10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nugisti
Õppematerjali autor
................................................................................................................................ 5 Luteri kirik Rootsi aja algul ......................................................................................................
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide
POOLA AEG 1561 Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Moskva Tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Moskva Tsaaririigi peajõud olid suunatud Poola Kuningriigi ning Leedu Suurvürstiriigi vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi
Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3
ROOTSI AEG EESTIS Teele Sikka 12 C Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt: 1) 1710,kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, 2) 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. 3) Lõppes Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja. Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur.
ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) Korraldasid maapäevi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud, nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 5) Posti teenistus 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid · 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 · 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike · 1630ndal hakati maid uuesti kasutusele võtma · 17
Rootsi aeg 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud
Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. Liivi sõja järel kuulus Eesti kolmele kuningale: a) Põhja-Eesti Rootsile b) Lõuna-Eesti Poolale c) Saaremaa Taanile 17.sajandil algas kolme kuninga vahel sõjategevus, et saada Eesti- ja Liivimaa endale. Aasta Vaherahu/rahu Peamised Sisu osapooled
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid