Majanduse alused – 1. Seminar (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Eesti ja Brasiilia SKP näitajate analüüs aastatel 2007-2013

Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste instituut Eesti ja Brasiilia SKP näitajate analüüs aastatel 2007-2013 Majanduse alused Tallinn 2016  Sisemajanduse koguprodukt sissetuleku meetodil Töö eesmärgiks on analüüsida SKP (sisemajanduse koguprodukt) väärtusi aastatel 2007-2013 Eestis ning tuua välja selle olulisemad valdkonnad. Samuti võrrelda Eesti SKP väärtusi samas ajavahemikus Brasiilia SKP-ga. Lisaks on eesmärgiks anda omapoolne hinnang toimunud muutustele. Andmete kogumiseks kasutasin Eesti

Majanduse alused

28

docx

Austraalia ja Uus Meremaa majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga

liikmesriikidega võrreldes on olnud alati keskmisest kõrgemal, kuid viimastel aastatel langevas trendis. Uus-Meremaa võib leida võrdeliselt allpool OECD keskmist määra. 2. Hinnakasv ja selle dünaamika Inflation, consumer prices (annual %) 5.00 4.50 4.00 3.50 3.00 2.50 2.00 1.50 1.00 0.50 0.00 Australia New Zealand Austraalia kuulub majanduse arengu poolest arenenud riikide hulka. Eelmise kümnendi keskel sai Austraalia nautida kiiret hindade tõusu peamiste toorainete ekspordis ( joonis 3). See tõi kaasa enneolematu õitsengu kaevanduste investeeringutel. Kasu levis mitmel viisil: tööhõive ning palkade tõusu näol erinevates tööstusharudes üle kogu riigi. Joonis 3. Tarbija hinna inflatsioon, väljendatud protsentuaalselt. Allikas : http://www.worldbank.org/

Makroökonoomika

28

docx

18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses

rohkem raha. 3 Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses C. B. Blankart tõi ajaloolise asjaoluna välja, et avaliku sektori teoreetilist osa käsitleti algselt puhtakujulise õpetusena valitsussektori rahandusest. Klassikute meelest peaks avaliku sektori kõik tegevused olema suunatud turumajanduse toimimise ja majanduse arengu toetamisele. Klassikute arvates peaks avaliku sektori väljaminekute poolel olema põhilised riigivõimu ülesanded: riigikaitse, õiguskorra ja avaliku korra tagamine, haridusasutuste loomine ja käigushoidmine jmt. (Reiljan 2013: 53–55) Nii Eestis kui ka mujal maailmas saavad need valdkonnad valitsussektorilt toetusi. Selles töös uuritakse valitsussektori hariduskulude taset protsendina SKP-st ja baaskasvutemposid nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus.

Majandusteadus

38

docx

ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA

(Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad) 13 3.3 Perekondade karakteristikud 14 12 10 8 6 4 2 0 2015 2014 2013 2012 Joonis 8 Abielude registreerimisi kokku perekondadest %-des (Eurostat) Eurostati andmetel 2014. aastal sõlmiti Eestis 6220 abielu. Sõlmitavate abielude arv on tihedalt seotud majandusliku olukorraga – majanduse kasvuaastatel sõlmitakse rohkem abielusid, kui langeb majandus, väheneb ka sõlmitavate abielude arv. On üsna loomulik, et sarnaselt abielude arvuga käitub ka abiellumise üldkordaja. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja abiellumuse üldkordaja vaheline korrelatsioon r = 0,632. Meeste ja naiste keskmine vanus esmaabiellumisel oli Eestis 2013. aastal vastavalt 31,3 ja 28,8 aastat ja see on tõusvas trendis nii meeste kui ka naiste puhul.

Ettevõtlus

116

pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54  Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin

Geograafia

13

docx

Küprose Vabariigi makroökonoomika

Küpros suutis kasvatada SKP- d, hoida madala inflatsiooni- ja töötusemäära ning arendada oma majandust. 7 2.2. Kriisiaastad (2008-2010) Kriisiaastateks loetakse majanduses aastaid 2008-2010. Majanduskriisi all mõistame seda, et majandussituatsioon ja majanduslikud väljavaated langevad järsult. Antud kriis mõjutas kogu maailma majandust. Keskmine SKT kasv riigis oli 3,8%, kuid siis tabas maailma majandust kriis, mis jõudis ka Küproseni. Esimest korda 35 aasta jooksul majanduse aktiivsus langes ­ 1,9%-ni. Selline tagasilöök tekitas suuri probleeme. Kasvas töötute arv. Samuti kahanes turistide arv, mis omakorda pani veel suurema löögi riigile. Majanduskriisi eelneval aastal ehk 2008. aastal oli töötuse määr Küprosel madal, jäädes 4% lähedale. Kahjuks kriisi saabudes olukord muutus ning töötuse määr hakkas tõusma, jõudes 2010. aasta lõpus 6%ni. Järgenval joonisel on näha Küprose töötuse määra võrdlusi aastatel 2008-2010 Eesti ja Euroalaga.

Majandus

16

doc

Rootsi majandus referaat

silmas ilmselt siiski kogu leibkonna sissetulekut tervikuna ning n.ö lisakuludena vaid neid kulusid, mida sotsiaalhüvitistena ei väljastata.). Loetletud faktid on vaid väike osa tõestamaks, et tegu on riigiga, mille majandus on heaks eeskujuks paljudele teistele s.h ka Eestile. Eks me olemegi ennekõike pärast taasiseseisvust just alt üles Rootsi poole vaadanud ning üritanud pea igal sammul neid järgida. Järgnevalt olengi oma töös välja toonud üldisemad faktid Rootsi ja tema majanduse kohta ning Eesti ja Rootsi majandussuhete kohta. 3 1. ROOTSIST ÜLDISELT Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas ning on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Riigi pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 428 100 (2011) Pealinn: Stockholm Ametlik keel: rootsi keel (de facto) Rahaühik: Rootsi kroon (SEK)

Rahvusvaheline majandus

13

docx

Rootsi majandus

2012.aasta kasvas SKP 1,2%. Keskmine SKP tõus ajavahemikus 1993 kuni 2012 oli 0,67%. Kõige kõrgem SKP tõus oli 2010.aasta märtsis 2,3% ning kõige madalam -3,9% 2008.aasta detsembris. 2011.aastal oli SKP Rootsis 538,1 mld USD, mis on ühtlasi ka Rootis ajaloo kõige kõrgem. Ajavahemikus 1960 kuni 2012 oli Rootsi keskmine SKP tõus 178,5 USD. Tabel 2- SKP kasvu muutused (%) Tabel 3- Rootsi SKP (USD) 2.2 Tööpuudus Üheks Rootsi majanduse suurimaks probleemiks on endiselt suur tööpuudus. 2012. aasta keskel oli tööpuuduse määr 8%, kuid noorte (16-24-aastaste) hulgas oli näitaja koguni 24,2%. Paremtsentristlik valitsus on seadnud eesmärgiks tööpuuduse täieliku kaotamise ja viinud ellu mitmeid tööhõivet suurendavaid meetmeid. Näiteks rakendanud viies etapis maksusoodustusi, mis sisuliselt kujutavad endast maksude kärpimist tööst saadavalt tulult.

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia

Kommentaarid (0)