TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS (0)

Türi Ühisgümnaasium
TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA
ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS
Uurimistöö
Koostaja : Liisa Kuuskler 11LR
Juhendaja : Leelo Kivirand
Türi 2015

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.TEOREETILINE ÜLEVAADE 5
1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu 5
1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks 9
2. UURIMUS 12
2.1. Uurimistulemused 12
2.2. Uurimistulemuste analüüs 16
KOKKUVÕTE 18
KASUTATUD KIRJANDUS 19
LISAD 21
Lisa 1 21
Lisa 2 24
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.TEOREETILINE ÜLEVAADE 5
1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu 5
1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks 9
2. UURIMUS 12
2.1. Uurimistulemused 12
2.2. Uurimistulemuste analüüs 16
KOKKUVÕTE 18
KASUTATUD KIRJANDUS 19
LISAD 21
Lisa 1 21
Lisa 2 24

SISSEJUHATUS

Aasta-aastalt muutub üha populaarsemaks elamis- ja õppimissihtkohaks heaoluriik Taani, see ei asu kodumaast kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid ning tasuta kõrgharidust. Käesoleva uurimistööga püütakse välja selgitada, millised on väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks autor selle teema valis, on autori suur huvi ise Taani õppima minna ning selgitada välja, mis on Taanis õppimise head ja halvad küljed.
Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti tuuakse teoorias välja Taani haridussüsteemi tutvustus, tudengite -õpilaste võimalused, õigused Taani kuningriigis ning samuti võrdlus Eesti haridussüsteemiga, kus keskendutakse erinevusetele ja sarnasustele. Töö praktiline uurimuse osa jaotub samuti kaheks alapeatükiks. Esimeses pooles tehakse kokkuvõte intervjuu tulemustest ning tutvustatakse valimit. Teises pooles tehakse uurimisandmete põhjal järeldused, mis tuginevad teooriale . Töö peamiseks allikmaterjaliks on internet , erinevate organisatsioonide kodulehed. Noorte välismaal õppimisest, sealhulgas Taanis, on väga vähe trükimaterjali, seega on ka käesoleval uurimistööl suur väärtus.
Tööd sirivides leiab välismaale õppima suunduda sooviv noor nii teoorial põhinevat materjali kui ka noorte isiklike kogemusi. See annab teavet, millest alustada, kust abi saada ning milliste raskuste ja eripäradega tuleks arvestada käesolevas töös käsitletud Taani riigis.
Uurimistöö eesmärgiks on leida millised on plussid ja miinused ning millised võimalused on tudengil hakkamasaamiseks Taani kuningriigis. Püstitatud on järgmised uurimisküsimused:

Miks suunduvad noored kõrgharidust omandama Taani?

Millised on Taani haridussüsteemi eripärad ning tudengitele pakutavad võimalused?

Milliseid võimalusi on leida abi Taani õppima asumisel?
Töö väljundiks on pakkuda abi ja nõuandeid noorele, kes soovib selle teekonna ette võtta ning koondada kokku vajalik info nii abistavatest organisatsioonidest ning juba Taanis viibivate noorte kogemused ja õpetlikud näpunäited.

1.TEOREETILINE ÜLEVAADE

Välismaal õppides saab noor avardada oma silmaringi, panna end proovile uues keskkonnas, sõlmida uusi ja kasulikke tutvusi. Kindlasti annab välismaal elamine ja õppimine kogemusi teiste rahvaste kultuurist, tutvustab erinevusi eestlaste ja taanlaste kommete ja traditsioonide vahel. Näiteks kõik intervjueeritavad, kelle käest küsida mõnda erinevust Eesti ja Taani vahel, tõid peamiseks erinevuseks riigilipu kasutuse. Kõik väitsid kui ühest suust , et riigilippu lehvitatakse igal pool: sünnipäevad, riigipühad, lemmikloomade sünnipäevad, ülikooli lõpetajate aksesuaaridena, tortide peal ning aiakaunistustena. Võrreldes Eestiga on nende jaoks lipp suure au sees. Positiivseks aspektiks on kindlasti võimalus omandada uus keel ning ka erinevad huvitavad õppekavad , sest Taani haridussüsteem erineb Eesti omast mõnetigi.

Taani kuningriigi kultuur ja eluolu

Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja 474 saarel ning tema pealinn on Kopenhagen. Taani pindala on 43 094 km². Taanis elab 5 602 600 inimest ning tervelt 130,3 inimest elab ühel km². Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on kroon. Taanis elab väga väike protsent välisriigi kodanikke. 98% Taani elanikest on luterlased . Tööpuudus on 8,8%, võrreldes Eestiga, kus tööpuudus on 4,4%, on Taanis väga raske tööd leida. Taanis valitseb parlamentaarne monarhia , riigipea on kuningas, kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seadustele allakirjutamine ja mõningad esindusfunktsioonid. Taani riigipea on hetkel kuninganna Margrethe II, kes on abielus prints Henrikuga. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints Frederik (sündinud 1968) ja prints Joachim (sündinud 1969). Kuninglik perekond on Taanis väga populaarne . Sellele on kaasa aidanud ka perekonna värske liige kroonprintsess Mary , kes on oma uude rolli väga hästi sisse elanud ja paistab ka ise avalikkuse tähelepanu nautivat. Peaminister on Helle Thorning- Schmidt , kes on riigi poliitiline juht. (Maailma riigid, 2001)
Paljudel taanlastel on raske defineerida, mis on tüüpiliselt taanlaslik. Muidugi on mõned traditsioonid, mis on ainult Taaniga seotud. Nendest ongi alljärgnevalt juttu . Pea igas Taani linnas võib leida “Pølsevogn’i”, mis tähendab vorstikäru. See tähenab, et taanlased serveerivad traditsioonilisi taani hotdoge täiesti erinevatel kujudel. Taanlased on harjunud hotdogi kõrvale jooma shokolaadipiima. Kodustest toitudest on kõige populaarsem “smrrebrød”, mis on lahtine võileib koos lihapallidega. Samuti on väga populaarne “hakkebøf”,mis kujutab endast burgerit, mida serveeritakse koos kartulite, kastme ja praetud sibulatega. Üldiselt toituvad taanlased väga tervislikult. Koolides pakutakse õpilastele toitu kolm korda päevas: hommiku ,-lõuna-ja õhtusöök . Tavaliselt on tegemist buffet-stiilis serveeringuga. (Mis on Taani kultuur? 2015)
Taanis võivad alkoholi osta ja tarbida alates 16-aastased isikud (välja arvatud baarid ja pubid). Reeglina hakkvad teismeeas olevad noored alkoholi tarbima väga varakult,enne 16-aastaseks saamist. Välismaalastele tundub see esmapilgul väga kummaline, et tõesti taani noored pidutsevadki varajaste hommikutundideni väga noorelt juba. Küll aga on Taani koolides keelatud tarbida alkoholi tööpäevadel. Narkootikumide tarvitamine on väga rangelt keelatud ning nende kasutamine lõpeb reeglina koolist välja viskamisega. (Mis on Taani kultuur? 2015)
Taanlased on väga sportlik rahvas. Ligikaudu 75% lastest ja 50% täiskasvanutest tegelevad vabal ajal spordiga. Euroopas kõige rohkem spordirajatisi ühe inimese kohta ongi Taanis. Spordiüritustest osavõtt on heaks viisiks kohta uusi inimesi ning seetõttu on paljudes ülikoolides kinnised spordirajatised, et ülikooli tudengid saaksid seal omavahel tutvuda. Liikumisvahendina on kõige populaarsem jalgratas. Taanis on ka väga palju spordiklubisid kuid nende liikmeks olemine on sageli väga kallis. (Mis on Taani kultuur? 2015)
Taanlased on väga humoorikas rahvas. Tihtipeale käivad huumor ja iroonia käsikäes. Taanlasest aru saamiseks on tähtis mõista irooniat. Ka eneseiroonia on oluline osa taanlaste mentaliteedist. (Mis on Taani kultuur? 2015)
Taanis toimub väga palju muusikafestivale. Muusika on suure au sees Taanis. Aasta kõige soojemal ajal, suvel, on valida paljude rocki, folgi ja džässmuusika festivalide või kontserdite vahel. Kõige tuntuimad festivalid on Roskilde Festival , Skanderborg Festival, The Folk Festival Tønderis ja Kopenhagen Jazz Festival. (Mis on Taani kultuur? 2015)
1.2. Taani haridussüsteemi tutvustus võrdluses Eesti haridussüsteemiga
Sarnaselt Eesti haridussüsteemiga, on ka Taanis kohustuslik 9-klassiline põhiharidus. Taani kuningriigis minnakse kooli kuue aastaselt, Eestis enamjaolt siiski seitsme aastaselt. Taani haridussüsteem paneb rohkem rõhku grupitööle, eneseväljendamis- ning esinemisoskusele, see-eest vähem pööratakse tähelepanu õpilaste faktiteadmistele ja teadmiste mõõtmisele. Erinevalt Eestist, kus domineerib peamiselt faktipõhine õpe ning pannakse rõhku teadmiste kontrollimisele (Vikipeedia, 2015).
Taani metoodika on sattunud aga suure kriitika alla seoses õpilaste kehvade tulemustega PISA uuringutel (ülemaailmne uurimus, mille käigus hinnatakse 15- aastaste õpilaste õpitulemuslikkust, toimub üle kolme aasta). (PISA test murendas uhkust Taani kooli üle, 2015)
Näiteks OECD aruanne PISA 2009 tulemustest on välja toonud Eesti teiste parimate haridussüsteemide seas koos riikidega nagu Kanada , Island , Holland , Hongkong jt. Näiteks 2012 aasta PISA uuringu kokkuvõttest võib leida, et matemaatika valdkonnas olid Eesti õpilased 4.ndal kohal, taanlased see-eest aga 12.ndal. (PISA 2012 uuringu tulemuste kokkuvõte, 2015)
Sarnaselt Eestile, järgneb ka Taanis peale põhikooli kolmeklassiline gümnaasiumiosa ning peale seda suundutakse omandama kõrgharidust. Taanis tegutseb kaheksa ülikooli (Kopenhaageni Ülikool, Aarhusi Ülikool, Ålborgi Ülikool, Kopenhaageni Majandusülikool, Lõuna-Taani Ülikool (tuntud ka Odense ülikoolina), Roskilde Ülikool, Taani Tehnikaülikool ja Kopenhaageni IT Ülikool. Eestis on võimalus valida 2013/2014 õppeaasta seisuga 25 kõrgharidust pakkuva asutuse vahel (kuus avalik-õiguslikku ülikooli,üks eraülikool, kaheksa riigirakenduskõrgkooli, kaheksa erarakenduskõrgkooli, kaks riigi kutseõppeasutust, kus toimub rakenduskõrgharidusõpe). (Milline on Eesti haridussüsteem?, 2015)
Vanim Taani ülikool on Kopenhaageni ülikool, kus 2011. aasta seisuga õppis 37 869 üliõpilast. Uppsala ülikooli järel on see vanim ülikool põhjamaades . Eesti vanim ülikool on Tartu ülikool ning sealne üliõpilaskond ulatub 17 370 õpilaseni. (Tartu Ülikooli lugu, 2015)
Koos Aarhusi ülikooliga on Kopenhaageni ülikool üks Taani mainekamaid õppeasutusi (Kopenhaageni ülikool, 2015).
Eestis võib tuua näiteks Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli.
Taanis õppivatel välisüliõpilastel on enamjaolt samad õigused sotsiaalsele kindlustatusele, nagu näiteks tasuta arstiabile, mis kohalikelgi. Kuna õpe on tasuta, tipptasemel ning probleemipõhise lähenemisega, siis üha enam õpilasi valivad Taani riigiks, kus omandada kõrgharidus . Paljud peavad oluliseks ka kaunist loodust ning kultuurset arengut, kuid peamiseks põhjuseks on siiski haridus ise. (Miks tulla Taani õppima? 2015)
Ülikoolid pakuvad õpilastele 24- tunnist sissepääsu koolimajja , pidevalt arenevaid IT-vahendeid ning tasemel raamatukogu. (Miks tulla Taani õppima? 2015)
Taani kõrgharidussüsteemi üheks põhitunnuseks on probleemipõhine õpe, mis tugineb juhtumite ja eluliste ülesannete lahendamisele (Problem Based Learning: " Tell me and I'll forget , show me and I may remember , involve me and I understand ."). See tagab õppetöö praktilisema ülesehituse abstraktse teooria asemel. Selline lähenemine on ka õpilastele meelepärasem, kuna see aitab kinnistada teoreetilisi teadmisi ning kujundab pildi väljakutsetest edaspidises karjääris. Ülesanded põhinevad keerulistel situatsioonidel, mis on seotud profesionaalse praktikaga ning nende lahendamine nõuab oskusi infot otsida, töödelda ning seda teooriaga siduda. Selline lähenemine õpetab nägema suuremat pilti ning seoseid erinevate nähtuste vahel. Tehakse koostööd kohalike ettevõtetega ning õpilased lahendavad reaalsest elust tulenevaid probleeme. (Miks tulla Taani õppima?, 2015)
Enamikel ülikoolidel Taanis on inglisekeelsel õppel põhinevad õppekavad. See annab konkurentsieelise Taani haridusasutustele ja ühiskonnale tervikuna . Erineva haridusliku ja kultuurilise taustaga noored vaatavad asju erinevatest vaatenurkadest, lisades loengutes tekkivatele aruteludele sügavust ja põnevust. Enamik kohalikke oskavad inglise keelt vähemalt suhtlustasandil ning ka paljud Taani noored eelistavad õppida inglise keeles. Taani investeerib OECD liikmesriikidest enim oma kõrgharidusse. Viimaste avalike andmete kohaselt on kogukulu ülikoolis kõrgharidust omandava õpilase kohta 70 000 $, mis on peaaegu kaks korda suurem võrreldes keskmise liikmesriigi kulutustega (40 000 $ õpilase kohta). Taanis õppimine on EL kodanikele tasuta, tegemata seejuures järeleandmisi hariduse kvaliteedis . (Miks tulla Taani õppima?, 2015)
Üheks tõmbenumbriks Taanis õppimise ja elamise puhul on ka võimalus töötada, üliõpilase minimaalne tunnitöötasu on 13 EUR, võrreldes Eestiga, kus miinimum tunnitasu on veidikene üle kahe euro. Koolid pakuvad ka tasuta taani keele kursusi. Kohaliku keele valdamine kergendab oluliselt töö leidmist . (Miks tulla Taani õppima?, 2015)
Finantsilisest poolest kulub Taanis õppides üürile umbes 300 eurot kuus, kuid seda kompenseerib ilmselt fakt, et töötades 10-12 tundi nädalas ja õppides täiskoormusega, maksab Taani riik igakuiselt stipendiumi ligi 700 eurot (Dreamfoundation,2015).
Eestis on täiskoormusel õppija stipendium põhitoetuse näol 55,93 eurot kuus ning täiendav toetus 28,13 eurot kuus. (Õppetoetus, 2015)
Taanis saab õppida inglise keeles, lisaks inglisekeelsetele kraadi-ja diplomiõppevõimalustele pakuvad paljud õppeasutused ka eraldi kursusi, enamasti inglise keeles, vahel ka saksa- ja prantsusekeelseid. Diplomi- ja bakalaureuseõppesse kandideerimiseks on vajalik vähematl 12-aastane koolikogemus ja head lõpueksamitulemused. Magistiõppeprogrammidesse kandideerimisel on vajalik bakalaureusekraad, mis vastab kõrgetele akadeemilistele standarditele. Kõigilt programmidesse kandideerjatelt nõutakse TOEFEL`i või analoogse rahvusvahelise keeletestiga tõestatud inglise keele oskust. (Õppimisvõimalused tudengitele Taani kõrgharidussüsteemis, 2015)
Taanis saab õppida ka rahvaülikoolis. Taolist hariduse varianti kasutavad tänapäeval noored pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist ja enne vastavalt gümnaasiumi või ülikooli sisse astumist . Paljud koolid on avatud nii välismaalasele kui ka taanlastele.Noored veedavad tavaliselt rahvaülikoolis kas pool aastat või terve õppeaasta. Õppimine on tasuline ja statsionaarne, õppimise ajal elatakse kooli territooriumil. Rahvaülikoolides pakutavad ained on väga erinevad: muusika , kunst , keeleõpe, ajalugu, sport , intellektuaalsed kursused nagu religioon , filosoofia. Mõned koolid on spetsialiseerunud valitud ainetele . Akadeemilised nõuded ja eksamid puuduvad. (Täiskasvanute õppimisvõimalused Põhjamaade rahvaülikoolides, 2015)

1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks

Internetis leidub palju lehekülgi, mis on abiks noorele, kes plaanib kodumaalt lahkuda. Põhjuseks siis peamiselt parema kvaliteediga haridus , kogemused, keelepraktika, iseseisev elu, rikkalikumad õppimismeetodid, uus kultuuriruum , paremad elutingimused ning muidugi odavam ning vahel isegi tasuta kvaliteetne kõrdharidus.
Järgnevalt tutvustatakse organisatsioone, mis aitavad noortel suunududa välismaale tööle või õppima.
AIESEC
AIESEC on rahvusvaheline üliõpilasorganisatsioon, mis tegeleb noorte liidrite arendamisega läbi läbi erialase ja vabatahtliku töö kogemuse. AIESEC on arendanud juhte läbi erialase ja vabatahtliku töö kogemuse nüüdseks juba 65 aastat Olles esindatud 124 riigis ja ühendades üle 86 000 noore üle maailma, on AIESEC suurim noorte poolt juhitav organisatsioon maailmas. AIESEC pakub noortele võimalust olla globaalne kodanik võttes osa erinevatest rahvusvahelistest tegevustest, arendada ennast ning saada kogemusi ja oskusi, mis on tänases maailmas väga vajalikud. (Kes me oleme? 2014)
Erasmus
Erasmus on Euroopa elukestva õppe programmi kõrghariduse allprogramm. Erasmuse programmi eesmärk on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja tugevdada selle Euroopa mõõdet, toetada kõrgkoolide ja ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, arendada innovatiivseid suundi kõrghariduses, suurendada kõrgharidusega seotud vaba liikumist Euroopas ning parandada õpingute ja kvalifikatsioonide võrreldavust kogu Euroopa Liidus. Sells programmis osalevad kõik Eesti mainekamad kõrgkoolid, kokku on neid 23.Programmi Erasmus raames saavad Eesti kõrgkoolide üliõpilased minna õppima ja praktikale Euroopa Liidu liikmesriikidesse, programmiga liitunud Euroopa riikidesse ( Island , Norra, Liechtenstein, Šveits ) ning kandidaatriikidesse Türki ja Horvaatiasse. Õppida saab ainult nimetatud riikide tunnustatud kõrgkoolides, millel on Erasmuse ülikooliharta. Üliõpilase kodukõrgkoolil peab olema Erasmuse partnerleping selle kooli või organisatsiooniga, kuhu üliõpilane soovib minna. (archimedes, 2015)
Erasmus+
„Euroopa elukestva õppe programm“, „Euroopa Noored“ ning Euroopa komisjoni rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid on viidud ühise nimetuse alla. Uue programmi nimi on Erasmus+ ning selle periood on 2014-2020.Sihtgrupiks on üliõpilased, vabatahtlikud, õpetajad, õppejõud, koolitajad, noorsootöötajad, haridustöötajad.Olulisemad võimalikud tegevused on õpiränne ja praktika, töövarjuks olemine, rahvusvahelised noortevahetused, noortega töötavate inimeste koolitus- ja võrgustikutegevused. Erasmus+ programmis soovitakse tihedamalt siduda haridus-, koolitus- ja noorteprogramme ning poliitilisi lahendusi. Erasmus+ osalevad riigid on Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Liidu majanduspiirkonna riigid ja kandidaatriigid (Türgi, Liechtenstein, Norra, Island, endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia ), Kagu-Euroopa riigid, Ida-Euroopa ja Kaukaasia riigid, Vahemere piirkonna riigid. Erinevus Erasmuse ja Erasmus+ vahel ongi see, et Erasmus vahendab vaid üliõpilasi välismaale kuid Erasmus + soodustab ka õpetajate ning muude inimeste välismaale minekut. (Erasmus, 2015)
Dream Foundation
Dream Foundationi kaudu on võimalik kandideerida õppima pea 50 kooli, mis pakuvad enam kui 4000 ingliskeelset eriala. Valikus on erineva hinnataseme, õpetamismeetodite ning erialadega koole, kindlasti leiab iga huviline nende hulgast just endale sobiva eriala. Kõik ülikoolid on eelnevalt läbinud põhjaliku hindamise veendumaks õppeprogrammide kvaliteetsuses. (Dream Foundation, 2015)

2. UURIMUS

Käesolevas uurimistöös on kasutatud andmekogumismeetodina intervjuud. Valimisse kuulusid viis Türi vallast pärit noort inimest vanuses 19-23, kes elavad hetkel Taanis ning kes omandavad või on omandanud kõrgharidust Taani Kuningriigis. Intervjueerimine viidi läbi Skype kõne teel, eelnevalt oli intervjueeritavatele saadetud ka küsimused, tutvumiseks ning ettevalmistamiseks. Ühe intervjuu kestvuseks oli ligikaudu 30 minutit. Intervjuu refereering on lisatud tutvumiseks uurimistöö lõppu (LISA 1). Intervjuus osalenud isikute anonüümsuse tagamiseks on intervjueeritavad kodeeritud vastavalt vastamisjärjekorrale ja soole (T1-T3; P1-P2).

2.1. Uurimistulemused

Esmalt soovis töö autor teada saada kui kaua on noored Taanis õppinud ja elanud. Kõige pikemalt on Taanis viibitud nüüdseks juba 4 aastat. Kõige lühem aeg pool aastat. Enamjaolt jäid vastused 3,5 aasta juurde. Seejärel uuriti intervjueeritavatelt, millises ülikoolis nad käivad ning mis eriala omandatakse. Vastustest võib leida, et õpitakse keskkonnahaldust, multimeedia disaini ja kommunikatsiooni, rahvusvahelist ärijuhtimist ning turundust. Ülikoolidest olid esindatud Business Academy Aarhus, Copenhagen Business Academy. Järgeval kaardil on toodud ära linnad, kus intervjueeritavad ülikoolis käivad (KAART 1).
Kaart 1. Respondentide ülikoolide linnad
Näiteks valimisse kuulunud respondent T2 on vastanud:“ Olen olnud siin 3,5a; õpin Copenhagen Business Academy’s ning erialaks on International Hospitlity Management ; õpingud kestavad 3,5a.“(T2, 2014)
Valimisse kuulunud noortelt uuriti ka, mis ajendas neid Taani õppima asuma ja millal selline idee tuli. Vastustest võib tuua esile vastused: sõbranna eeskujul; meeldis Taani praktiline haridussüsteem; tasuta kõrgaharidus ajendas Taani kasuks otsustama ning inglise keelne õpe; tuttavad inimesed.
Näide, valimisse kuulunud respondent T3 on vastanud:“ Taani sattusin juhuslikult. Kuna finatsilised võimalused limiteerisid valikuid oluliselt, siis kandideerisin ainult riikidesse, kus kõrgharidus on tasuta. Euroopas olid sellised Šotimaa ja Taani. Esialgu oli eesmärgiks inglise keelt kõnelevasse riiki minna, aga kuna Šotimaale ei õnnestunud sisse saada, siis jäigi üle Taani, kuhu mind ka ilusti vastu võeti.“(T3,2014)
Peamiselt leidsid noored mõtte minna välismaale õppima gümnaasiumi lõpuklassides (11- 12). Põhjused, miks Taani õppima asuti, olid valdavalt sarnased: Eestiga sarnane kultuuriruum, heaoluühiskond, hariduse praktiline osa, uued kogemused, tasuta haridus, inglisekeelne õpe.
Uurides noortelt, kus oleks kõige parem Taani õppima suunduval noorel infot leida, toodi välja järgmised organistasioonid: Evenor, DreamFoundation. Paljud noored lisasid, et hea viisina aimu saada eesootavast, on otsida internetist juba Taanis viibivate eestlastega kontakti.
Samuti sooviti intervjueeritavatelt teada saada, kas nad ka enne Taani minekut kohalikku keelt õppisid või end kohaliku kultuuriga kurssi viisid. Pea ühehäälselt vastati, et kohalikku keelt ei õpitud, kui siis vaid kuulati keele kõla. Lisati, et kuna keeleõpe on Taanis tasuta, siis eeltöö polnud vajalik. Samuti ei viinud enamus end kurssi ka kultuuriga, loeti vaid mõned lihtsamad raamatud reisikirjeldustest ning sirviti põgusalt internetis leiduvat materjali.
Suundudes õppimise poolelt elu-olu juurde, küsiti noortelt kus nad hetkel elavad ning millega elatist teenivad. Linnadest nimetati Kopenhaageni, Kolding´it, Albertslund´i. Töökohtades võib välja tuua ettekandja , farmitöötaja, koristaja, juhutööd. Näiteks toodi välja, et elatakse ka ühikas , milles on õpilasel oma tuba, kööki ja tualetti jagatakse 3 inimesega. Samuti elas üks intervjueeritav kohaliku vanapaari juures, üürides nende majas ühte tuba.
Näitena on P1 vastanud:“ Elan ühikas. Mitte enda kooli omas, vaid mingi siinse põllumajanduskooli ühikas – enda kooli poolt pakutav oli veidi kallis, kuna tegu moodsate õpilaskorteritega. Aga ega minu omalgi viga pole: oma tuba, kööki ja tualetti jagan 3 inimesega. Seega võrreldes Eesti omadega samuti päris hea. Elukoht koolist ca 3km, aga rattaga läheb ludinal. Koolipäevad on võrdlemisi lühikesed ja koolivälist tegevust (peamiselt sellist, mis toimub õllekannu taga) jagub küllaga , kui vaid endal viitsimist on. Üritan ka taani keelt omandada, see nimelt on üliõpilastele tasuta.“(P1, 2014)
Samuti sooviti teada saada kui suureks kujunevad igakuised kulutused. Enamjaolt algasid need 500 eurost ning tipnesid 800 euroga. Üürisumma oli kõikidel noortel sarnane, 260-300 eurot. Ka toidule kulus üpriski vähe, 120-150 eurot kuus ning kuna taanlastel on komme kasutada palju jalgrattaid ning ühistransporti, siis ka kulutused transpordi vallas olid minimaalsed. Lisaks loetleti veel kulutusi meelelahutusele.
Noortel paluti välja tuua ka erinevused eestlaste ja taanlaste kommete/traditsioonide vahel ning milliseid traditsioone on nad ka ise hakanud tähistama, olles ajutised Taani riigi elanikud. Näiteks toodi välja, et taanlased on võrreldes eestlastega palju sõbralikumad. Taanlased peavad väga lugu oma perekonnast, sõprades ja tähtpäevadest. Igal sünnipäeval , olgu see siis inimesel või isegi koeral , lehvib lipp. Taanis olek on muutnud noori avatumaks ja sallivamaks võõrmaalaste suhtes. Ühe kummalise traditsioonina toodi välja päeva, mida tähistati veidi enne jõule. Nimelt toodi müügile Tuborgi jõuluõlu ning selle sündmuse suurejooneline tähistamine on taanlaste traditsioon.
Samuti tunti huvi, kui raske on kohaneda võõral maal,võõras keskkonnas. Toodi välja, et kuna Taani on populaarne sihtkoht Eesti üliõpilastele, ootas sinna minnes ees nii mõnigi kaasmaalane, mis muutis kohanemise lihtsamaks.
Intervjueeritavatel paluti välja tuua välismaal õppimise kõige suuremad varjuküljed, millele noored enne tähelepanu ei osanud pöörata. Ka selle küsimuse puhul osutus ühtseks vastuseks materiaalne ettevalmistatus. Noored nentisid, et palju on varjatud kulutusi (näiteks korteris pole mööblit), samuti on kogu elu-olu (toit jms.) võrreldes Eestiga Taanis kordades kallim. Ka töö leidmine ei suju alguses eriti libedalt, sest paljud ettevõtted eelistavad taanlasi ning töö leidmiseks peab CV-d kaenlas käima ettevõtte ukselt-uksele.
Näide P2:“Omasin enne tulekut suhteliselt reaalset ettekujutust toimuvast. Võib-olla muretsesin isegi liialt, et inglise keel veidi kehv ja kindlasti on väga raske õppetöö, top 100 kool ikkagi ja puha. Aga tegelikult pole hullu midagi, eks ikka on momente, kui ei saa päris täpselt aru, mida lektor küsimuse all mõtles, aga pole hullu. Paljudele on töö leidmine peavaluks, aga ega nad tegelikult midagi selle nimel ei tee ka – kes otsib, see leiab midagi ikka.“(P2,2014)
Tundes huvi, kus noored oma tulevikku näevad sai töö autor peamiseks vastuseks „ Ei oska öelda.“. Kuid positiivse aspektina peab nentima , et vähemalt üks intervjueeritavatest leidis end tulevikus pigem Eestist.
Lõpetuseks paluti intervjueeritavatel tuua näiteks mõni lõbus ja õpetlik seik, mis nendega Taanis juhtunud on. Järgnevalt on toodud näited lugudest, mille intervjueeritavad välja tõid.
Näide T1:“ Päris esimest korda, kui taksoga linnast koju sõitsin, ei suutnud ma uue kodu aadressi hääldada ega ka veerida.. Taksojuht ootas ja mina püüdsin kümneid kordi erineva kõla, pikkuse ja aksendiga tänava nime öelda. Kui taksojuhil poleks paberit ja pliiatsit olnud, siis polekski äkki koju jõudnud. See õpetas mulle, et taani keelt hääldamine vajab pikaaegset praktikat.“(T1,2014)
Näide T3: “Üks esimesi seiku oli oli ehk see, et Eestile sarnaselt on siin ka igal inimesel isikukoodi laadne number – CPR kood. Olin sellest muidugi lugenud ja teadsin, et ilma selleta on väga keeruline üldse miskit siin ette võtta (pangakonto, töökoht, kuukaart, postiaadress, telefoninumber etc.), aga halvaks üllatuseks oli see, et selle tegemiseks ja kättesaamiseks kulus lausa 3 kuud.“(T3, 2014)
Üllatav oli ka see, et minnes pangakontot avama ning oma ID- kaarti ulatades sain vastu üllatunud ja segaduses pilgud. Sellist asja siin ei kasutada ning isikut tõendava dokumendina ei aksepteerita. Niisiis saadeti koju passi järele.“
Näide P2:“ Räägiks siis Taani ühistranspordist. Läksime ükskord tüdrukuga hääletades Kopenhaagenisse, aga kuna meid peale võtnud auto päris kesklinna ei läinud, panid nad meid maha kuskil äärelinna piiri ääres. Sealt oli rongiga linna u. 2 peatust. Probleem seisneb selles, et Taanis ei saa ühistranspordist seest piletit osta ning kui me siis tahtsime piletiautomaadist pileteid osta, tuli välja, et see masin võtab vastu ainult münte . Meil aga oli vaid paberraha. Kuna oli juba õhtu, siis olid ka lähedalasuvad poed kinni, et seal raha vahetada, ning kuskil ei paistnud olevat ühtegi inimest, et asja kohta küsida. Mis seal ikka, tuli siis ilma piletita sõita ning loomulikult tuli selle reisi ajal peale kontroll. Aga kui me oma loo ära rääkisime, sai aga kontrolör aru ja mainis, et me kesklinnas maha minnes piletid tagantjärele ostaksime. Leppisime aga isekeskis kokku, et muidu piletite peale kulunud raha anname hiljem hoopis mõnele kodutule - mõeldud tehtud! Jutu point siis selles, et kui ühistranspordiga sõita, siis on siin üsna oluline, et sul oleks eelnevalt pilet ostetud, sest kui meile oleks peale sattunud mittemõistlik kontrolör, oleksime saanud halvimal juhul u. 100€ trahvi .“(P2, 2014)

2.2. Uurimistulemuste analüüs

Uurimistulemustele ja teooriale tuginedes võib väita, et peamised põhjused, mis noori Taani õppima meelitavad on seotud heaoluühiskonna poolt pakutavate võimalustega. Nagu ka teoorias välja toodud, siis Taanis on võimalus õppida inglise keeles, mida ka käesolevas töös valimisse kuulunud noored välja tõid. See võimalus ei avane mitte kõikides Euroopa riikides. Samuti toodi teoorias välja Taanile omane praktiline ja probleemipõhine õpe. Õppetöös kasutatakse juhtumite ja eluliste ülesannete lahendamist, mis rikastab ka uurimuses osalenud noorte arvates õppetööd tunduvalt ning on samuti üheks suureks eeliseks , miks valitakse kodumaal õppimise asemel Taanis kõrghariduse omandamine. Veel toodi töö teoreetilises osas välja võrdlus Taani ja Eesti stipendiumitest. Ka intervjueeritavad sõnasid, et Taanis makstavad stipendiumid on suureks abiks ning üheks suurepäraseks tuluallikaks, mis võimaldab elatustaset tõsta. Noorte kulutused elu-olule ulatusidki praktiliselt 700 euroni, teoreetiliselt suudaks selle summa katta ka Taanis makstav stipendium. Eesti üliõpilasel on kulutused märksa suuremad, kui elada omaette korteris, ning nentides fakti, et Eesti vabariik toetab üldjuhul üliõpilast ligikaudu 88 euroga kuus (on ka erandeid , vajaduspõhised toetused).
Positiivse aspektina oskasid ka noored mainida, et Taanis on sätestatud 10-12 tundi nädalas töötava noore miinimumtunnitasuks 13 eurot, nagu teoorias välja toodi on Eestis tudengil võimalus töötada minimaalselt veidikene üle 2 euro eest tunnis.
Paljud organisatsioonid , mis aitavad noorel välismaale õppima asuda , on toonud suureks plussiks võimalus omandada tasuta taani keel. Ehk Taani riik pakub väliskodanikule tasuta keelekursust. Seda suurepärast võimalust kasutasid ka enamus töö valimisse kuulunud noortest .
Samuti mainisid paljud töö praktilise osa käigus läbi viidud intervjuudes osalenud, et Taani õppima asumisel kasutasid nad interneti abi, uurisid erinevatest organisatsioonidest võimalusi. Ka töö teoorias on välja toodud mitmed organisatsioonid, mis lihtsustavad noore inimese teekonda, suundumaks õppima mõnda välisriiki.
Nagu teoreetilises osas mainitud , on Taani tööpuudus võrreldes Eestiga üsna suur (8,8% Taanis ja 4,4% Eestis) seda tõid välja ka intervjueeritavad. Nimelt tõdesid paljud noored, et alguses oli töökoha leidimisega raskusi. Ka praegu töötati peamiselt lihttöölistena (koristajad, farmitöölised, teenindajad).

KOKKUVÕTE

Tänapäeva üha avatumas maailmaruumis soovivad paljud noored minna ennast teostama välismaale, avaneb võimalus reisida , näha uut ja huvitavat ning panna ennast uues keskkonnas proovile. Peamised põhjused, miks Türi vallast pärit noored on valinud kõrghariduse omandamiseks Taani on võimalus nautida heaoluühiskonna poolt pakutavaid hüvesid, nagu näiteks kõrged stipendiumid, mis lihtsustavad oluliselt tudengite elu, võimaldavad elada mugavalt ning muretsemata; kõrge tunnipalk , mis võimaldab paljudel tööl käivatel tudengitel ka näiteks raha koguda; inglisekeelne õppetöö; tasuta kõrgharidus kõigile, erinevalt Eestist, kus tingimused õppima asumiseks on üpriski karmid . Veel võib positiivsete tõmbeteguritena tuua välja tasuta taani keele koolitused , mis võimaldavad omandada üks võõrkeel täiesti tasuta, pikemas perspektiivis on see hea võimalus leida hea ametikoht mõnes tunnustatud ettevõttes, sest taanlased hindavad kõrgelt riigikeele oskust. Samuti on positiivse aspektina välja tuua probleemipõhine praktiline õpe. Kui Eesti haridussüsteem on hetkel siiski pelgalt faktipõhine õpe ning praktilist poolt on üpriski vähe, siis taanlased töötavad üha enam praktiliselt. Ka Taani kultuur ei erine palju Eesti kultuurist. Peamiseks erinevuseks peeti hoopiski taanlaste sõbralikkust ja avatust ning paljud noored tõdesid, et see on neid ise sallivamaks ja avatumaks muutnud. Ainukese negatiivse aspektina oskasid noored tuua koduigatususe ja õpingute alguses rahalised raskused, sest noortel puudusid piisavad tagavarad ning ei oldud arvestatud faktiga, et heaoluühiskond tähendab ka suuremaid hinnavahesid võrreldes Eestiga. Seega õppimine välismaal ei ole raske, kui selleks leida abi. On olemas paljud organisatsioonid ning samuti juba kohapeal viibivad eakaaslased, kes kindlasti hea meelega abistavad. Tuleb vaid meeles pidada, et iga algus on raske, kuid raskused on selleks,et neid ületada ning kindlasti ei tohiks üks eestlane isegi kaugel maal olles unustada oma kodumaad , kodulinna ega rahvustunnet.

KASUTATUD KIRJANDUS

Suulised allikad:
T1- üliõpilane, 2014
T2- üliõpilane, 2014
T3- üliõpilane, 2014
P1- üliõpilane, 2014
P2- üliõpilane, 2014
Raamatud:
TOP-O- GRAF .(2001). Maailma riigid. AS REGIO . Tartu. 288
Internetis olevad allikad:
Erasmus, 22.02.2015
http://www2.archimedes.ee/hkk/hkk/index.php?leht=183 #
Innove . PISA 2012 uuringu tulemuste kokkuvõte. 3. detsembril 2013.a
http://www.innove.ee/UserFiles/%C3%9Cldharidus/PISA%202012/PISA_2012_uuringu_tulemuste_kokkuvote.pdf 26.02.2015
Kes me oleme?, 22.02.2015
http://www.aiesec.ee/aiesecist/kes-me-oleme
Kõrgharidus Taanis, 28.02.2015
http://www.dreamfoundation.eu/et_EE/content/view/id/129
Miks tulla Taani õppima?, 26.02.2015
http://scandinavianstudy.com/et/opi-taanis/
Miks valida just Taani?, 26.02.2015
http://www.evenor.ee/dyna/site/90est.html
Milline on Eesti haridussüsteem? 26.02.2015
https://tudengiveeb.ee/et/esileht/toeoeturule-sisenemine/12-korgkool/oppekorraldus-korgkoolis/152-milline-on-eesti-haridussuestee m
Mis on Taani kultuur?, 22.02.2015
http://dankultur.ee/mis-on-taani-kultuur/
Taani haridus, 22.02.2015
http://et.wikipedia.org/wiki/Taani_haridus
Taani nõustamissüsteem ja selle koordineerimine , 22.02.2015
http://vana.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=5638/TAANI_haridus_ja_KN.pdf
Taani-Eesti kultuurisuhted, 18.02.2015
http://estland.um.dk/et/taani-ja-eesti/kultuurisuhted/
Tartu Ülikooli lugu, 28.02.2015
http://www.ut.ee/et/tartu-ulikooli-lugu
Täiskasvanute õppimisvõimalused Põhjamaade rahvaülikoolides, 22.02.2015
http://www2.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=449
Õpiränne, 18.02.2015
http://erasmuspluss.ee/programmist/mobility/
Õppetoetus, 22.02.2015
https://www.hm.ee/et/oppetoetused

LISAD

Lisa 1

Intervjuu näidis
1.Kui kaua oled Taanis õppinud ja elanud? Millises ülikoolis käid ning mis eriala omandad, kaua õpingud kestavad?
T1: Olen olnud siin 3,5a; õpin Copenhagen Business Academy’s ning erialaks on International Hospitlity Management; õpingud kestavad 3,5a.
2.Mis ajendas sind minema Taani õppima ning millal selline idee üldse tekkis?
T1: Otsest ideed või mõtet algul ei olnudki. Kuulsin, et sõbranna kandideeris ning mõtlesin ka proovida ja vaadata mis saab ja ma arvan, et esimesed mõtted tekkisid 11 klassis.
3. Miks otsustasid üldse just Taani kasuks?
T1: Kaks põhjust – sõbranna kandideeris samma riiki ning Taanis on õppimine tasuta.
4.Kus kohast said infot ja võimalusi Taanis õppimiseks?
T1: Dream Foundation põhiliselt. Selle organisatsiooni kaudu ka kandideerisin.
5.Räägi veidi, kus kohas sa hetkel elad , millega elatist teenid ning milline elu-olu Taanis on.
T1: Hetkel elan ja õpin pealinnas Kopenhaagenis. Eelnevalt kaks aastat õppisin Randersis, Jüütimaal (poolsaar). Kopenhaagenis on väga lihtne tööle saada, kui endal vähegi viitsimist on. Olin aasta aega ettekandja restoranis, nüüd töötan turismifirmas erialasel kohal. Kopenhaagenist väljas on väga raske tööd leida, kui taani keelt ei oska, kuid ka seal olin paaris kohvikus /kiirtoidu kohas ettekandja/abiline.
Üldine elu Taanis on täitsa hea. Iseloomustatakse Taani ühiskonda kui heaoluühiskonda, kus kõigil on hea elada. Bürokraatiat on väga palju ning ise asju ajades ja puurides on ka võimalik taotleda hüvesid, mis võimaldavad kergemalt hakkama saada. Väga-väga raske on sulanduda taanlaste sekka, kuna nad on kokkuhoidvad kodumaalastega ning välismaalasi väga ei toeta.
6.Millised on välismaal õppimise kõige suuremad varjuküljed, millele Sina enne sinna minekut mõeldagi ei osanud?
T1: Enne Taani tulekut peab endal olema üsna suur summa kokku kogutud, et siin hakkama saada. Esmakulutusi on enneolematult palju, eriti kolimisega seotud. Enamus ühiselamud/korterid on sisse kolides tühjad ning mööbel tuleb endal muretseda. Pluss elu iseenesest on väga väga kallis ja ilma tööta on raske.
Olin kuulnud , et tööd on lihtne leida, kuid väljaspool Kopenhaagenit ilma taani keeleta on see peaaegu et võimatu.
7. Kui suured on Sinu igakuised kulud(elamine, toit, transport)?
T1: U 700 eurot.
8.Kas Sa õppisid enne Taani minekut kohalikku keelt või uurisid nende traditisoone lähemalt?
T1: Kohalikku keelt ei õppinud (sellega alustasin kohapeal) ning traditsioone ka eriti ei jõudnud uurida, kuna minek tuli väga kiirelt ning ettearvamatult.
9.Kui raske/kerge on võõra kohaga kohaneda üldse? Kui lihtsalt/raskelt läks Sinul sõprade leidmisega ning kui kiiresti Sa õppisid ära selles linnas liiklemise, kus Sa alguses elasid?
T1: Minul erilisi raskusi kohanemisega ei olnud ja selles mõttes läks kõik üsna hästi. Sõbrad olid/on mul peamiselt rahvusvahelised ning taanlastest tuttavaid on väga vähe. Oma klassikaaslastega suhtled sellises olukorras peamiselt kõige rohkem, kuna nemad on samas olukorras mis sa ise. Linnas liiklemine läks väga kiirelt, u 2-3 nädalat.
10.Nimeta mõned erinevused eestlaste ja taanlaste kommete ja traditsioonide vahel. Erinevused ja sarnasused. Millised traditsioonid oled omaks võtnud ja millised tunduvad eriti võõrad?
T1: Taanlased on eestlastega võrreldes avatumad ja sõbralikumad. Aga minu arvates on see alati nii, kui liikuda idast läände või põhjast lõunasse. Seal, kus ilm päikeselisem ning üldine olukord lihtsam, on inimesed toredamad.
Taanlased peavad lugu väga oma perekonnast ja tähtpäevadest. Igal sünnipäeval (isegi pere koera sünnipäeval) on lipp väljas, rääkimata riiklikest pühadest.
Taanlased on üsna kriitilised välismaalaste suhtes, kuna neid on nende riigis palju ja see on arusaadav. Samas on nad esmakohtumisel alati toredad ja abivalmis.
Taanis oldud ajaga olen ise muutunud rohkem sallivamaks, ma ei vaata enam Eestis olles välismaalasi kriitilise pilguga ning ei mõista neid hukka, sest ise olen samas olukorras seal olles.
Ma ei tea kas see on just traditsioon, aga rattasõidu oma igapäevaelus olen omaks võtnud. Ratas on kui auto eest seal.
11.Kus näed oma tulevikku? Eestis, Taanis või mõnes muus välisriigis? Miks ?
T1: Hetkel ei oska sellele vastata. Pigem näen tulevikku Eestis kui Taanis aga ka mõni teine välisriik on täiesti mõeldav.
12.Jutusta palun mõni õpetlik lugu, mis Sinuga Taanis juhtunud on.
T1: Mul ei tulegi hetkel mõnda sellist lugu meelde. Kuna ma ise olen väga reisihimuline ja tahan alati uusi kohti külastada (nii välismaal kui Taanis) siis seda ma soovitaks kõigile kui vähegi võimalust. Rahvusvahelised sõbrad on ideaalsed, sest nende juurde saab alati reisida ja ka endale on tore teisest riigist sõpru külla kutsuda. Selle käigus õpid ja näed nii palju nii enda kohta kui ka riigi/koha kohta, kuhu parasjagu läinud oled. Pluss sõprade/tuttavate juurde reisimisel näed sa palju rohkem kohalikku elu kui lihtsalt turismireisile minnes.

Lisa 2

Lisa 2 Kaart 1