STEINER PEDAGOOGIKA (1)

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
Noorsootöö osakond
NT 11
Maarika Tungal
STEINER PEDAGOOGIKA
Referaat
Tallinn 2010
Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista.
Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloogilise psüholoogia ja ka klassikalise filosoofilise psüholoogia (Soomes nt Snellmani psüholoogia) omale.

ARENGUETAPID

Suuna põhiidee on lapses endas olevate arenguvõimaluste teostamine vastavalt lapse arengustaadiumidele.Esimene arengustaadium algab sünniga ja kestab 7 aasta vanuseni, teine staadium lõpeb puberteetiga ja kolmas hõlmab arengu pärast puberteeti.Steineri antroposoofiline käsituse järgi saavd inimeses kokku materiaalne ja vaimne maailm.Psüühilisele arengule on vaja läheneda mõtlemise, tundmise ja tahtmise seisukohalt.Mõtlemine areneb meelelise tegevusega seotud mõtlemisest sünteetiliseks mõtlemiseks, mille järgneb maailmavaate kujunemine. Otsustav tundeelu arenguetapp langeb umbes 4 aasta vanusesse, mil lapse loov fantaasia väljendub kõige tugevamini.Umbes 6-aastaselt hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, mis annb ühtlasi märku kooliküpsuse saavutamisest (Hirsjärvi, Huttunen 2005).

SOTSIAALSE PÄDEVUSE ARENDAMINE

Sotsiaalse pädevuse omandamine vôimalikult stabiilses klassikollektiivis, kuhu kuuluvad erineva andekusega ôpilased, on elulähedasem, kui samatasemeliste vôimetega ôpilaste hinnetele orienteeritud ôppimine. Gümnaasiumid jätavad praegusel ajal pôhikoolid enda varju.Waldorfkoolide eesmärgiks on ôppimine vastastikuse koostöö ja abistamise kaudu. Taiplikumad ôpilased ôpivad rohkem, kui neil on vôimalus aeglasematele ôpilastele midagi selgitada. Ka viimased ôpivad paremini, kui nad ei ole sôltuvad ainult ôpetaja seletustest. Ülesannete ühine lahendamine erineva tasemega ôpilastest koosnevates rühmades on eelharjutuseks hilisemale kutseelule, milleks juba kool peaks ette valmistama(Dr. Hardorp).
KOOLIPRAKTIKA
Tervilik Waldolfkool on 12-aastane ühtluskool. Sageli eelneb sellele Waldolflasteaed(3-6-aastasele).Mõnede koolidega on liidetud ka kolledžiaste, mis valmistab ette ülikooli astumiseks.Paljudes Waldolfkoolides on välja arendatud tähelepanuväärseid mudeleid kutse- ja üldhariduse integreerimiseks.Põhjust on viidata ka silmapaistvale tööle eripedagoogikas(Skiera 1987,19) (Hirsjärvi,Huttunen 2005).

ÕPIMINE PILTIDE ABIL - ÕPIMINE TEGEVUSE KAUDU

Ôppimine algklassides ei ole veel môttelisel tasandil abstraktne, vaid piltlikult konkreetne. Jäljendav sisseelamine kirjutamise liikumisvormidesse puudutab ka tunnet ja tahet ning kunstiliselt kujundatud piltidest töötatakse välja tähed. Nii kasutatakse lapse piltlikku tunnetust ja liikumisvajadust, et teha vastav ôppeaine arusaadavaks. Lähtuvalt motost „Ôppimine tegevuse kaudu“ ôpitakse kirjutama enne lugemist. Pildid, mis vôivad ôpilasi sisemiselt liigutada, vôimaldavad neil ka tunnete tasandil maailma mitmekesistesse nähtustesse süveneda ning neid vähehaaval môisteliselt ja abstraktselt määratleda. Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööôpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa praktilisele orienteerumisele elus(Dr. Hardorp).
ANTROPOSOOFIA EI OLE ÕPETUS
Hea ôppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga ôppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pigeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. See vôib toimuda igas koolis. Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada. Antroposoofia ei ole Rudolf Steineri poolt valmiskujul välja môeldud maailmapilt, vaid teadlik suhe inimeses peituvasse vaimsusesse. Rudolf Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid, vaid ajendavad môtlemisele ja mõistmisele, mis arendab - juhul, kui seda ôigesti kasutada - hingeliste ja vaimsete reaalsuste tunnetamist ning otsustusvôimelist tegutsemist (Dr. Hardorp).
WALDORFPEDAGOOGIKA – ÜLEMAAILMNE JA RAHVUSVAHELINE
Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia vaestelinnaosades vôi segarassilise koolina Lôuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika tingimustes. 2001. aasta sügisel oli maailmas kokku 845 waldorfkooli, nendest 605 Euroopas, neist omakorda pooled Saksamaal ja Madalmaades ning 7 Eestis. Igal aastal tuleb umbes 20 kooli juurde. Waldorfkoolid on seega suurim riigist ja kirikust sôltumatu kooliliikumine maailmas. Nad ei ole tsentraalselt organiseeritud, kuuluvad aga regionaalsetesse, rahvuslikesse vôi rahvusvahelistesse ühingutesse ja peavad üleval oma ôpetajakoolituse süsteemi 64 ôpetajate seminari ja kôrgkooliga, samuti arvukate kutsealaste seminaridega. Paljud waldorfkoolide ôpilased käivad enne kooli ühes 2000-st maailma waldorflasteaiast(Dr. Hardorp).
Kahtlemata oli Steiner nagu enamik suuri mõtlejaid oma ajast tunduvalt ees. Vähesed pedagoogikateadlased on pälvinud nii suurt tähelepanu ning ka nii erinevaid hinnanguid kui Rudolf Steiner. Talle ja tema algatatud kooli­tüübile on heidetud ette müstitsismi ja sektantlust, ebateaduslikkust ja mida veel. Aga seda ei saa imeks panna, sest Steiner-pedagoogika ja Waldorf-koolid eeldavad teistsugust maailmataju ja lähenemisviisi kui tavapärane konservatiivne läänelik arusaam. See on väljakutse kivistunud mõttemallidele. Ning on hea, et selline väljakutse on esitatud: see sunnib arutlema ja väitlema ning võimaldab seega arengut. Olgu hinnangud Rudolf Steineri vaadetele nii- või naasugused, tema tііdest kerkib paratamatu tõdemus, et pedagoogika ei ole ühemõõtmeline, vaid mitmetahuline nähtus. Muidugi on Steiner-pedagoogika ja Waldorf-koolitus avaldanud mõningat mõju klassikalisele koolisüsteemile, kuid mitte piisavalt selleks, et üdise koolikorraldusega rahule jää­da. Alternatiivid ja valikuvõimalused oleksid igal juhul teretulnud ja värskendava-tervendava mõjuga ko­gu haridusmaastikule. Seejuures ei pruugi ega pea Steiner-pedagoogika olema nn klassikalise mudeli ainus alternatiiv (Betlem 2006)
ALLIKAD

• Batlem, J. (2006) Steinerpedagoogika tuleb väärtustada.Õpetajate Leht 13.oktoober,37
  
• Hardorp,D. http://meelespea.eu/waldorfpedagoogika/?sisu=lugemist&SubMenu=mis_on_waldorfpedagoogika 5.oktoober.2010
  
• Hirsjärvi, S., Huttunen, J. (2005).Sissejuhatus kasvatusteadusse.Tallinn:AS Medicina
  

5