Koos naabripoisiga minu vanaema ei kartnud kooli minna.Kui vanaema käis kolmandas klassis, siis ta kolis Sompa külla. See küla asus kaugemal kodukohast, aga ta käis ikkagi samas koolis edasi kuna teisi koole polnud läheduses. Kui ta jõudis 4. klassi, siis nad kolisid Jõhvi, seega ta pidi kooli vahetama. Uueks kooliks sai Jõhvi Keskkool. Ta lõpetas seal 4. klassi neljade ja viitega. Hoolsus ja käitumine olid eeskujulikud. Vanaemal on üks hea seik meeles sellest ajast. Natuke aega enne nääripidu, tahtis muusikaõpetaja kaks tüdrukut laulma panna. Üheks tüdrukuks oli rikka talu tütarlaps ja teine tüdruk pidi sobima tema häälega kokku. Seega teiseks solistiks sai minu vanaema, kuna tema hääl klappis ideaalselt rikka tüdruku häälega. Peol nad saidki koos esineda. Sellest ajast algas nende suur sõprus, aga samas see oli ka halb. Kuna minu vanaema käis tihti rikka
Nende elanikud olid araablased. Araabia kaupmehed uudistasid ootamatuid külalisi vaenuliku imestusega. 6 Nemad ja ainult nemad tohtisid kaubelda Indiaga. Algasid relvastatud kokkupõrked. Vasco da Gama oli julm. See mees naeratas harva. Pärast iga kokkupõrget laskis ta linna suurtükkidest tulistada. Tabatud luurajaid piinas ta isiklikult. Sõbralikku vastuvõttu leidsid portugallased ainult Aafrika sadamas Malindis. Malindi seik otsis tugevaid liitlasi ja eestkostjaid. Ta täitis kõik meresõitjate soovid. Laevad said värsket kala, puuvilju, liha. Ja enne lahkumist tuli lipulaevale loots. Araablane osutus asjatundlikuks meremeheks. Tekilt lahkus ta vaid põgusaks uinakuks. Eskaadri kursi määras loots otse üle ookeani. Pidevad pärituuled ajasid laevu väsimatult edasi. Kahekümne kuuendal päeval kerkisid veest kauaoodatud India haljad kaldad. Kalikuti (nüüdse nimega Kozhikode) linna juures heideti ankrusse
Ilse sõnul, kakskeelseks võib nimetada isikut, kes on suuteline rohkem kui ühes keeles grammatiliselt õigeid lauseid moodustama. Interferents on järkjärguline ehk siis esineb kordkorraliselt ühelt etapilt teise. Interferents võib figureerida nii foneetikas, fonoloogias, morfoloogias, süntaksis, semantikas kui ka leksikas. (Lehiste 1988: 1-2, 94) Maailmas on sadu erinevaid keeli, aga samas neid kõike ühineb üks seik, et nad kõik alluvad muutustele. On olemas nii suuline kõne kui kirjalik osa keelest, kus tuleb õigesti ja korrektselt kirjutada. Suulise kõne uurimine on praegu üsna kiiresti arenev valdkond. Samuti ka kirjakeel ei seisa paigal, keelelised muutumisprotsessid toimuvad kogu aeg. Vene laenud eesti kirjakeeles Käesolevas peatükis tutvustatakse laenude arvu eesti kirjakeeles. Lähemalt vaadeldakse iga laenu rühma, mis aastatel ja kuidas on keelde tulnud. Käsitletakse
Mitte keegi ei ületa Saharat, hoides pea kohal laevu ja paate. Nende tootmine on osa illegaalsest tegevusest, põhiliselt Liibüa ja Mauretaania territooriumil. See, et need veesõidukid on avariilised, ei ole juhus, vaid osa kuritahtlikust plaanist: kõikidel riikidel on kohustus merehädalisi päästa, kuid pole mingit kohustust osutada abi nendele, kes purjetavad merel komfortaablites tingimustes -- need on piiririkkujad. Muide, mind juba mõnda aega huvitab üks seik, millele ma ei leia otseseid tõendeid, aga siiski mainida võib. Umbes kaks aastat tagasi hakkas kiiresti kahanema Somaalia piraatlus. Nüüdseks on kadunud isegi nende ujumisvahendid. Kas somaallased otsustasid nüüd rahuliku seaduskuuleka elu kasuks või leidsid ohutuma ja tulusama bisnisi? Vastust ma ei tea, korrelatsioon ei ole tõend. Kuid sattudes Vahemere Euroopa-poolsele rannikule, nende kannatused ja väljaminekud ei lõpe. Näiteks Pas-de-
Peetrus jäi eesõue ja astus söepanni juurde, mille ümber teenijad end soojendasid. Peagi tunti temas ära süüaluse jünger. Vaese mehe oli reetnud tema galilea aktsent, ja kui teenrid hakkasid talle küsimusi esitama, eitas ta kolm korda, et ta Jeesusega üldse kuidagi seotud oleks. Ta mõtles, et Jeesus ei või seda niikuinii kuulda, ega taibanud, et varjatud pettus on tegelikult äärmiselt alatu. Oma avala loomuse tõttu mõistis ta peagi, missuguse vea ta oli teinud. Juhuslik seik, kukelaul, tõi talle meelde need sõnad, mis Jeesus oli lausunud: "Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kukk ei laula enne, kui sina oled mind juba kolm korda salanud." Südamepõhjani vapustatult läks ta minema ja puhkes kibedasti nutma. Georges de La Tour. Peetrus salgamas Jeesust. Nantes, Prantsusmaa. Prantsuse kunstniku Georges de La Touri [zorz dö la tuur] (1593-1652) õlimaalil "Peetrus salgamas Kristust" näeme tule ümber kogunenud vahimehi ja teenreid
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi maismaad mööda Vahemere idarannikule ja siis üle mere edasi Euroopasse. Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu ...
majandusega ja neid võib kohaldada ka Runebergi eelsele kirjandusele. Üleminek rikkast ja mitmepalgelisest rahvaluulest "päriskirjandusse" oli järsk ja põhjalik. Soome vanim kirjandus on ligi kolme sajandi jooksul mahult väike, ainevallalt ahas, stiililt üksluine. Tõeliselt hakkab kirjanduselu hoogu minema alles 18. sajandi lõpus ja esimesed pärimusklassikud ilmuvad 19.sajandil. Soome kirjandusele on iseloomulik 3 seika. Esimene neist on hiline algus, teine iseloomulik seik aga see, et Soomes on kirjandust loodud kahes keeles: soome ja rootsi keeles. Kolmas tüüpiline seik on see, et Soome kirjandus on saanud mõjutusi mitmelt poolt. Need kolm seika- hiline algus ja klassikute väljakujunemine 19.sajandil, kakskeelsus, omade ja võõraste mõjutuste võitlus või parimal juhul koosmõju- on kõik mõjutanud Soome kirjanduse kujunemist. Kirjanduse põhilise kasutajaskonna ja publiku moodustasid kaua aega vaimulikud, aadelkond ja vähehaaval ka kodanlased
siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalikule või nõkku. Suure au sees oli Mat-Sõra Zemlja viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku lehteminevate puude, rohetava rohu ja looduse õidepuhkemisega. Idaslaavlased uskusid tema tervendavasse mõjusse. Vanades vene muinasjuttudes esineb sageli seik, kus ebavõrdses lahingus viimase jõu kaotanud vägilane saab maapinnalt väge juurde ning see omakorda annab talle võimaluse vaenlane võita. See on ka põhjus, miks pikale teekonnale asunud vene inimesed on võtnud alati rätiku sees kaasa natuke kodupaiga mulda. Aastaaegade ning päeva ja öö vaheldumine sõltusid päikesejumal Dazdbogist. Vanades ürikutes räägitake, et just temast on saanud alguse vene inimesed Dazdbogi lapselapsed. Rahvakalender
viidi, oli ligi 10-liikmeline salk malakatega relvastatud mässajaid parajasti puu alla kogunenud. Nad tungisid sõduritele kallale ja vabastasid Johann Kõivu. Järgnevatel päevadel toodi sõdureid mõisa juurde. Mässajad piirati sisse ja sunniti jõuga alistuma. 1841. aasta detsembris algas Pühajärvel mässajate avalik karistamine. 29 mehele anti igaühele 500 kepihoopi. Enamik neist pandi vangi ja 12 saadeti Siberisse. Kuigi maarahvas oli "sõja" kaotanud, jäi seik, kus südid talupojad oma kaaslase olid vabastanud, inimestele eredalt meelde. Tamm, mille juures sündmus toimus, hakkas seepärast rahvasuus kandma Pühajärve sõja tamme nime. 20 7. Sümboolika Eestis on tamm saanud looduskaitse sümboliks. Tammelehe kujutis paistab tulpadelt ja viitadelt, mis tähistavad riikliku kaitse all olevaid loodusharuldusi. Sama sümbol ehib meie looduskaitse aumärke
pidama, andes sellega inimestele eelised ellujäämiseks. Muinasaegsete inimeste arvates oli maailm nende ümber harmooniline ja elu selles täis alalisi muutusi ühest etapist teise. Mendash sureb, kuid tema hing, sisemine mina, säilib ja elab edasi teise põhjapõdra kehas. Sellised juhtumid, kus loom sureb ja ärkab uuesti ellu, on laialt levinud loodusrahvaste mütoloogilistes pärimustes. Sellest lähtuvad ka rituaalid tapetud looma ümber ja Mendashi juttudest pärit seik, kus põhjapõdranahad asetati jõkke, voolavasse vette, millel pidi olema maagiline puhastav toime aitamais põhjapõdra hingel pääseda uude kehassse. Seidale (jahipidamise kaitsjat sümboliseerivale kivile) ohverdades, asetati ohvriks toodud põhjapõdra sarved ja luud selle lähedusse. Põdra luud kaeti nahaga. See kindlustas jahimeeste uskumuste kohaselt põhjapõdra tagasipöördumise ellu. Mendashi tapmismotiiv on muundvorm ohverdusrituaalist. Liha jagamine sugulaste
Tegevus toimub nimetamata maal ja ebamäärasel ajal. Muistend on enmasti üheepisoodiline jutustus, mida kantakse ette selge eesmärgiga paista usutav ja tõene. Aega ja koht nimetatakse täpselt, tegelastele antakse nimed. Enamasti pärinevad muistendid rändmotiividel: samadest või sarnastest motiividest on jutustatud erinevates aikades, kuigi üksik jutustaja ei ole sellest alati teadlik. Raamistik muistenditetegevuse ümber on enamasti realistlik, tavaliselt mõni seik igapäevaelust. Keset argipäeva juhtub siis midagi seletamatut ja imelist, mis tahab meelde tuletada, et meie omaga parlleelselt eksisteerib üleloomulik maailm, millega me aeg-ajalt võime kontakti saada. Kui jutustaja kirjeldab juhtumusi, mida ta ise või mõni tuttav on kogenud, kasutatakse terminit memoraat. Teoreetiliselt peaksid niisugused kirjeldused eriti usaldusväärsed olema, kuna need peaks muistenditest paremini peegeldama seda, millesse jutustaja tegelikult on uskunud
Paljudele on töö leidmine 15 peavaluks, aga ega nad tegelikult midagi selle nimel ei tee ka – kes otsib, see leiab midagi ikka.“(P2,2014) Tundes huvi, kus noored oma tulevikku näevad sai töö autor peamiseks vastuseks „ Ei oska öelda.“. Kuid positiivse aspektina peab nentima, et vähemalt üks intervjueeritavatest leidis end tulevikus pigem Eestist. Lõpetuseks paluti intervjueeritavatel tuua näiteks mõni lõbus ja õpetlik seik, mis nendega Taanis juhtunud on. Järgnevalt on toodud näited lugudest, mille intervjueeritavad välja tõid. Näide T1:“ Päris esimest korda, kui taksoga linnast koju sõitsin, ei suutnud ma uue kodu aadressi hääldada ega ka veerida.. Taksojuht ootas ja mina püüdsin kümneid kordi erineva kõla, pikkuse ja aksendiga tänava nime öelda. Kui taksojuhil poleks paberit ja pliiatsit olnud, siis polekski äkki koju jõudnud. See õpetas mulle, et taani keelt hääldamine vajab pikaaegset
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel. Kirjanduses võib modernismi teket seostada selliste nimedega nagu Virginia Woolf, Franz Kafka, Knut Hamsun. Need autorid üritasid eemalduda realistlikust ...
Pärast väikeste paranduste sisseviimist ja lese (nüüd Claudia Eschelman) nõusolekut kirjastati The Regulators 1996.a. septembris Duttonis. Seni ajani ei ole edasisi teateid uutest avaldamisele minevatest Bachmani teostest. Stephen Kingi arvamus Bachmanist: Bachman ei olnud kunagi loodud lühiajaliseks aliaseks, vaid ta pidi olema pikaajaliseks tõmmekaks. Siis kui minu nimi tuli Bachmaniga seoses esile, olin ma üllatunud, löödud ja närvis. Arvatavasti kõige tähtsam seik, mis ma Richard Bachmani kohta öelda võin on, et ta muutus tõeliseks. Loomulikult mitte täielikult (King ütles seda närvilise naeratusega). Ma ei kirjutanud ainult pettekujutluseks, aga võib-olla ka seda? Pettekujutlus on lõppude lõpuks miski, millega kirjanikud julgustavad lugejaid, vähemalt sellel ajal kui raamatupoe uksed on avatud. Vähemalt Richard Bachman ei alustanud oma karjääri pettekujutlusena vaid kaitsena, kelle nime all
sõjaliste juhtide nõupidamine, kus arutati Jammu ja Kashmiri Pakistaniga ühendamise teid. Nõupidamisel osales ka Pakistani erukindral Mohammed Akbar Khan, kellest sai sõja alustamise üks juhtfiguure. Akbar Khani arvates oli Kashmiri ühendamine Pakistaniga mitte üksnes soovitav, vaid ka absoluutselt vajalik. Ta kavandas Kashmiri seest lähtuva ülestõusu plaani. Pakistani väed pidid sekkuma, kui ülestõusnute vastu suunduvad maharadza väed ning seik Abdullah' juhitud ML-i vastase Rahvuskonverentsi relvaüksused. Akbar Khan kinnitas, et ta on plaani läbi arutanud Pakistani peaministri Liaquat Ali Khaniga, kes on seda toetanud. Varjunime kindral Tariq all ju h t i s Akbar Khan isiklikult Loodeprovintsi hõimude sissetungi Kashmiri territooriumile. See sai alguse 23. oktoobril 1947, kui umbes 5000 meest afridi, waziri ja mahsudi hõimust ületas Pakistani armee sõidukitel Kashmiri piiri ja hõivas teel Srinagari poole Muzaffarabadi. 26
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused...
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
· Peegeldab ajalugu tõetruumalt kui "Rolandi laul". Cid suri aastal 1099, teos loodi kiiremini kui "Rolandi laul" peale peakangelase elu. · Sündmused enamuses ajaloos kinnitust leidnud: Kastiilia kuninga alluvuses olnud sangar Rodrigo Diaz de Vivari (Cidi) vastuolu kuningaga, tema väljasaatmine Kastiiliast, tema võidud lahingutes nii mauride kui kristlastega; äraleppimine kuningaga. · Üleloomulikkuseni teos eriti ei küündi (v.a. seik Cidi tütarde abikaasade argus seoses lõvi puurist välja pääsemisega) · Autor näib teadlikult rõhutavat realistlikku suhet tegelikkusega. · Sõda mauride vastu ei ole Cidi jaoks mingi püha missioon nagu Rolandi jaoks pigem on see töö ja raske leivateenimine. · Heroilist paatost see eepos peaaegu ei sisalda · Tegelased on vähem psühologiseeritud · Suurema tähelepanu all on kangelase eraelu, kui lahinguepisoodid. Jäädvustatakse ka
Mõlemad läksid kõrbesse. Iismael kohtas seal Lilithi tütreid ning nende järglastest põlvnebki araablaste rahvas. Rändrahavas. Iga 1200-1500 aasta tagant toimus suur väljaränne ülerahvastatud kõrbest Mesopotaamiasse, Süüriasse ja Palestiinasse. Neist tekkisi Assüüria ja Babüloonia maailmariigid (Kaldealased). · 6 saj. Algul kerkis antiikmaailma horisondile uus kõrberahvas: araablased. Need jagunesid nomaadideks ja paikseteks. Nende vahel oli suur vihavaen. · Seik hõimujuht · Euroopa mõistes religiooni 6 saj. kõrberahvas ei tundnud. · Araablastele oli üksmeel tundmatu, neile ei kesisteerinud sellist rahvast nagu araablased. III ptk. Araabia tahumatute hõimude ühtsus baseerub üksnes araabia sõna, araabia luule jõul. Igal hõimul on oma luuletaja . Suurimad kõrbesündmused olid luuletajate turniirid. Luuetaja oskas harva lugeda või kirjutada. Tähtsaim ning geniaalseim luuletaja oli kuningapoeg Imru al-Qais ibn Hudzr
Püüti igatmoodi vältida ettekuulutuse täide minekut aga see täitus ikkagi. Esimest korda mainitakse Oidipust "Illiases" ja "Odüsseias", seal talle erlist tähelepanu ei osutata ja räägitakse sellest müüdist möödaminnes Hiljem aga pannakse üha rohkem rõhku just seigale, et poeg magas oma emaga ja sai temaga lapsed. Fakt, et ettekuulutus mis oli ennustatud täideminema läks ikka täide kuigi võeti kasutusele igasuguseid vahendeid, et see ei juhtuks polnud enam nii tähtis seik loos. Oidipus on esimene näide sellest kuidas konflikt läheb inimese sisse ja selle tõttu hakkab ta arenema. On öeldud, et Oidipuse müüt on ka maailma esimene kriminull, Oidipus lahendab müsteeriumi mille ta sooritas ise. 52. Missugustele Oidipuse motiivi tõlgendustele toetub J. Kristeva käsitlus abjektsioonist? Ta toetub Sophoklese käsitlusele ja eriti Oidipus Kolonose peale. 53. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste taevaga seotud
*Eredaimad mälestused on minul kindlasti üritusest, mis on Eestis väga ainulaadsed ja rasked saavutada. Lisaks meenub mulle LÜG-iga iga nurga alt Mairi, kes tegi need kolm aastat nii meeleolukaks, kui vähegi sai, ning tänu tema peale hakkamisele on minu kogemuste pagas väga suureks saanud. *Koolivaimu ise mina kogenud pole, isegi et olen veetnud palju hilisõhtuid ja öid koolis ja Võlvis. Ainus hirmuäratav seik, mida võib liigitada koolivaimu alla, oli Võlvis filmiõhtu (vaatasime õudusfilmi) ajal, kui kõrval ruumis hakkas keegi vaikselt kolistama ja liikuma ning meie teada pidi kool tühi ja lukus olema ning tüdrukud olid juba üsna hirmul, kuid siis ilmus nurga tagant välja koristaja Malle, kes ei teadnud filmi vaatamisest midagi. *Igatsen kooliajast kindlasti seda melu ja üritusi ja tantsimist ja lihtsust, et
meeldetulemist. (mälupildid mingist varasemast sündmusest). Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu e hüpoamneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need ka koos. · Joobe- mälulünk- mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene on ümbrusega kontaktis. · Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. Seda amneesia vormi ei tingi ajukahjustus, vai tegu on psüühilise häirega. · Afektiivne mälulünk- tugevas afektiseisundi korral aheneb inimese tähelepanuvõime ja muu hulgas tekivad mälulüngad. 1
Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Kui Onegini onu haigestus, läks Jevgeni teda surivoodile külastama. Onu oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda spleen. See on raskemeelsus, pahameel, tüdimus elust. Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimusega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatika õhus oli. Onegin kaldus kõrvale ka aristokraatia etiketti nõuetest, mis samuti kohalikele kõrgaadlikele ei olnud meelepärane. Vaatamata mõnele seigale, on Puskini-aegseid olustikuprobleeme käsitletud põgusalt. 32 Samasse maakohta, kus elab Jevgeni, saabub Saksamaalt ka naabermõisnik ja noor poeet Vladimir Lenski
simultaansesse dialoogi Euroopa kultuuridega. Just selle aktiivse dialoogi käigus kujuneski 1930-ndate lõpuks eesti kultuuri oma nägu. Nõukogude totalitaarse korra tingimustes õnnestus eesti kultuuril säilitada elujõud ja dialoogiline suhe maailmakultuuri ja omaenda traditsiooniga. Nõukogude ajal kujundas eesti kultuur selle dialoogi pidamiseks koguni spetsiifilise keele, nn ridadevahelise keele. 1990-ndate algul, kui Eestist sai taas iseseisev riik, selgus ühtlasi kummaline seik: ühelt poolt leidis aset kvantitatiivne kultuuriplahvatus, teisalt nõrgenes dialoogiline side eesti kultuuritraditsiooniga. Eesti kultuur fragmenteerus ning tervik hakkas kaotama oma nägu ja identiteeti. Selgelt on ilmnenud tendents suutmatusest ja tahtmatusest pidada dialoogi kultuurilise lähiminevikuga. Eesti kultuuri probleemiks ongi lahustumine pidevalt vahelduvates trendides, dialoogi süvenev nõrgenemine traditsiooniga, keeleline kreoolistumine inglise keele kasuks
2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. 3) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. 4) Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info.
sofistiks. · ,,Kärbse kiitus" - ülistuskõne kärbsele, hiljem jäljendatud; Homeros jt maininud oma teostes kärbest, kirjutab sellest · Ülejäänud teosed dialoogid. Satiirilised ja naljakad dialoogid. Oli irooniline kristuse suhtes, mis tollal tärkas ja levis. · ,,Jumalate kõnetused" · ,,Surnute kõnelused" · ,,Tõelised lood" - antiikajastu ulmeromaan, parodeerib kreeka romaani. Seal esineb seik nagu Kuule, allmaailma reisimine. Sarnaneb Aristophanesega. 51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? Pandi kirja romaani keeles, antiikkirjanduses oli olemas proosateose liik sarnane, aga roomanizanrit ei 11 eristatud. Kreeka romaan kujutas endast armastus- ja seikluslugu. Ajal, mil romaanid pandi kirja, 1.saj eKr-4
On hakanud tekkima ka nähtus, millest räägitakse kui teaduste integreerumisest, ühinemisest. Selleni on viinud maailma vaevavad rasked probleemid, mille lahendamiseks ei piisa enam üksikute, omaette tegutsevate teadusvaldkondade jõuvarudest ja oskustest. Kasvatusteaduse uurimisobjektid. Mis on kõige tähtsam? Olulise otsimise tähtsus. Kui uurimus on suunatud oluliste küsimuste selgitamisele, on võimalik vältida liigset tööd. Mingi keskne väljaselgitamata jäänud seik võib aga teadusringkondades pikka aega vaidlusi tekitada. Tähtsaim uurimisobjekt. Põhiküsimus on, kuidas saame suunata ja toetada inimese kasvu, arengut ja õppimist. Kuidas on nende nähtusega seotud kasvatus ning selle sisalduv koolitus ja õpetus? Nimetatud seoste vaatlemine ongi kasvatusteaduse tähtsaim uurimisobjekt. 31 Kooli tekitatud probleemid
Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunnem...
rahvusliku kunsti tuleviku suhtes ja pani mõtteid uues suunas liikuma. Seda oligi kunstnik oma üritusega eelkõige silmas pidanud. Varasemate õpilaste hulgast oli üks andekamaid neiu V. Grüner, kelle suhtes kunstnikul tekkinud sügavamaid tundmusi ja kaugemaleulatuvaid lootusi. Tema tunded ei jäänud ilmselt ühepoolseks, kuid oma seisuslikus kõrkuses äärmuseni šokeeritud perekond tunnistas neiu nõdrameelseks ja ta saadeti viivitamata Saksamaale ravile. See seik heitis oma varje Laikmaa kogu edasisele isiklikule elule: tuli ridamisi varieeruvaid vahekordi, kiindumusi või ka pealiskaudsemaid seltskonnaseiklusi. Kindlamat ja püsivamat pidepunkti ei suutnud mees oma tundeelule enam leida. Väga andekas ja loomupäraselt sarmikas oli kursusi neljateistkümneaastaselt alustanud gorodskoi koolipoiss Aleksander Uurits, voorimehe poeg kaugest agulist. Temast sai peagi nii maestro enda kui ka õpingukaaslaste lemmik ja teda hakati kutsuma Printsiks. Kuigi ta
Kui kõrvutada II aastatuhande kohta käivaid ajalooandmeid hilisemate kreeka müütidega, siis järeldub vaieldamatult, et Mükeene ajajärk on olnud kreeka heroiliste muistendite tuumiku ajalooliseks baasiks ja need muistendid sisaldavad rohkesti mütologiseeritud ajaloo elemente. Veel vanemast kreeta kultuurist on kreeka mütoloogia säilitanud märksa ähmasema mälestuse. Siit tuleneb omakorda kreeka kirjandusloo seisukohalt oluline seik. Kui Homerose poeemid, mida lahutab Mükeene ajajärgust rida sajandeid, sisaldavad rohkesti selle ajajärgu jooni, siis võib seda, arvestades kirjalike allikate puudumist, seletada ainult eepilise traditsiooni püsivusega ja suulise loomingu katkematusega Mükeene ajajärgust kuni Homerose poeemide lõpliku kuju saamiseni. 5. Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
Neil oli 4 last. Teebas on katk. Rahvas palub O-t päästa linn. O on oma naise venna Kreoni läkitanud oraakli juurde, kes vastab, et linna on tabanud needus, kuna Laiose mõrvas on linnas. O kavatseb tolle tabada ja laseb oraakli enda juurde tuua oraakel ei taha tapja nime öelda, kuid lõpuks vastab. Algul peab O seda Kreoni vandenõuks. Jokaste rahustab teda öeldes, et neil oli ka needus... aga see ei läinud täide ning ütleb, et laiose tapjaid oli ka mitu. O-le meenub see seik. Saabub saadik Korintosest, kes teatab, et Korintose kunn on surnud. O on rõõmus, et ennustused ei täitunud. Saadik aga räägib, et tema ise viis karjuselt saadud imiku kuningakotta (kel olid jalad puruks) ja et O polnud nende laps. Jokaste taipab tõde ja poob end üles. Selgub, et ainuke pääsenud oli toosama karjane. O saab teada tõe. Leiab, et tal pole õigust maailma näha ning torkab enda silmad pimedaks. Neab oma saatust ja lahkub linnast
Lugeja ette ilmuvad kõik ühiskonnakihid: ülikud, vaimulikud ja lihtrahvas. Kuigi süzeed olid laenatud varasemast kirjandusest, suutis Boccaccio panna need peegeldama Itaalia elu. Boccaccio läheneb I renessanssikirjanikuna inimlikkusele loomulikust ehk looduspärasest vaatevinklist. Usub, et inimese tulevik on tema loomulike võimete ja annete vabas arendamises. Novellides tegelaste määrab saatuse juhus, mingi imepärane seik. Boccaccio õigustab armastuses loomulikkust ning näitab inimeste intiimelu enneolematu avameelsusega. Kuigi autor kujutas loodust maiselt, hindas Boccaccio ka inimloomuse õilsust, suuremeelsust, puhast ja terviklikku armastust. Samuti hindab kõrgelt inimmõistust, mis aitab inimese õnneni, eemaldab pimedusest. Boccaccio valdab täiuslikult nii poeetilist stiili kui mahlakat rahvalikku kõnekeelt. Boccaccio tõi lühiproosa vormi uue kvaliteedi, tema mõjud ulatusid kaugele.
tahes teine tollane teos. Lugeja ette ilmuvad kõik ühiskonnakihid alates ülikutest, vaimulikest lihtrahvani. Kuigi süzeed olid laenatud varasemast kirjandusest, suutis Boccaccio panna need peegeldama Itaalia elu. Boccaccio läheneb esimese renessanssikirjanikuna inimlikkusele loomulikust, s.o looduspärasest vaatevinklist. Usub, et inimese tulevik on tema loomulike võimete ja annete vabas arendamises. Novellides määrab sagedasti tegelaste saatuse juhus, mingi imepärane seik. Boccaccio õigustab armastuses loomulikkust ning näitab inimeste intiimelu enneolematu avameelsusega. Kuigi autor kujutas loodust maiselt, hindas Boccaccio ka inimloomuse õilsust, suuremeelsust, puhast ja terviklikku armastust. Samuti hindab Boccaccio kõrgelt inimmõistust, mis aitab inimese õnneni, eemaldab pimedusest. Boccaccio valdab täiuslikult nii poeetilist stiili kui mahlakat rahvalikku kõnekeelt. Boccaccio tõi
Tugipinna reaktsiooni suund on vastupidine sellele suunale. Joonistel 4.1a ja 4.1b on reaktsioonjõu suund risti aluspinnaga. Joonisel 4.1c on ta risti kehade puutepunktis tõmmatud ühise puutujatasapinnaga. Toereaktsioon on alati rakendatud vaadeldavale kehale (siin kehale A) ja siin kasutatakse sisuliselt sidemetest vabastamise aksioomi. Me peame endale ette kujutama, et sidet enam ei ole ja see on asendatud sellise reaktsioonjõuga. Olgu siinkohal selgituseks toodud veel üks seik. Esimesel pilgul võib jääda mulje, et takistatud on ka selline liikumine, nagu on kujutatud joonisel 4.2a. a) b) A A See on lubatud
Rogozin on sünge inimene, ta on ka stiihiline, ilma keskse ideeta. Ta armub Nastasjasse ja tahab temaga abielluda. Saadakse aru, et kirg võib lõppeda mõrvaga, kuna inimesed on erinevad. Rogozini eesmärk ei ole haritus ega haridus. Neljas tegelane on Aglaja Jepantsina isekas kindrali tütar. Ta meenutab last. Teisalt on ta tõeliselt naiselik. Ta on Mõskinisse armunud. Ta osutub Mõskini tõeliseks armastuseks. Tundeisse sekkub ka erootiline moment, puhast platonismi ei ole. See seik pärineb D enda elust, kus D armus ühe mõjuka mehe tütresse. Tütar ütles D-le ei. Tolle naise õest Sofjast saab tuntud matemaatik. Aglaja on ainukene tegelane, kes sõnastab väga täpselt Mõskini olemuse. Mõskinil on kaks mõistust üks on nõrk, teine mõistus on seotud tema südametarkusega. Ta aimab ära Mõskini olemuse. Mõskin tuleb Peterburi selleks, et neid aidata ja leevendada nende kannatusi. D ei näita Mõskinit positiivse kujuna
,,Tsitadell" loomingu kõige keerukam, filosoofilisem teos. Raamat võtab kokku Exupéry maailmanägemuse. Ta püüab jõuda järelduseni, arusaamiseni, mis inimest innustab, kahjustab. Põhineb Exupéry isiklikel muljetel, eelkõige Liibüa kõrbes toimunud lennuõnnetuse kogemustel. Kaaslasega nad peaaegu hukkuvad, viimasel hetkel kohalikud päästavad. Ta kõneleb milliseid mõtteid, tundeid tekitas. Emotsionaalne pool tugevalt sisse toodud. Peategelaseks on seik, kelle silmade ja hääle läbi edastab Exupéry oma mõtteid. N: ,,Sandarmile on omane laeva ehitades püüda merd likvideerida." olla kõikvõimas; risti vastupidi tegemine; eesmärgi poole vahendeid valimata püüdlemine(Napoleon tahtis vallutada kogu Euroopat); tegude läbimõtlematus. ,,Väike prints" 1943.a ilmunud allegooriline muinasjutt. Kajastab nii laste kui ka täiskasvanute jaoks üldinimlikke kõlbelisis arusaami. Sahara kõrbes kohtuvad lendur ja väike prints
Neil oli 4 last. Teebas on katk. Rahvas palub Ot päästa linn. O on oma naise venna Kreoni läkitanud oraakli juurde, kes vastab, et linna on tabanud needus, kuna Laiose mõrvas on linnas. O kavatseb tolle tabada ja laseb oraakli enda juurde tuua oraakel ei taha tapja nime öelda, kuid lõpuks vastab. Algul peab O seda Kreoni vandenõuks. Jokaste rahustab teda öeldes, et neil oli ka needus... aga see ei läinud täide ning ütleb, et laiose tapjaid oli ka mitu. Ole meenub see seik. Saabub saadik Korintosest, kes teatab, et Korintose kunn on surnud. O on rõõmus, et ennustused ei täitunud. Saadik aga räägib, et tema ise viis karjuselt saadud imiku kuningakotta (kel olid jalad puruks) ja et O polnud nende laps. Jokaste taipab tõde ja poob end üles. Selgub, et ainuke pääsenud oli toosama karjane. O saab teada tõe. Leiab, et tal pole õigust maailma näha ning torkab enda silmad pimedaks. Neab oma saatust ja lahkub linnast
Kui ta väga haige ei olnud, siis ta sisustas seda aega lugemise ja eneseharimisega. Adler ladusama vaimse põhja saigi lapsena haige olles. Arvatakse, et kõikide loojate mõtted ja ideed on seotud nende praktilise eluga. Arvatakse, et Adleri psühholoogia kujuneski alaväärsuskompleksil põhinevaks, sest ka ta ise tundis seda lapsena (ei saanud teistega mängida). Astus Viini ülikooli ning spetsialiseerus psühhiaatriale, neuroloogiale. Freudiga viib teda kokku üks selline seik, kui ilmub Freudi unenägude tõlgendamise raamat, siis üsna palju seda kritiseeritakse kolleegide poolt. Üks väheseid, kes tema kaitseks sõna võtab, on Alfred Adler. Ta kaitseb Freudi avalikult. Freud on sellest zestist liigutatud ning kutsub Adleri osalema psühhoanalüüsi diskussioonigruppi, millest hiljem kujuneb välja psühhoanalüütikute koolkond. Hiljem läheb nii nagu paljudel teistel Freudi õpilastel, et ta lööb Freudist lahku
O on oma naise venna Kreoni läkitanud oraakli juurde, kes vastab, et linna on tabanud needus, kuna Laiose mõrvas on linnas. O kavatseb tolle tabada ja laseb oraakli enda juurde tuua oraakel ei taha tapja nime öelda, kuid lõpuks vastab. Algul peab O seda Kreoni vandenõuks. Jokaste rahustab teda öeldes, et neil oli ka needus... aga see ei läinud täide ning ütleb, et laiose tapjaid oli ka mitu. Ole meenub see seik. Saabub saadik Korintosest, kes teatab, et Korintose kunn on surnud. O on rõõmus, et ennustused ei täitunud. Saadik aga räägib, et tema ise viis karjuselt saadud imiku kuningakotta (kel olid jalad puruks) ja et O polnud nende laps. Jokaste taipab tõde ja poob end üles. Selgub, et ainuke pääsenud oli toosama karjane. O saab teada tõe. Leiab, et tal pole õigust maailma näha ning torkab enda silmad pimedaks. Neab oma saatust ja lahkub linnast.
Tartu all tekkis olukord, kus eestlased olid ülekaalus. Bulak-Balahhovits. Tartu kaitsmine oleks pidanud olema võimalik. Tartus formeeritava 2. jalaväepolgu meeleolu oli väga nigel, paljud keeldusid rindele minemast ilma sobilike jalanõude ja rõivasteta. 2 teise jalaväepolgu roodu tõstsid mässu. Mingit lahingud Tartust lõuna pool siiski toimusid, aga nemad sunniti taanudma. 21.12 jäeti Tartu maha ilma igasuguste lahinguteta. Kogu Vabadussõja kõige häbiväärsem seik. Tartust põgeneti otse Põltsamaale ja polgust jäid järele vaid riismed. Paljud jooksid tee peal lihtsalt laiali. Teine punane kütipolk jäi Valka ja olid päris passiivsed. Asuti liikuma Tõrva ja Viljandi poole ning Pärnu suunas. Olukord tagalas veel vallutamata Eesti aladel oli väga masendav. Ei usutud, et punaste pealetungi on võimalik peatada. Johan Laidoner kehtestas kuiva seaduse. Ka valitsusringkondades polnud meeleolud eriti paremad. Sõjaolukorrast tingitult kutsuti
Kui laps enesevalitsuse kaotas, oli ta otsekui ümber tehtud - vahe oli sama mis küngasmaal aetud puskaril ja poest ostetud viskil. Lapsed, meie kõik, saime mõlema käega, kahelt poolt korraga laksti ja laksti vastu kõrvu. Ilma halastuseta. Ja mis siis? Nüüd, nelikümmend aastat hiljem, vaatan ma telekat ja saan teada, et mind on lapsepõlves vääriti koheldud. Ainult et mina armastan oma kadunud isa. Peksmine oli ainult üks vahejuhtum, üksik seik meie vahel. Ma armastan teda tänapäevani. Ja kui sulle nüüd seletada, mida see tähendab, siis tähendab see seda, et mina ei saa neid praegusaja termineid oma juhtumi puhul kasutada ilma reaalsusele kahju tekitamata. Isa peksis mind raevuga. Kui ta peksis, siis vihkasin teda kogu ihust ja hingest. Aga ma armastasin teda samuti kogu oma olemusega ja ma ei pea ennast mitte mingis mõttes vääralt koheldud lapseks. Arvatavasti õhutaks sinu psühhiaater mind vihkama, mitte aga viha
džässorkestritele oli sellest vähe abi kahel põhjusel – esiteks ilmus selles väljaandes džässilikku repertuaari väga vähe 246 , teiseks toodi seal ära vaid meloodia koos tähtharmoo- niaga, orkestrid vajasid aga seadeid. Kümnendi lõpupoole, kui peale kasvas uus põlvkond muusikuid, tekkisid juba ka arvestatavad arranžeerijad, nagu Priit Veebel ja Hans Speek, hiljem Boris Kõrver, mis muutis orkestrid juba tunduvalt huvitavamaks ja omanäolisemaks. Probleemi aktuaalsust näitab seik, et Boris Kõrver tõlkis kümnendi lõpul omal initsiatiivil eesti keelde Sid Phillipsi orkestreerimise õpiku “Course of Modern Orchestration” 247 (Arike 1966: 5). Selle kohta, kas tema tõlge ka kuidagi paljundati või muul moel teistele kasutatav oli, andmed puuduvad. Kahjuks on sõjakeerises kaduma läinud suurem osa parimate sõjaeelsete eesti džässorkestrite seadeid; need vähesed, mis sõjatulest pääsesid, on nüüdseks valdavalt aeg hävitanud 248 . Seega
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
