Teksti liigid - Referaat Uurimustöö

50

pptx

Haldusdokumendid

vormis ainsuse esimeses isikus. Nii öelda ,,mina" vormis aga sõna ,,mina" jäetakse ära. N: Kinnitan AS Tubli asjaajamiskorra tunnistan kehtetuks käskkirja nr 309 Käskkirja vorming Kui käskkirja korraldavas osas antakse mitu korraldust, siis need nummerdatakse. Korralduspunktide vahele jäetakse tühi rida. Käskkirja vorming Kui käskkirjaga kinnitatakse mingit dokumenti, siis nimetatakse seda käskkirja lisaks. Käskkirja lisa(de)le viidatakse teksti korraldavas osas vastava punkti lõpus, mitte teksti all. N: Kinnitan AS Tubli asjaajamiskorra (lisatud). Kinnitan aktsiaseltsi asjaajamiskorra (Lisa 1). Lisa esimese lehe ülemisse parempoolsesse nurka tehakse kinnitusmärge. N: KINNITATUD AS Tubli tegevdirektori 09.oktoobri 2010. a käskkirjaga Käskkirja vorming Viisad Viisa on nõusolek ja vastutus dokumendi täitmise ja koostamise eest Viisad vormistatakse käskkirja originaaleksemplarile

Halduskorraldus

2

docx

Oponeerimine

Oponeeringu koostamine ja esitamine Oponeerimine on akadeemilise suhtluse üks põhivorme. Kui Sul avaneb võimalus õppetöö käigus kaastudengi ettekannet oponeerida, võid olla rõõmus - see on oskus, ilma milleta ei saa olla edukas teadlane. Oponeerimise puhul kehtivad samad põhiprintsiibid, mis referaadi puhul: Keskendu põhilisele - Sinu kriitika puudutagu valdavas osas just seda, kas ettekandja on adekvaatselt esitanud refereeritava teksti põhielemente (filosoofilise teksti puhul väiteid ja argumente). Muude detaildie kriitikat võib esitada lühimärkuste korras. Samuti pole õige hinnata ettekande huvitavust või igavust - võib-olla oli alliktekst väga keerukas ja raskepärane. NB! Antud elementide kritiseerimine tähendab seda, et ka oponent peab läbi töötama ettekande aluseks oleva(d) teksti(d), muidu ei ole võimalik ettekannet hinnata. Ole kriitikat tehes konstruktiivne ja täpne - väldi üldsõnalist kriitikat. Nt

Eesti keel

28

doc

Kõne koostamine ja esitamine

Heale kõnele reageerib kuulajaskond elavalt ning lahkub rahulolevana. Meeldejäävalt esitatud kõnel võib olla sügav mõju nii üksikisikule kui ka kogu ühiskonnale. Kes suudab oma mõtteid mõjuvõimsalt esitada, see suudab ka oma ideid tutvustada ning levitada. Heaks kõnelejaks saab järjekindla harjutamisega. Paljud ajaloost tuntud kõnemehed (nt. Demosthenes, Cicero) on tõestanud, et meisterlikkuseni jõuab suure visaduse, tahtejõu ja tööga. 3.1. Kõnede liigid Haarav ja huvitav kõne jääb meelde, ebaõnnestunud kõne muudab kuulajad rahulolematuks. Selleks, et kõne õnnestuks, tuleb põhjalikult valmistuda. Kõneleja 1 peab eelkõige lähtuma kõne eesmärgist. Pidulike ehk olmekõnede puhul on esmatähtis meeleolu loomine, veenmiskõnede sihiks on kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine, informeeriva kõne eesmärk on edastada teavet.

Väitlus

7

docx

Kuidas kirjutada ARUTLUST

Võib püstitada uusi küsimusi. Õigekiri Kirjuta loetava käekirjaga. Iga lause on täislause, st sisaldab tegusõna. Lõigud on eraldatud taandreaga, vahepealkirju vaja ei ole. Väldi sõnu "kõik", "alati" jne. Väldi slängi, sõimu, vingumist. Mõtle koha- ja isikunimede õigekirja peale. Lõpuks kontrolli kindlasti, kas arutlus vastab ikka teemale. Kas pealkirjas esitatud küsimus või sissejuhatuses püstitatud probleem on saanud vastuse? Kas teksti kõik lõigud puutuvad teemasse? Arutluse hindamine Arutlusoskust hinnates arvestatakse, kas õpilane · valdab teemat; · oskab teadmisi kasutada; · oskab võrrelda, seostada; · oskab analüüsida, põhjendada; · oskab teha järeldusi; · oskab kujundada oma isiklikku suhtumist ja seda kaitsta; · oskab esitada oma mõtted loogiliselt. LISA 1. Ühiskonnaõpetuse arutluse hindamisjuhend. Riigieksami arutluse hindamisjuhendist kohandas Maria Kurisoo

Eesti keel

11

docx

Lauseõpetus

1. TEKST. TEADUSTEKST Teksti mõiste Tekst on kasutusel olev keel, mille ülesandeks on vahendada sõnumit. Teksti omadused sõltuvad järgmistest asjaoludest: a) kus see kasutusel on (raadios, ajalehes, teadusartiklis, sõpradevahelisel suhtlemisel); b) kes seda kasutab (poliitik, diskor, luuletaja, kohtunik); c) milleks seda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, midagi teada saada või kedagi midagi tegema panna). Teksti pikkus pole piiratud. Lühimad tekstid on näiteks tänavasildid või ühesõnalised hüüatused Appi! või Seis

Eesti keel

11

docx

Tekst harjutus

1. TEKST. TEADUSTEKST Teksti mõiste Tekst on kasutusel olev keel, mille ülesandeks on vahendada sõnumit. Teksti omadused sõltuvad järgmistest asjaoludest: a) kus see kasutusel on (raadios, ajalehes, teadusartiklis, sõpradevahelisel suhtlemisel); b) kes seda kasutab (poliitik, diskor, luuletaja, kohtunik); c) milleks seda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, midagi teada saada või kedagi midagi tegema panna). Teksti pikkus pole piiratud. Lühimad tekstid on näiteks tänavasildid või ühesõnalised hüüatused Appi! või Seis

Kategoriseerimata

76

doc

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED....................................10 2. KIRJALIKU TÖÖ LIIGID JA EESMÄRGID NING NENDE KOHT ÕPPEKAVAS.......11 2.1. Seminaritööd..................................................................................................................11 2.1.1. Essee....................................................................................................................................................11 2.1.2. Referaat.....................................................................................................................

Eesti keel

36

pdf

Uudise alused: Uudise ülesehitus

reeglid. • Olulisim reegel on lihtne: uudise alguses peab alati olema lõik, mis annab edasi loo tuuma, kõige uudisväärtuslikuma info kogu loost. Selline lõik fokuseerib lugeja tähelepanu teatud faktidele ning annab kogu uudisele selle abil keskme, mida ülejäänud uudis laiendab, detailiseerib, arendab. See võib olla esimene lõik aga ka teine-kolmas lõik. • Juhtlõik ja sissejuhatus on teksti osad, mitte sisult omaette seisavad lõigud teksti alguses. Tekst läheb sujuvalt üle. • Juhtlõik määrab uudise struktuuri. Kui reporter on otsustanud, millised faktid lähevad juhtlõiku, määrab ta sellega ülejäänud loo osade sisu: juhtlõik ütleb, milline on olulisem alateema ja millega tuleb juhtlõigu järelt edasi minna, juhtlõik näitab ära vaatenurga, millest sündmust käsitletakse ja määrab ära käsitluse tooni.

Uudise alused