Rootsi aja mõjutused Eestis (1)

Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eestis
Kristjan Oja
Tallinna Sikupilli Keskkool
10b
Rootis ajaks nimetatakse ajajärku, mil Eestimaa või osa sellest kuulus Rootsi võimu alla. Seda aega tuntakse samuti ka, kui” vana hea Rootsi aeg”.
Kuid tegelikult ei olnud seda „head aega”, kuna sel ajal tegutses ka katk, mis ka omakorda tõi kaasa näljahädad. Kuid ilmselt on see selle nime saanuda tänu sellele, et selle ajajooksul toimus palju suuri muudatusi talurahva jaoks Eestis.
Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu, et 100 aastat.
Rootsi aeg algas Eestimaal 1629, mil kõik Väina( Daugava ) jõest üleval pool olevad alad loovutati Altmargi rahuga Poolalt Rootsile.
Edasi võitles Rootsi veel oma võimu alla 1645 Saarema koos Muhumaaga ja Ruhnu 1660, mis tähendas, et Eestimaa oli nüüd tervenisti Rootsi kuninga juhtimise all(v.a kunagine Setumaa eelmisest E.V ajast) .
Rootsi ajal toimus mitmed muudatusi, enamus tõid sellega olulisi muudatusi tollaseks ajaks ja nüüdsele ajale olulist.
Eestimaa oli eraldi kaheks haldatud, Põhja-Eesti kuulus Eestimaa Kubermangu alla ja Lõuna-Eesti Liivimaa Kubermangu alla.
Muudatusi tehti kohtus, mis oli kolme järguline-
meeskohtud(liivimaal maakohtud )
Eestimaa Ülemkohus(Liivimaal Liivima Õuekohus)
Või võis lõpuks Rootsi kuningale edasi kaevata
Muudatuseks võis talupoeg kaevata mõisiniku kohtu, aga seal otsustas raha võitja, mida oli loomulikult mõisnikul rohkem. See muudatus andis mingi moraalse toetuse talupoegadele aint ja nende elu ei läind nii väga paremaks ikka.
Eestis oli lutherlus , mis tähendas tähtsaid asju usueluga seoses. Kuna lutherluse üks tähtsaid muudatusi oli emakeelne piibel ja jumalateenistus, siis eesti keelse piibli osaline tõlkimine leidis aset Rootsi ajal .
Kuna piiblit hakati valmistama juba eesti keelsena oli vaja ka talupoegi harida, et nad lugeda seda oskaks, mis oli koolide rajamise põhimõte.
Nii viidi sisse Rootsi riigi pool rahvakoolide süsteem. 1655 otsustati, et igas kihelkonnas peab olema oma koolmeister. 1675 taheti algust teha kookihoonete rajamisega, aga majanduslik seis ei olnud nii soodne, kui inimeste valmidus.
Õpetajate seminari loomisega 1684 B.G Forseliuse poolt, hakati õpetama kihelkonna poisse koolmeistriteks, sest õpetajaid, kes oskasid eesti keeles haridust anda oli vähe. Tänu millele olukord hakkas paranema ja oli teada
juba 41 talurahva koolist, mis tegutses. Edasi nõudis kuningas iga kiriku juurde kooli ja kooli võeti lapsi, kel ei olnud võimalus kodus haridust saada.
Samuti hakati esimesi gümnaasiume Eestise looma (esimene Tartu). Samuti loodi ka esimene ülikool Tartu J.Skytte poolt 1632, mis on tänani suurim ja tähtsaim ülikool Eestis. Rahvakoolide, gümnaasiumite ja ülikooli rajamine oli suur ja tähtis samm eesti rahva jaoks ja nende hariduse edendamiseks. Anti välja ka esimene eesti keelne aabits ja esimene eesti keelne gramamatika. Nende kõigi loomine on ilmselt kõige oluliseimad toimunud muudatustest Rootsi ajal Eestis.
Karl XI hakkas 1680 mõisaid riigistama(mõisate reduktsioon ), mis olid ennem erakättes. Kuna võimule tulles sai ta tühja riigikassa oli tal vaja tal raha riigi juhtimiseks . Mõisate riigistamine põhjustas küll mõisinike suurt viha, kes pidid renti riigile maksma,kuid mis täitis kenasti riigikassat. Sellega seoses hakati pidama maksude üle maksmise üle vakuraamatut, kuhu oli kirjutatud pere suurus, maa suurus ja maksmised. Selle tekkimine tegi ka talupoja elu kergemaks ja mõisnik ei saanud teda enam nii plaju käsutada. Seda allikat võib ka nimetada ka iga perekonna sugupuu allikana , tänu millele võid teada saada, kust su esivanemad pärilt on, mis on mingis mõttes tähtis praegusele ajastule .
Reduktsiooniga tekkis 1694 uus haldusjaotuse, kus tõmmati umbes joon läti ja eesti rahvuse vahele, millest sai alguse umbkaudne tänapäevane riigipiir, kuid läti piir asus tänapäevasest piirist rohkem põhja pool, kui seni.
Kui algselt oli talupoegadel Rootsi ajal raske, sest nende koormusi suurendati, siis tasapisi muudatustega nende olukord leevenes. Hakati riigitalupoegi vabastama pätisorjusest, reduktsiooniag seoses leevenes mõisniku võim talupoja peale mingil määral, talupoegi hakati harima ja valgustama mida ennem polnud tehtud. See leevendas ja tegi paremaks talupoegde olukorda
Rootsi aeg eestis oli just esmatähtis hariduse alguse poolt. Enne Rootsi aega olnud Saksa Ordu ajal olid talupojad veel madalamd ja nende haridus on oli vägagi nigel, kuid Rootsi aja saabudes hakati just rõhku panema talupoegade harimisele, ka ülikooli mis rajati 1632 oli võimalus õppima minna edukatel talupoegadel. See edasi tähendas aga algust eesti rahvusest esmaste ametnikega .
Eriti tähtis mees Eesti haridusele alguse panemisele on Benght Gottfired Forselius , kuid samuti Johan Skytte. Samauti pärisorjusest vabastamine võis mingil määral anda lootus siinsetele talupoegadele, et nad võivad kunagi vabaks saada ja ei pea mõisniku käsutamise all olema lõputult. Kuigi Rootsi aeg lõppes Eestimaal Tsaari võimu alla minekuga ei või teada, mis oleks saanud, kui Rootsi oleks siia suutnud kanda kauemaks kinnitada ja ehk oleks tulnud pärisorjusest täielik vabanemine 150 aastat varem, kui Rootsi pidi selle maa Venemaale andama.
1629 - Rootsi aja algus Eestis
1630 – Esimene gümnaasium Tartus
1632 – Tartu ülikool
1637 – Esimene eesti keele grammatika H.Stahl poolt
1641 – Teadaolev esimene eesti keelne aabits
1645 – Saarema Rootsile, fikseeriti juriidiliselt pärisorjus ja sunnismaisus Eestis
1679 – B.G Forseliuse idee teha talurahva koolid
1680 – Mõisate reduktsioon
1680 –Forseliuse seminar
1686 – Forseliuse loodud aabits
1687 – talurahva koolide rajamise alustamine
1695-97 – Suur katk ja näljahädad
1696 - Piirati mõisnike kodukariõigust
1700- Algas Põhjasõda Eesti territooriumil
1710 – Kogu Eesti langes vene võimu alla, Eestis lõppes Põhjasõda(täielik lõpp 1721)