Esitlus- Vahemere maad (0)

Vahemere maad
Vahemere maade hulka
kuuluvad :
Hispaania
Itaalia
Kreeka
Küpros
Malta
Portugal
Hispaania
ELiga ühinemise aasta: 1986
Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia
Pealinn: Madrid
Üldpindala: 504 782 km²
Rahvaarv: 45,8 miljonit
Rahaühik: euro
Kuula ametlikku ELi keelt: hispaania
Eesti ja Hispaania
majandussuhted
Majanduslepingud
Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute
soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest
hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Hispaania vahelised
kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga.
Kaubavahetus
Eesti ja Hispaania kaubavahetus on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi. 2009. aastal oli
Hispaania Eestile 20. impordipartner ja 19. ekspordipartner. Eesti eksportis 2010. esimesel
poolaastal Hispaaniasse 25,9 mln euro eest kaupa, mis moodustas koguekspordist 0,7%.
Hispaaniast importis Eesti 32 mln euro eest kaupu, mis moodustas 0,7% koguimpordist.
Hispaania huvi Eesti vastu
Üha tihedamaks on muutunud ärisidemete otsingud Eesti ja Hispaania ettevõtete vahel. Hispaania
ettevõtjat huvitab Eesti puhul soodne geograafiline asend, mis võimaldab arendada kontakte ka
lähipiirkondadega (Skandinaavia, Venemaa). Samuti on levinud Eesti kui innovaatilise riigi maine.
Eestit seostatakse saavutustega infotehnoloogia vallas ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga ning
ühinemine Euroopa Liiduga on hispaanlaste huvi ärikontaktide vastu oluliselt tõstnud (näiteks
infrastruktuuriettevõtted).
28. jaanuaril 2009 loodi MTÜ Eesti-Hispaania kaubanduskoda, mille peamisteks eestvedajateks on
Hispaania ettevõtjad.
Turism-Eesti turistide hulgas on Hispaania jätkuvalt populaarne
sihtkoht. Ka hispaanlastel on huvi Eestisse reisimise vastu. Peamine
probleem Eesti kui reisisihi turundamisel ja müümisel Hispaanias on nii
elanikkonna kui ka reisifirmade madal teadlikkus Eestist. Tallinn on
ainuke sihtkoht Eestis, mis on Hispaanias mingil määral tuntud. Eesti kui
reisisihi tugevateks külgedeks peetakse "põhjamaisust" (jahedad suved
ja rohelus vastandina Hispaania suvede kuumusele ja päikese käes
kõrbenud taimestikule) ja seda, et Eesti on "uus"s.t seda, et Eesti on uus
sihtkoht, aga ka seda, et Eesti on suhteliselt hiljuti NSV Liidust
vabanenud ja oma demokraatia taastanud riik (emotsionaalselt tekitab
see hispaanlastes paralleele demokraatia taastamisega peale nelja
aastakümmet Franco reziimi). Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on
turismi seisukohalt oluline positiivne tegur, see rõhutab Eesti
euroopalikkust ja meeldib hispaanlastele kui Euroopa Liitu tugevalt
toetavale rahvusele.
Itaalia
ELiga ühinemise aasta: asutajaliige
Poliitiline süsteem: vabariik
Pealinn: Rooma
Üldpindala: 301 263 km²
Rahvaarv: 60 miljonit
Rahaühik: euro
Kuula ametlikku ELi keelt: itaalia
Eesti ja Itaalia majandussuhed
Eesti ja Itaalia majandussuhteid iseloomustab tugev lepinguline baas ­
sõlmitud on topeltmaksustamise vältimise, investeeringute soodustamise
ja kaitse ning sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo korraldamise
kokkulepped.
Eesti ja Itaalia sõlmisid mais 1997 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Itaalia
Vabariigi Valitsuse vahelise kultuuri-, haridus-, teadus- ja
tehnoloogiaalase koostöö lepingu, mis jõustus jaanuaris 2000. Tegemist
on üldise raamlepinguga, mille eesmärk on arendada ja ellu viia
tegevust, mis aitab kaasa mõlema maa kultuuripärandi paremale
vastastikusele tundmisele ning edendab kahe maa kultuuri, haridus-,
teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd.
Tänu Itaalia välisministeeriumi stipendiumidele ning Tallinnas asuva
Itaalia suursaatkonna aktiivsele tööle on paljud Eesti tudengid ning
magistrandid saanud võimaluse end Itaalias täiendada.
Eesti peamised ekspordiartiklid Itaaliasse 2010.aastal:
masinad ja seadmed
pabermass ja tooted sellest
Puit ja puittooted
Eesti peamised impordiartiklid Itaaliast 2010. aastal :
masinad ja seadmed
tekstiil ja tekstiilitooted
metallid ja metallitooted
Kreeka
Küpros
ELiga ühinemise aasta: 2004
Poliitiline süsteem: vabariik
Pealinn: Nikosia
Üldpindala: 9 250 km²
Rahvaarv: 0,8 miljonit
Rahaühik: euro
Kuula ametlikke ELi keeli: kreeka, inglise
Eesti ja Küprose majandussuhed
Eesti-Küprose majandusalased suhted on aasta-aastalt
arenenud. Eesti ja Küprose majanduskoostööks on
peamiste majandusalaste lepingutega loodud soodne
areng.
31.10-01.11.2005 toimus Nikosias Eesti Vabariigi
valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse majandus-,
teadus-, tehnika- ja tööstuskoostöö kokkuleppe alusel
moodustatud Eesti-Küprose valitsustevahelise komisjoni
esimene istung. Läbirääkimiste käigus keskenduti
mõlema riigi majandusalaste edusammude
analüüsimisele ja uute koostöövõimaluste leidmisele,
samuti vahetati palju vastastikku huvitavat
informatsiooni. Küproslased on huvitatud Eesti e-
valitsusest ja merendusest.
Aasta Eksport Import
2000 32,5 6,0
2001 15,3 10,6
2002 44,5 12,5
2003 151,3 12,9
2004 92,9 29,7
2005 40,6 54,5
2006 40,5 87,7
2007 33 73,1
2008 34,7 75,4
2009 61,5 48,6
Malta
ELiga ühinemise aasta: 2004
Poliitiline süsteem: vabariik
Pealinn: Valletta
Üldpindala: 316 km²
Rahvaarv: 0,4 miljonit
Rahaühik: euro
Kuula ametlikku ELi keelt: malta, inglise
Eesti ja Malta majandussuhed
Eesti ja Malta majandussidemed ja kaubavahetus on senini jäänud tagasihoidlikuks.
Kaubavahetuse maht on püsinud stabiilsena, kaubandusbilanss on Eesti suhtes
positiivne. 2008. aastal oli Eesti ja Malta vahelise kaubavahetuse kogukäive 1112 tuhat
eurot ning Malta oli Eesti 89. kaubanduspartner. 7,4 miljonit krooni, moodustades Eesti
kogu kaubavahetusest alla 1%. 2008. a. kogukäibelt oli Malta Eesti 89.
kaubanduspartner. 2009. aastaga kasvas Malta tähtsus Eesti kaubanduspartnerina
ning ta tõusis 69. kaubavahetuspartneriks kogukäibega 3208 tuhat eurot50,2 miljonit
krooni. 2010. a. toimus väike tagasilangus. 9 kuu seisuga on Malta oli Eesti 76.
kaubavahetuspartner. Kogukäive 2457 tuhat eurot .moodustab alla 1% kogu Eesti
kaubavahetusest.
Nii Malta kui Eesti soovivad suurendada kahe riigi vahelist suhtlemist kaubandus-
investeeringute- ja turismisektoris. Eesti president Arnold Rüütli riigivisiidi raames
korraldasid ettevõtjad Malta Kaubanduskojas äriseminari, kus tutvustati Eesti
majandust ja kohtuti Malta ettevõtjatega. Seminari raames allkirjastati Eesti ja Malta
kaubandus- ja tööstuskodade vaheline koostöökokkulepe ning Eesti ja Malta riiklike
ettevõtlust toetavate organisatsioonide vaheline koostöölepe. 2007. a. märtsis külastas
Maltat Eesti Panga 12-liikmeline delegatsioon, mida juhtis Eesti Panga president Andres
Lipstok. Visiidi peaeesmärgiks oli kogemuste vahetamine keskpankade vahel, samuti
Malta majandusest ja pangandusest ülevaate saamine.
Eesti peamised ekspordiartiklid Maltale 2009. aastal:
Loomsed tooted - 41,6%
Mineraalsed tooted - 22,1%
Laevade varustamine - 14%
Eesti peamised impordiartiklid Maltalt 2009. aastal:
Masinad ja seadmed - 58%
Metallid ja metallitooted - 14,1%
Keemiatooted - 9,7%
Portugal
ELiga ühinemise aasta: 1986
Poliitiline süsteem: vabariik
Pealinn: Lissabon
Üldpindala: 92 072 km²
Rahvaarv: 10,6 miljonit
Rahaühik: euro
Kuula ametlikku ELi keelt: portugali
Eesti ja Portugali majandussuhted
Kaubavahetus aastatel 2004-2010 9 kuud (miljonites
kroonides):
Aasta Eksport Import
2004 98,0 109,5
2005 108,8 107,2
2006 93,6 147
2007 129,2 194,9
2008 157,3 167,7
2009 109,9 94,2
2010 63,1 64,5
Peamised ekspordi kaubagrupid 2009. a.:
puit ja puittooted ­ 23,7%
metallid ja metalltooted ­ 18,9%
transpordivahendid ­ 12,4%
masinad ja seadmed ­ 11,5%
Peamised impordi kaubagrupid 2009. a.:
tekstiil ja tekstiilitooted ­ 29,6%
jalatsid ja peakatted ­ 13,5%
valmistoidukaubad ja joogid ­ 13,1%
Plast- ja kummitooted ­ 12,1%