Eesti ajalugu (0)

Eesti piirid
Eesti piirid pole täna sellised kui aastatuhandete eest, ja aastatuhandete pärast pole nad sellised nagu täna. kõik muutub, isegi rannajoon ja jõgede voolusuund, ammugi siis inimesed. Kunagi laius tänase Eesti kohal jää, siis jää tasahaaval taganes. 10 000 aastat tagasi ei teadnud keegi, et see maa, mille piirjooned vee taganemise järel juba tänaseid meenutama hakkasid, on Eesti. Sest ükski maa ei ole Eesti, Ungari või Soome lihtsalt iseenesest. Selleks on vaja inimesi, kes seda maad Eestiks, Ungariks või Soomeks peaksid - ükskõik, kas ise kohapeal elades või teda eemalt vaadates.
Esivanemad
Eesti pidi alles tekkima - vaimses mõttes, inimeste arusaa-mades ja teadmistes. Selles tähenduses ei sündinud Eesti mitte sedamööda, kuidas jää ja vesi ära läksid, vaid sedamööda, kuidas vabanenud maale asusid inimesed. Ja sellega algas Eesti tekkimise lugu. Uusimate uurimuste tulemusel on teadlased jõudnud seisukohale, et esimesed inimasustuse jäljed Eestis, mille vanuseks veel hiljuti hinnati ümmarguselt 9500 aastat, on siiski vanemad, umbes 11 000 aasta vanused. Ajavahemikku 1208–1227 peetakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks. 1343–1345 toimus Jüriöö ülestõus. Täiesti alusetu oleks meie esivane-maid kujutleda primitiivsete metslastena rüütliväe vastas. 12. sajandiks olid eesti mehed juba mitu tuhat aastat habet ajanud, seljas ei kandnud nad mitte takunööriga kokku tõmmatud viledaid hamesid, vaid korralikke villasest riidest või isegi nahast kuubi.
Rõivad
Peamine rõivamaterjal oli siiski tekstiil, mida kaunistasid praktilise otstarbega ehted , näiteks naistel rinnanõelad koos efektse rinnakeega või särgi– ja kuuekraed koomale tõmbav hoburaudsõlg nii meestel kui naistel. Lisaks kaunistati rõivaid peente pronkstraadist spiraalikestega. Rõivakomplekti juurde kuulus ka igapäevane tarbeese - nuga. Kroonik Henrik kiidab eesti naiste kootud vaipu - neid röövisid ristisõdijad ja nende liitlased alati heameelega. Muinasaja lõpu kõige muljetavaldavamad mälestusmärgid on 11. ja 12. sajandil kerkinud võimsad linnused . Kahjuks ei tea me täpselt, kas need linnused kuulusid üksikuile ülikuile, kes siit ümberkaudseid maid valitsesid, või olid nad ümbrus–konna rahva ühisomanduseks ja pelgupaigaks. Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see näiteks Tallinnas, Tartus ja Viljandis . Kui Tartu astus kirjaliku ajaloo lehekülgedele juba 1030. aastal, siis Tallinnaga näib see olevat juhtunud 1154 . aastal, mil Sitsiilias tegutsenud araabia geograaf Idrisi märkis oma maailmakaardile linna nimega Qlwn . Eesti rahva loomulik arengutee katkes kolmeteistkümnendal sajandil katoliku kiriku organiseeritud ristisõja tagajärjel. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Kooli ajalugu algab Eesti territooriumil üsna peatselt pärast 13. sajandi röövvallutust. 13. sajandist alates eksisteeris kõrvuti vallutajate kultuur ja maarahva kultuur, valitsevate klasside keel ja maarahva keel, valitsevate klasside haridus ja rahvaõpetus. Esimesed koolid asutati peakirikute ja kloostrite juurde ning neid kutsuti vastavalt toom – ja kloostrikoolideks.
Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei tuntud, õppekeeleks oli ladina keel. Toom-koolid andsid haridust tulevastele vaimulikkudele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse (omal maal selline õppeasutus puudus). Kooliõpetajateks olid vaimulikud . Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpiti kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist. Kirikuvõimu kõrgeimaile kohtadele pürgijad pidid peale lugemise ja kirjutamise oskama ka aritmeetikat (kasutati rooma numbrite süsteemi), geomeetriat ja astronoomiat. Kloostri–koolides õppisid tulevased mungad ja linnalapsed eraldi. Õppetöö toimus ladina keeles. Kirjutamiseks kasutati vahatahvlit.
Paber Euroopase
Paber jõudis Hiinast araablaste vahendusel Euroopasse 12.–13. sajandil.Eestikeelse kirjasõna vastu hakkasid kõige enne huvi tundma dominiiklastest mungad Tallinnas. Ristiusu õpetamiseks andis ordu ülemkapiitel juba 1236 . aastal korralduse, et mungad õpiksid kohaliku rahva keelt. Kloostrikirikus jutlustati 13. sajandi lõpust alates ka eesti keeles. Tallinna dominiiklaste kloostris oli eestlasi, kes võisid tõlketööd teha ja eesti keelt õpetada ka oma võõramaalastest kaaslastele. 1372. aastal ehitas linn ise kooli Pikale tänavale, selle eluiga osutus lühikeseks: kirikuvõimud sulgesid kooli. Taas avati kool 1428. aastal Oleviste kiriku juures. 1437. aastal asutati Niguliste koguduse juurde kirikukool. Koole läks vaja kooripoiste väljaõpetamiseks, kirjaoskust vajasid kaupmehed ja käsitöölised. Eestisse jõudis trükitud raamat hiljemalt 1470. aastal. ametlike koolidega hakkasid võistlema eraõpetajad. Võitlus katoliikluse ja protestantismi vahel haaras väga teravalt Tartut. 1525 . aastal oli siin võitnud reformatsiooni mõõdukas suund - luterlus. 1558–1583 toimus Liivimaa sõda. 1583. aastal asutasid jesuiidid Tartusse gümnaasiumi. Ja 1585. aastal tõlkide seminari . Liivi sõjaga lõppes Tartu õitseng üle Euroopa tuntud Hansa kaubalinnana. 1629. a. sõlmitud Altmargi vaherahuga jäi Tartu Rootsile. Tartus asus Liivimaa kõrgeim kohtuasutus. Et välja juurida jesuiitide mõju, oli vaja vaimulikke, juriste, arste ja ametnikke, kes oleksid saanud hea hariduse protestantlikus vaimus . Rootsis oli kuningaks Gustav Adolf II (1611–1632). Alates 1739. aastast on Eestis koolikohustus . 1802. aastal avatakse taas Tartu ülikool. 1816. ja 1819. toimus talupoegade vabastamine pärisorjusest. 1857. aastal hakkas ilmuma ajaleht „Perno Postimees “. 1858. aastal toimus mahtra sõda. 1869. aastal toimus I üldlaulupidu ning 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus sini-must-valge lipp. 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. 1988 toimus laulev revolutsioon ning sini-must valge tuli meie ellu tagasi. 21. august 1991 taastati Eesti vabariik.1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolfi allkiri on ülikooli asutamisürikul. On aga selge, et ülikool ei sündinud hanesulge hoidva kuninga käeliigutusest, vaid et uus õppeasutus võis teoks saada üksnes pikaajalise organiseerimistöö tulemusena. 13.–18. sajandist pärinevad kaasaegsed ja hiljem publitseeritud kroonikad sisaldavad koolidest üsna juhuslikke ning nappe andmeid. Kõige põhjalikumad on Tartu justiitsbürgermeistri F. K. Gadebuschi „Liivimaa aastaraamatud“. Selle kroonika andmestik algab 11. sajandist ja annab olulist teavet eeskätt Tartu haridusoludest 1761 . aastani. kroonikalaadne on ka esimene Eestis avaldatud spetsiaalne ühe kooli – Toomorbudekodu lühiajalugu. 1769. aastal ilmusid Tallinna gümnaasiumi ja Tallinna toomkooli 1768. aasta õppekavu tutvustavad väljaanded. Põhjasõda toimus 1700–1721. 1710 läheb Eesti Vene võimu alla. Kui palju mahub meie ajalugu mõnele lehele? Iseenesest iga lause meie ajaloost võiks panna idanema uue raamatu kirjutamise mõtte.
Kasutatud Allikad
L. Vahtre . Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tln 2004, Ilo.
L. Andresen. Eesti kooli vanem ajalugu. Tln 1985, Valgus.
K. Siilivask. Tartu ülikooli ajalugu 1632–1982. Tln 1985, Perioodika.
F. Eisen. Eesti kooli ajalugu. Tln 1989, Valgus.