelt tihti peale peksa ja isa arust on tegu lihtsalt nii sama leiva sööjaga. Linnapea kutsub ta enda lastele koduõpetajaks, sellega olid kõik rahul, isa sai raha ja sai parema elu peale. Härra linnapea maksab talle väga hästi kuna ta kardab , et tema rivaal maksab temast üle ja Julien läheb hoopis tema lapsi õpetama. Julien hakkas kohe algul laste ja proua Renaliga hästi läbi saama ja proua hakkab talle vaikselt meeldima kuigi ta ei olnud selles väga kindel. Ajapikku hakkab ta siiski prouat armastama. Julienile meeldis ka väga lugeda, aga ta ei julgenud imelikke raamatuid sinna majja tuua, kuna ta arvas ,et need võivad tema mainet kahjustada. Siis saadeti ta teise linna seminarile, kus ei sallita teda ültse. Seal õppivad vaid rumalad talupojad, kes soovivad saada preestrik, et oma elujärge parandada

Kirjandus