Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu 10.klass Liivi Sõda (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis põhjustas Liivi sõja?
  • Mis oli Liivi sõja ajend?
  • Mida kujutas endast Liivimaa hertsogiriik ja kes oli hertsog Magnus?
  • Kes os oli reduktsioon?
  • Miks ta on läinud ajalukku?
  • Kuidas lõppes liivisõda vaherahud?
  • Kuidas läks kogu Eesti Rootsi võimu alla vaherahud?
  • Mis põhjustas Põhjasõja?
  • Miks toimus Eesti rahvaarvus tagasilööke 16saj alguses ja 18saj alguses?
  • Kuidas need ületati?
  • Millised ülesanded oli Rootsi ajal kindralkuberneril?
  • Milline võim oli Rootsi ajal rüütelkondadel?
  • Mis oli reduktsioon?
  • Milles seisnes balti erikord?
  • Miks selle poolt vene keskvõim ja miks kohalik võim?
  • Mida muutus asehalduskorraga vene keskvõimu ja kohaliku võimu jaoks?
  • Mis oli pearahamaks ?
  • Miks tekkisid pärast selle sisse seadmist rahutused?
  • Mis oli vastureformatsiooni tähtsuseks eesti kultuuriloos?
  • Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest Rootsi ajal?
  • Mis oli Forseliuse tähtsus Eesti kultuuriloos?
  • Miks rajati Rootsi ajal Tartu ülikool?
  • Mida kujutas endast pietistlik liikumine?
  • Mida kujutas endast vennastekogude liikumine?
1.Mis põhjustas Liivi sõja?
Kõik sõtta astunud riigid olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. Sõja tegelikud põhjused peitusid aga vastandlikes kaubandushuvides. Kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne – Euroopaga, millega liivlased polnud aga nõus.
2.Mis oli Liivi sõja ajend?
Ajendiks sai Tartu maks, mida Tartu piiskopkonna feodaalid ei suutnud maksta.
3.Mida kujutas endast Liivimaa hertsogiriik ja kes oli hertsog Magnus?
Liivima kuningriik - Lääne- ja Kesk- Eesti alad ( Haapsalust Pärnuni, Paide, Põltsamaa)
( Moskva hakkas otsima toetajaid kohaliku aadli hulgast, pakkudes endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit. Vallutatud linnustest loovutas Ivan Julm Magnusele Põltsamaa, millest sai nukukuningriigi keskus)
Hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalitseja , kellest sai Liivimaa kuningas.
  • Kes os oli reduktsioon ? li Liivimaa Hannibal ? Miks ta on läinud ajalukku?
    Liivimaa Hannibal- Tallinna käsitööline Ivo Schenkenberg, tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja.
  • Kuidas lõppes liivisõda (vaherahud)?
    1582- Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu , mis andis kõik venelaste vallutatus linnused Liivimaal Poolale.
    1583- Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiud Pljussa vaherahu jättis Rootsi kätte nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linused.
    1595- Täyssinä rahuga tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja- Eestis, Rootsil tuli loobuda oma vallutustest Ingeimaal. Rootsi ja Vene piir hakkas kulgema piki Narva jõge.
  • Kuidas läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (vaherahud)?
    1617- Rootsil ja Venemaal Stolbovo rahu- Rootsi sai endale kogu Ingerimaa
    1645- Brömsebro rahu- Rootsi tugevnes, selle vaherahuga sai Rootsi Taani alad.
    1660- Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. ( Samalaadne rahu 1661.aastal Kärdes Rootsi ja Venemaa vahel, sellega lubasid venelased Eesti ala „ igaveseks ajaks“ Rootsile. Vene väed lahkusid Rootsi aladelt .)
  • Mis põhjustas Põhjasõja?
    Rootsi oli muutunud tõeliseks suurriigiks, Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks ja see tekitas suurt rahulolematust Rootsi naaberriikides. Venemaa ambitsioon oli püüda välja jõuda Läänemere äärde. Taani tahtis tagasi saada oma valdused . Poola kuningas tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada ka Poola majandust. Rootsi tahtis täielikku ülemvõimu Läänemerel.
  • Milline oli Põhjasõja lõpp (vaherahu + tingimused)
    Tallinna kapituleerumisega otsene sõjategevus Eestis lõppes. Sõida ise jätkus veel kümmekond aastat. 1721. aastal alla kirjutatud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg eestis oli lõppenud.
  • Aastarvud:1558,1582, 1583, 1629,1645,1660,1721
    1558- Narva ja Tartu( esimene viiest Vana- Liivimaa riigist) vallutamine.
    1582- Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatus linnused Liivimaal Poolale.
    1583- Venemaa ja Rootsi,Pljussa vaherahu jättis Rootsi kätte nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linused.
    1629- Altmargi vaherahu jättis kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla.
    1645- Brömsebro rahu- selle vaherahuga sai Rootsi Taani alad.
    1660- Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale.
    1721- Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg eestis oli lõppenud.
  • Miks toimus Eesti rahvaarvus tagasilööke 16.saj alguses ja 18.saj alguses? Kuidas need ületati?
    17. saj- Liivi sõda ( ulatuslik sissemigratsioon- elukohtate otsimine; vene talupojad, soomlased, lätlased) Rootsi valitsusaja lõpul näljahäda (ikaldus), tüüfus ja düsenteeria.
    18. saj- Põhjasõda ja sellega kaasnenud katk (soodsad tingimused tagasid kiire rahvakasvu, küll ei olnud sisseränne nii suur kui 17. saj.)
  • Millised ülesanded oli Rootsi ajal kindralkuberneril?
    Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.
  • Milline võim oli Rootsi ajal rüütelkondadel?
    Rüütelkonnad koondasid Liivimaa aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel (Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant.
  • Mis oli reduktsioon? Selle tulemused riigile ja kohalikule mõisnikule?
    Reduktsioon on mõisate tagastamine riigile. See võeti ette, sest Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa ja olukorrast väljapääsuna nägi võimalust „kingitud maade“ tagasivõtmist ehk algas reduktsioon.
    Riigi sissetulekud kasvasid, paranesid haridusolud.
  • Milles seisnes balti erikord? Miks selle poolt vene keskvõim ja miks kohalik võim?
    Aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooniga, saadi ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemise uued põhijooned. Säilitati laialdane omavalitsus . Kehtima jäid senises seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas usk, keel ja tollipiir. Senine kord jäi püsima, Venemaa tahab ennast kehtestada, tal oli vaja aadlite toetust, aadel tahtis võimu
  • Mida muutus asehalduskorraga vene keskvõimu ja kohaliku võimu jaoks?
    Piirati rüütelkondade ja linnade võimu, loodi linnaduumad, kehtestati pearahamaks
  • Tabel talupoja kohta vihikust
    Aeg
    Võim
    Õiguslik seisund
    Õigused
    Kohustused
    Märkmed
    17. sajand
    Rootsi
    Pärisori
    Kroonumõisates- päritav kasva- tamis õigus; mõisarentniku peale kaebamine
    Sunnismaine , kandevõimelised koormised
    Lõpus toimub reduktsioon- saab vabaks, tulevad õigused, koormised
    18. sajand
    Venemaa
    pärisori
    Õigus vallasvarale
    Mõisategu, loonusrent , kirikukümnis, loonusrent, pearahamaks
    restitutsioonikohustused
  • Mis oli pearahamaks ? Miks tekkisid pärast selle sisse seadmist rahutused?
    Asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Rahutused- sest need olid liiga kuradi kõrged
  • Mis oli vastureformatsiooni tähtsuseks eesti kultuuriloos?
    Loodi kõrge haridustasemga jesuiitide gümnaasium ja jesuiitide tõlkide seminar
  • Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest Rootsi ajal?
    Et levitada/ kasvatada inimesi usku
  • Mis oli Forseliuse tähtsus Eesti kultuuriloos?
    Tähtsus kõrge, tal oli õpetajate seminari juht..
  • Miks rajati Rootsi ajal Tartu ülikool?
    Rootsil oli vaja kindlustada enda võimu Liivimaal ja harida sakslasi, puudu oli riigiametnikest, pastoritest, arstidest , õpetajatest.
  • Mida kujutas endast pietistlik liikumine?
    Püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas ( konservatismi vastu), lähendsaid luteri usku rahvale.
  • Mida kujutas endast vennastekogude liikumine?
    Protestantlik liikumine, nende kaudu jõudsid pietsitlikud ideed rahvani. Aitas kaasa ristusustamise lõpetamisele.
  • Kes olid: G..Merkel- kirjutas raamatu talurahva armetust olukorrast Liivimaal
    A.T.Helle- Jüri kirikuõpetaja, tema toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739. aastal.
    A..Hupel- Põltsamaa pastor, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast erinevates kogumikes. Osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Koos P. Wildega andis P.maal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus.
  • Ajalugu 10 klass Liivi Sõda #1 Ajalugu 10 klass Liivi Sõda #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor alice95 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Varauusaeg Eestis
    7
    doc

    Varauusaeg Eestis

    Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil ­ sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa

    Ajalugu
    Kordamisküsimused- VARAUUSAEG Eestis
    4
    doc

    Kordamisküsimused : VARAUUSAEG Eestis

    1715- eesti keelne Uus Testament , 1739- Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle toimetatud põhjaeesti keelne piibel, 1765- maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava- nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse, 1783-1796- Asehalduskord ( Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühine asevalitseja) , 1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis (Tallinnas) Isikud: Gotthard Kettler- oli Liivi ordumeister 1559­1562 ja Kuramaa hertsog 1562­1587. Karl IX- 1604. aastal troonile pääsenud Rootsi kuningas. Valitses 1611 aastani. Karl XI ­ Rootsi kuningas aastatel 1660-1697, sai troonile 4 aastaselt. Põhjalik reformija. Oma ümberkorraldustes tugines ta peamiselt talupoegkonnale. Sõjaväereform. Kirikureform. Maareform e. reduktsioon. Karl XII- Rootsi kuningas, kes pääses troonile 15 aastaselt pärast oma isa Karl IX surma

    Ajalugu
    Läänemere võitlused 16-sajand
    2
    docx

    Läänemere võitlused 16. sajand

    AJALUGU 16.sajandi keskel oli Vana-Liivimaa killustatud viieks omavahel sõdivaks väikeriigiks: Saksa Ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Läänemere piirkonnas tugevnesid järgmised jõud: Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi. Liivi sõda (1558- 1583). Põhjused:1) Moskva suurvürstiriigi välispoliitika allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru. 1561 sekkus sõjategevusse Rootsi, tugipunktiks Tallinn. Saksa ordu ja Tartu piiskopkond läksid ametlikult

    Ajalugu
    liivi sõda
    3
    doc

    liivi sõda

    5)Uusikaupunki rahuleping-1721. Lõppes Rootsi aeg Eestis. 1)Venele Eesti,Liivi-ja ingerimaa.Osa Kagu-soomest ja Viiburi linn 2)Rootsile tagasi Soome aladja 2mln riigitaalrir kahjutasu 3)Rootsile õigus Liivimaalt välja vedada 50000rubla väärtuses teravilja *Peeter I-vene tsaar, põgenes Rootslaste saabumisest kuuldes narva alt, hiljem 1704 vallutati tema käsu peale Tartu ja kuu hiljem ka Narva. *Karl XII-rootsi kuningas *Boriss Seremetjev- vene väejuht Rahvastik: *asustus pärast Liivi sõda-rahvastik kahanenud, 120-140 000 elanikku, 17saj algul 75% taludest tühjad. *Asustus Rootsi ajal- 350-400 000 in. Rootsi rahvaarvust mood. See 10% *Suur näljahäda-1696-1697. põhjuseks hiline kevad, vihmane suvi. Talv külm ja pikk. Langenuid 70-75 000in, ligi 1/5 rahvaarvust. *asustus 18saj-näljahädale kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veelgi. Peale väina. Katk tabas ka linnade elanikke, surid arstid ja kirikuõpetajad. Alles oli u170 000in.

    Ajalugu
    Liivi- ja Põhjasõda
    4
    doc

    Liivi- ja Põhjasõda

    Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 ­ saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 ­ sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 ­ Tartu Ülikooli avamine 1686 ­ Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 ­ Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 ­ Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 1570­1577. Stefan Batory ­ Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu.

    Ajalugu
    Eesti uusaeg
    3
    doc

    Eesti uusaeg

    1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582.a sõlmiti Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583.a sõlmitud Pljussa vaherahuga sai Rootsi endale Põhja- Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused. Puhkes uuesti sõda. Lõplik rahu sõlmiti 1595.a- Tähssinä rahu Rootsil tuli loobuda oma Ingerimaa valdustest. Vana-Liivimaa jäi jagatuks kolme riigi vahel:Läti ala Poolale, Rootsi Põhja-Eesti ja Taani Saaremaa. Sigismund III, kes oli nii Poola kui Rootsi kuningas, oli tüliallikaks riikidele.1600.a algas uus sõda. 1617.a sõlmiti Stolbovo rahu, millega võeti Venemaalt jälle Ingerimaa ära. 1629.a sõlmiti Altmargi rahu- kogu mandriala eestis rootsi võimu alla, ka läti koos riiaga. 1645

    Ajalugu
    Eesti keskajal
    7
    rtf

    Eesti keskajal

    LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt

    Ajalugu
    Varauusaeg
    7
    docx

    Varauusaeg

    sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu, Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. · Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. · Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu. · Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. · Sama aasta kevadel asusid uued Vene väed Narva ordulinnuse piiramisele. Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga. · Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- end Poola kaitse alla, sest see võis kujunenud olukorras ainsana abi pakkuda.

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun