Kohalik omavalitsus (0)

Sissejuhatus :
1.1 Kohalik omavalitsus . Kohalik omavalitsus Eestis ............................1-2
1.2 Kohalik omavalitsus Narvas.Riigiasutused Narvas...........................2-3
1.3 Kohaliku omavalitsuse suhted Narva riigiasutustega.......................3-6
1.1 Kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus Eestis
Terminil „kohalik omavalitsus” ei tohiks mingil juhul rõhk olla sõnal „valitsus”. Kohaliku omavalitsuse puhul tuleks õigupoolest rõhutada sõna „oma”. See on elanike OMAvalitsus. Kohaliku omavalitsuse olemuse paremaks mõistmiseks tuleks kohalikku omavalitsust lugeda kui kohalikku omavalitsemist, kus kogukonnal peab olema võimalus iseseisvalt korraldada oma kohalikku elu.Kohaliku omavalitsuse termini kasutamine tekitab omaette probleeme siis, kui käsitletakse ka regionaalse tasandi omavalitsust. Sellisel juhul võiks kasutada üldistavat terminit „territoriaalne omavalitsus”, sest olenemata sisust on nii kohalik kui ka regionaalne omavalitsus seotud mingi kindla territooriumiga. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on sätestatud, et kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Kuni 1925. aastani olid Eestis luteriusu maakogudused seotud kindla territooriumiga (kihelkonnaga), mistõttu selle ajani oli ka kirikuomavalitsus territoriaalne omavalitsus. Territoriaalse omavalitsuse mõiste kasutamise otstarbekus tuleneb aga just regionaalse omavalitsuse kahesugusest iseloomust.
Sajandite jooksul olid Euroopas suured õigused linnadel. Nad olid nagu linnriigid oma õiguste ja vabadustega. Tallinn sai Lübecki õiguse 1248 . aastal, hiljem kehtestati see Narvas ja Rakveres. Mõned Lõuna- ja Kesk-Eesti linnad (Tartu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Viljandi) ühinesid aga Riia kaudu nendeni jõudnud Hamburgi linnaõigusega (nimetatud ka Riia õiguseks).
1.2 Kohalik omavalitsus Narvas. Riigiasutused Narvas
Narva linna kohalik omavalitsus – see on Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ning juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades seejuures linna arengu iseärasusi.Narva linna omavalitsusorganid on: Linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Linnavalitsus – täidesaatev organ, mis moodustatakse linnavolikogu poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel.
Kohaliku omavalitsuse suhted Narva riigiasutustega
1. Ida-Viru Maavalitsus - Regionaalministri valitsemisalas oleva Ida-Viru Maavalitsuse põhitegevusteks on maakorralduse, maareformi, sotsiaal- ja tervishoiu, hariduse, noorsoo , kultuuri, spordi, regionaalarengu, planeeringu, ettevõtluse, majanduse, ühistranspordi, rahvastiku toimingute, perekonnaseisu, infrastruktuuri ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine, infosüsteemidealase koostöö korraldamine ja Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus , mis korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist.
2. Päästeamet - Ida päästekeskus on Siseministeeriumi haldusalasse kuuluva Päästeameti Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev struktuuriüksus, mille tegevusvaldkonda kuulub päästetööde korraldamine, päästeala ennetustöö, riiklik tuleohutusjärelevalve ja kriisireguleerimine.Ida päästekeskus on üks neljast regionaalsest päästekeskusest.Ida päästekeskuse tegevuspiirkonda kuuluvad Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Piirkond hõlmab ca 6990 km2 ja 37 kohalikku omavalitsusüksust, millest Ida-Virumaal on 22 (seitse linna) ja Lääne-Virumaal 15 (neli linna). Elanike arv piirkonnas kokku on 230 027 inimest (seisuga 01.01.2011), sealhulgas Ida-Virumaal 164 558 ja Lääne-Virumaal 65 469.Ida päästekeskuses on 412 ametikohta. Päästekeskus koosneb: bürood (7), maakondlikud päästepiirkonnad (2) ja komandod (11). Ida-Virumaal on seitse ja Lääne-Virumaal neli päästekomandot.
3.Maksu- ja Tolliamet - Kohalik omavalitsus suudab oma kogukonna elanike maksukäitumist olulisel määral kujundada. Oma head tahet selleks ja eeskuju on näidanud juba Narva ja Tallinn, täna lisandus Haapsalu. Ühe olulise koostöökohana nähakse ühiste sotsiaalkampaaniate korraldamist, mille raames viiakse kohalikes koolides noortele läbi maksundus- ja tollialaseid loenguid. Samuti on oluline infovahetus turgude ja kauplemiskohtadega, kus nähakse suuremat maksuriski, ning taksoregistri osas.Saamaks üle praegusest majandussurutisest, on oluline tõsta iga inimese teadlikkust maksude mittetasumisega seotud riskidest, sest just laekunud maksutulust sõltuvad riiklikud ning kohalike omavalitsuste pakutavad hüved ja toetused. Ühiselt elanikkonna maksukäitumise parendamisele kaasa aidates loodetakse ka maksulaekumiste senist seisu parandada.Lääne maksu- ja tollikeskuse juhi Jaan Krinali märkis, et asjalik koostöö ja infovahetus kohaliku omavalitsuse ning maksuhalduri vahel aitab ennetada kerkida võivaid probleeme. „Tallinna ja Narva näitel võib öelda, et sotsiaalsetele riskidele osutavaid sõnumeid on omavalitsuste toel oluliselt lihtsam inimesteni viia ja kasu on kindlasti mõlemapoolne,” lisas Krinal. Linnapea Ingrid Danilovi sõnul peab kohalik omavalitsus tegelema mitte ainult kulude kontrollimisega, vaid hoolitsema ka oma eelarvetulude korrektse laekumise eest. Koostöö maksu- ja tollikeskusega annab selleks paremaid võimalusi.
4.Töötukassa - Eesti Töötukassa korraldab homme, 15. novembril seminari , kus arutatakse koostööd kohalike omavalitsustega pikaajaliste töötute aktiviseerimiseks ja tööle aitamiseks. Alates 2011. aastast oleme teinud tihedat koostööd kohalike omavalitsustega, et ühiselt lahendada erinevaid inimeste töölesaamist takistavaid probleeme. Sel aastal on koostöö olnud kolmepoolne â?? töötukassa-kohalik omavalitsus -tööandja â?? ja ühiselt oleme ette valmistanud tööjõudu, keda konkreetse piirkonna tööandjad vajavad. Teise olulise suunana oleme varasemast intensiivsemalt tegelenud ühe pikaajalise töötuse olulise probleemi ehk sõltuvusprobleemidega. Aitamaks inimesi tööturule lähemale, pakume teenuseid kompleksselt, alates karjäärinõustamisest ja töötajate valikust kuni tööharjutuse, koolituse ja tööpraktikani.
5. Tööinspektsioon - Käesoleval aastal viivad Tööinspektsiooni juristid läbi 50 töösuhetealast infohommikut üle Eesti, et selgitada töölepingu seaduse rakendamist ja võimalikke lahendusi.Tõhusa töösuhte kujundamisel mängib suurt rolli tööandja, kes oskab hästi pingeid maandada juhul kui töösuhtes tekivad probleemid või lahkarvamused. Tegelik olukord näitab aga vastupidist, sest tihtipeale tööandjal puudub igasugune valmidus koostööks oma töötajatega, mis mõjutab negatiivselt kogu töökultuuri ettevõttes.“Viimasel ajal on töösuhete osapooltel tekkinud palju arusaamatusi ja ebaselgust seoses töölepingu seaduse rakendamisega, mis olulisel määral halvendab Eesti tööelu kvaliteeti“, ütleb Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni juhataja Ülle Politajev.Tekkinud olukorra parendamiseks tööandjatele viiakse läbi infohommikud, mis annavad põhjalikke selgitusi töölepingu seaduse rakendamisel. Infohommikutel toimub arutelu vabas vormis konkreetset teemat puudutavates küsimustes, kus tööinspektor-jurist tutvustab teemaga seotud põhiprobleeme, annab ülevaate enim esinevatest rikkumistest, räägib oma kogemusest järelevalve teostamisel ning vastab osalejate esitatud küsimustele.
6. Sotsiaalkindlustusamet - * Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.Taotlusi vajaduspõhise peretoetuse saamiseks on võimalik kohalikele omavalitsustele esitada alates 1. juunist 2013. Toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist 2013.