Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Folksonoomia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mis on folksonoomia ?
Lingi salvestamisel pakutakse tavaliselt võimalust kirjeldada seda linki märksõnadega, mis kasutaja arvates selle veebilehe kohta kõige paremini sobivad. Tihti on võimalik ka linke hinnata ning lisada lühikirjeldusi. Märgendite järgi on hea linke kategoriseerida ning hiljem olulisi linke üles leida. Iga märgend moodustab omaette kategooria ning üks veebiviide võib kuuluda kuitahes paljudesse kategooriatesse. Sellist märgendite süsteemi kutsutakse folksonoomiaks (ingl folksonomy). Folksonoomia defineeritakse kui kasutajate poolt loodud taksonoomia, mida kasutatakse näiteks veebilehtede, fotode , linkide ja muu veebisisu kategoriseerimiseks märgendite abil.
Märgendite järgi saab enamasti leida nii mingi kindla kasutaja kui ka kõikide kasutajate teatud märgendiga kirjeldatud linke või muid veebimaterjale. Nende märksõnade järgi saab koostada ka pingeridasid ja märgendipilvi (ingl tag cloud ), kus enimkasutatud märgendid on suurema fondiga kui ülejäänud. See aitab leida populaarseid teemasid . Tavaliselt on igal märgendil ka oma uudistevoog, mis võimaldab kiiresti teada saada, kui on lisatud uus avalik link selle märgendiga.
Ajalugu
Sotsiaalsed järjehoidjad said alguse 1996.a aprillis , kui loodi veebileht (enam ei eksisteeri) itList.com. See võimaldas kasutajatel hoida oma järjehoidjaid ning soovi korral jagada ka teistega. Järgnesid sellised veebisaidid nagu Backflip, Blink, Clip2, Hotlinks ja Quiver.
Hetkel populaarseimad sotsiaalsete järjehoidjate lehed:
Del.icio.us
Joshua Schachteri asutas 2003. aastal veebilehe del.icio.us,mis alates 2005. aasta detsembrist kuulub Yahoole. Lisatud järjehoidjad on vaikimisi avalikud, kuigi kasutajal on võimalik need privaatseks muuta.
Näiteid del.icio.us märgendisüsteemist:
http://del.icio.us/tag/bookmark - kõik veebiviited märgendatud sõnaga bookmark
http://del.icio.us/kasutajan imi - kõik kasutaja kasutajanimi veebiviited
http://del.icio.us/kasutajanimi/bookmark - kõik kasutaja kasutajanimi veebiviited märgendatud sõnaga bookmark
Furl
Mike Giles asutas 2003. aastal veebilehe Furl (File Uniform Resource Locator), mille praegune omanik on LookSmart. Furl erineb teistest sama teenuse pakkujatest selle poolest, et ei salvestata ainult linki mingile lehele, vaid ka lehe ise. Kasutaja näeb alati salvestatud versiooni sellest lehest, ülejäänud kasutajad suunatakse lingile vajutamisel esialgsele lehele. Igal kasutajal on 5 GB ruumi oma lemmiklehtede arhiveerimiseks.
Tänapäeval on hakanud levima õpiobjektide süstematiseerimise viis, mille loojateks on tavakasutajad ise. Õpiobjektide sisu kirjeldamiseks ja nende süstematiseerimiseks kasutatakse võtmesõnu, millest tekivad võtmesõnade pilved, mis kirjeldavad nii õpiobjekti sisu (erinevate kasutajate poolt loodud ühine pilv) kui ka kogu ainevaldkonna sisu (erinevate õpiobjektide poolt loodud pilv). Selliseid kasutajate poolt loodid kirjeldusi nimetatakse folksonoomiateks
Folksonoomia puhul võib materjali avaldaja kasutada selleks vabalt valitud märksõnu. Näiteks raamatute puhul võib täiesti vabalt kasutada lisaks sisu kirjeldavatele märksõnadele sociology ja textbook ka vormi kirjeldavaid märksõnu nagu green ja softcover.
Kaks kõige tuntumat folksonoomial põhinevat rakendust on fotoportaal Flickr ja ühisjärjehoidja Delicious. Esimene võimaldab kasutajatel üles laadida fotosid ning kirjeldada neid märksõnadega (ingl. k. tag), mis teistel fotosid leida aitavad. Kõik märksõnad töötavad omakorda lingina, mille peale klõpsates näeb teisi sama märksõnaga kirjeldatud fotosid. Lisaks sellele on märksõnade põhjal koostatud märksõnapilved, mis näitavad kogu süsteemi populaarsemaid märksõnu või konkreetse kasutaja märksõnu.
Folksonoomia puhul tehakse vahet kitsal ja laial folksonoomial. Laia folksonoomia puhul märgistab palju inimesi sama objekti, kasutades erinevaid nende jaoks olulisi märksõnu, mis võivad sageli erinevatel kasutajatel korduda. Näiteks mõnda populaarset linki võivad Delicious keskkonnas kirjeldada tuhanded kasutajad. Kitsa folksonoomi puhul märgistab ühte objekti üks või paar inimest, kusjuures iga märksõna kasutatakse ühe korra. Kitsa folksonoomia näiteks võib tuua fotode kirjeldamise Flickr keskkonnas, kus enamasti saab fotot kirjeldada autor ja ta sõbrad.
Ühisjärjehoidjad
Üheks praktiliseks folksonoomia rakenduseks, mida igaüks kasutada saab on ühisjärjehoidjad. Need veebikeskkonnad lahendavad mitmeid probleeme, millega internetikasutajad igapäevaselt kokku puutuvad. Näiteks on paljudel inimestel tööl ja kodus eraldi arvuti ning seetõttu on veebibrauseri järjehoidja kasutamine lemmiklinkide salvestamiseks raskendatud - ikka juhtub, et vajalik link on salvestatud teise arvuti brauserisse. Ühisjärjehoidjate kasutamisel salvestatakse lingid ühte veebikeskkonda ning neile pääseb ligi igast internetti ühendatud arvutist. Lisaks sellele on ühisjärjehoidjasse salvestatud linke võimalik jagada teiste inimestega. Näiteks on võimalik mingi kursuse käigus kokku leppida, et kõik kursusega seotud lehed lisatakse sama märksõnaga (näiteks viitamiskursus) Delicious keskkonda.
Delicious toimib ka sotsiaalse võrgustikuna, kus saab sõpru ja tuttavaid oma kontaktidesse lisada. Uue lingi lisamisel on lisaks märksõnadele võimalik valida ka oma kontaktide hulgast inimesed, kellele link saadetakse . Kõik Delicious keskkonda salvestatud lingid on avalikud. See tähendab seda, et huvitavaid linke on võimalik leida nii samade huvidega sõpru jälgides kui ka sirvides inimesi, kes teid huvitava lehekülje oma linkide hulka on lisanud (iga lingi juures näidatakse kõiki inimesi, kes selle lisanud on). Kõigist Delicious keskkonnas kasutatavatest populaarsetest märksõnadest annab parima ülevaate üldine märksõnapilv.
Mõned praktilised näited Delicious kasutamisest:
Kursuse, seminari või muu ürituse puhul võib leppida kokku ühise märksõna, millega kõik osalejad linke jagavad. Näiteks ifi7033
Üliõpilaste juhendamisel võib leppida kokku kindla märksõna, mida üliõpilane ja juhendaja kasutavad. Näiteks magister_hillar_poldmaa
Selliselt lisatud linkide jälgimiseks ei pea pidevalt Delicious keskkonda külastama. Iga märksõna lehekülje lõpus on link, mis võimaldab tellida sellele lehele lisatud linkide kohta info oma RSS lugejasse.
Teisi ühisjärjehoidjaid
Viimasel paaril aastal on ühisjärjehoidjaid palju juurde tekkinud. Osa nendest on Delicious stiilis isiklike linkide kogumiseks (näiteks Furl), teised jälle uudiste jagamiseks (näiteks Digg ). Mõned tuntumad ühisjärjehoidjad on:
Furl
Digg
Propeller
StumbleUpon
Reddit.com
Newsvine.com
http://lemill.net/content/webpages/folksonoomia-ja-uhisjarjehoidjad
Folksonoomia #1 Folksonoomia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor qwed Õppematerjali autor
folksonoomia essee

Sarnased õppematerjalid

SOTSIAALMEEDIA
28
odt

SOTSIAALMEEDIA

Registreerudes sotsiaalvõrgustiku kasutajaks avaneb võimalus jagada oma mõtteid, huvisid ja tegevusi ning leida mõttekaaslasi. Kasutajatevaheline suhtlus toimub läbi kommentaaride, teadete ja kirjade kaudu. Olles sotsiaalvõrgustiku kasutaja, saab oma profiili täiendada fotode, audio- ja videoklippidega. Folksonoomia Folksonoomia on meetod sisu märgendamiseks ja kategoriseerimiseks koostöös loodud ja hallatud märksõnade abil. Folksonoomia puhul võib materjali avaldaja kasutada selleks vabalt valitud märksõnu. Kaks kõige tuntumat folksonoomial põhinevat rakendust on ilmselt fotoportaal Flickr ja ühisjärjehoidja Delicious. Esimene võimaldab kasutajatel üles laadida fotosid ning kirjeldada neid märksõnadega (ingl. k. tag), mis teistel fotosid leida aitavad. Kõik märksõnad töötavad omakorda lingina, mille peale klõpsates näeb teisi sama märksõnaga kirjeldatud fotosid.

Informaatika
E-turunduse eksami kordamisküsimused
40
doc

E-turunduse eksami kordamisküsimused

0, Veeb 2.0 ja Veeb 3.0: mis on peamised erinevused? Paljud ettevõtjad (näiteks riskikapitalist Joi Ito) on väitnud, et mingit Veeb 1.0 ja 2.0 ei ole olemas. Tegemist on ühe ja sama keskkonnaga ning evolutsioon on igas valdkonnas, nagu looduseski, pidev protsess. Sellele vaatamata võib siiski eristada teatavaid funktsionaalseid ja kontseptuaalseid täiendusi, mida võib lugeda Web 2.0 ajajärgu alguseks: 2  Folksonoomia teke - informatsiooni vaba klassifitseerimine  Rikas kasutajakogemus - veebilehed on dünaamilised ning nende toimimist saab külastaja juhtida  Külastaja kaasamine - info liikumine on muutunud kahesuunaliseks, külastaja kaasatakse veebisisu loomise protsessi  Pikk saba - erinevate spetsiifiliste toodete summaarsed müügimahud on vähemalt sama suured üksikute hitt-toodete omad ning isegi ületavad neid

Turundus
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....

Turundus
Uurmiustöö Windows Xp
50
pdf

Uurmiustöö Windows Xp

Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme ­ operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m

Kirjandus
Nimetu
575
docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Informaatika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun