Kutselised heliloojad (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Esimesed kutselised heliloojad

laulupidude korraldamises ning töö muusikaajakirjanikuna teenis üht märki edendada muusikaharidust ja ­kultuuri. Heliloojana paistis Miina Här ma sil ma e eskätt rahvaviiside töötlustega. Ligi 200 te ma loodud koorilaulu hulgas on laule nii nais, m e e s, kui se gakoorile. Lisaks kirjutas ta veel soololaule. Tunnustusena aktiivse tegevuse e e st valiti helilooja 1939.  aastal Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriu mi auprofessoriks. Nüüdseks on Tartus ka Miina Här ma ni meline Gü mnaasiu m. Laulud jagunevad: 1. Isamaalised ( ,,Me este laul" , ,,Enne ja nüüd" ) 2. Lüürilised ar mastuslaulud ( ,, Küll oli ilus mu õe ke " , ,, Kui sa tuled too mul lilli" ) 3. Rahvaviisiseaded ( ,, Tuljak" , ,,Lauliku lapsep õlv" , ,,Ei saa mitte vaiki olla" )

Muusikaajalugu

1

doc

Esimesed kutselised heliloojad Eestis

Pärast seda tuli Eestisse ja oli Tartus aktiivne kultuurlane. Ta avas Vanemuise. Organiseeris HTG keelpillikvarteti tegevust. Heino Eller oli seal esiviiuldaja. Tobiase elu Eestis oli kesine ja vaene. Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig. Vahepeal sai tööd Berliini kõrgemas Muusika Ülikoolis õppejõuna. Ta suri koolerasse. Looming. Ilmuvad Eestisse uued zanrid tänu temale. Põhiliselt suurvormid, meie esimene silmapaistev sümfonistitalendiga helilooja. Kesksek kohal on oratooriumid (nt ,,Joonas") ja kantaadid (nt ,,Johannes Damaskusest"). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. ,,Kontsertpala" klaverile ,,,Julius Caesar"pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna ,,Ööpala". Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( ,,Largo", ,,Varas"). Eesti Vabariik 90 :) 1934 loodi muusikamuuseum. 1923; 1928; 1933; 1938 8. 9. 10. 11. laulupeod

Muusikaajalugu

25

doc

Eesti heliloojad

kodus lauldi rahvalaule noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpiltuid ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 1942­1944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950­1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 1951­1956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 1955­1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 1956­1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974­1989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles

Muusika

6

doc

Esimesed eesti heliloojad

Seal õpiti eelkõige orelit. Et aga oreliõpilased said sama õppemaksu eest võtta ka kompositsioonitunde, siis ei jäetud seda võimalust kasutamata. Kappeli, Läte, Härma ja Türnpu tähtsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid kätt ka soorvormidega. Eesti mususikaelus hakkasid nad osalema 1880.- 1890. aastatel. Aleksander Kunileid Aleksander Kunileid (õieti Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald- 27. juuli 1875 Poltava) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks.Kunileid sündis köstriõpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja Friedrich August Saebelmann.Muusikahariduse omandas ta Valgas Cimze seminaris, lõpetades kooli aastal 1868. Ta oli üks I üldlaulupeo juhtidest. Aastatel 1871­1873 oli Kunileid köster ja kooliõpetaja Peterburis, Gattsinas ja Kolppanas. Aastal 1873 sõitis ta tervise halvenemisel Ukrainasse. Seal töötas ta köster-

Muusika

8

doc

Eesti heliloojad

viisikäändude ja kooskõladega. Selliseid seoseid otsis vene muusikas juba Saare õpetaja Rimski-Korsakov, Lääne-Euroopas aga paljud Saare kaasaegsed nagu Ravel, de Falla või Bartók. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud. Saar, kes oli ise rahvalaule ka kogunud, suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Teosed: Sümfooniline muusika "Masurka" (1908) ja "Poeem-prelüüd" (1908) sümfooniaorkestrile. Kantaadid "Hommiku tulekul" segakoorile (K. E. Sööt; 1908) "Kosjasõit" sega- ja naiskoorile (rhvl. aineil; 1933) "Õnne mälestus" segakoorile ja naiskvartetile (M. Heiberg; 1938) Segakoorilaulud "Mets kohiseb", "Suur kontsert algab koidu a'al", "Laula mulle unelaulu", "Oh kodumaa", "Luule, see ei tule tuulest" (A

Muusikaajalugu

3

odt

Õppinud heliloojad, vabakutselised heliloojad

ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,Kannel". Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Oli A.Saebelmann-Kunileiu noorem vend. Õppis Valgas ja ühe aasta Peterburi konservatooriumis klaveriklassis. Töötas Paistu kihelkonnakoolis muusikaõpetajana, oli organist, koorijuht, pianist, tsellist ja helilooja. Loominguga tegeles vähe ­ umbes 20 laulu.

Muusikaajalugu

2

doc

Eesti heliloojad

Rudolf Tobias (1873 ­ 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja ­kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 ­ 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul''

Muusika

13

ppt

Esimesed rahvuslikud heliloojad

vähemalt pooled laulud kavast oleksid eesti laulud. · III üldlaulupidu 1880 Tallinnas · Osalesid Põhja-Eesti koorid; 684 lauljat ja 98 mängijat · Üldjuhid Johannes Kappel, David Otto Wirkhaus · Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama · Eesti laulude osakaal suurenes igal peo kavas · Soomlaste esimene üldlaulupidu toimus 1884 Jyväskyläs, kus lauldi ja eesti autorite laule  Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) · Andekas helilooja, organist, koolmeister · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis köstri perekonnas; Valka õpetajate seminar · Õpetas Paistus, Valka seminaris, Peterburis, Gatsina eesti koolis; Kolppana seminaris · Süveneva tuberkoloosi tõttu lõunasse ­ Poltaavasse. · Osales I üldlaulupeo ettevalmistamisel (2 laulu!) · Teadaolev looming ­ 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet ­ on säilinud tänu Jakobsoni laulikutele. · "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm",

Muusika

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)