100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raun0
Õppematerjali autor
...........................................................................10 4.1. Ärikultuur.......................................................................................................................10 4.2. Turu valik ......................................................................................................................11 4.3. Eesti organisatsioonid.................................................................................................... 12 4.4. Taani organisatsioonid .................................................................................................. 13 2 1. MAJANDUSKESKKOND 1.1. Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat
valdkonda vahetada ja õpinguid mujal jätkata; · õppimine toimub elukestvalt (Longlife learning); · hariduse kvaliteet on kõrgetasemeline; · õppimine on tasuta, maksta tuleb vaid raamatute/õpikute eest; · õpilased on avatud ja aktiivsed, oma mõtteid ja tundeid väljendatakse vabalt, palju viiakse läbi projektipõhist õpet ja grupitööd (alates algklassidest kutsutakse õpetajaid eesnimepidi jne); · vaba mõttevahetus arendab demokraatlikku mõtteviisi; · rahvusvähemused õpivad Taani noortega samas koolis ja taani keeles. Taani lapsed lähevad kooli kuueaastaselt. Mõned läbivad enne ka 1-aastase koolieelse õppe (meie mõistes lasteaia eelkoolirühm). See on praegu Taanis vabatahtlik, kuid varsti muutub kohustuslikuks. Taanis on kohustuslik omandada 9- klassiline haridus, millele järgneb õpe kümnendal aastal (selles osaleb 61% noortest). Sellega on läbitud põhikool ning madalam keskkooliaste.
Erineb ka kutseoskuste omandamise viis — see võib toimuda täielikult töökohal või osaliselt ka õppeasutuses. Näiteks Taanis ja Saksamaal on kutseharidus üles ehitatud nõnda, et koolitus toimub nii õppeasutuses kui ka töökeskkonnas. Oluline on teada, et kutseõppega omandatav kvalifikatsioon on Euroopa riikides väga harva identne, isegi kui tegemist on samade tööülesannetega või sama ametinimetusega. Näiteks Taani müüriladuja amet vastab Ühendkuningriigis neljale erinevale ametile. Reeglina toimub kutsehariduse omandamine kohalikus keeles, vahest leidub seal ka võimalusi keelekursuste läbimiseks. Selleks, et välismaal läbitud koolitust tunnustataks ka kodumaiste õpingute osana, tuleb selles eelnevalt vastavas õppeasutuses kokku leppida. Eelduseks on see, et õpe välisriigis toimub Eestiga samal haridustasemel.
maksude maksmisest ja tuludeklaratsioonist peale kooli alles esimest korda palk annaks neile aga võimaluse tutvuda pärismaailma kohustustega juba palju varem. Lisaks oleks lisaraha vaesematele peredele suureks toetuseks igapäevaste raskustega toimetulekul. Kitsikusse sattunud perede lapsed saaksid aidata juba varajases eas vanematel kriisiolukorrast välja tulla, mis loob ka neile endile tulevikuks kindlama vundamendi ja parema elujärje. Eesti koolides kurdetakse endiselt ka noorte madala õpimotivatsiooni pärast kui maksaksime neile heade hinnete eest(või igakuiselt koolilõpetamise eest) palka, oleks neil reaalne ja käega katsutav preemia, mille pärast pingutada. Heade hinnete osakaalu tõus ja õpilaste tahe teadmisi omandada, tooks meie tuleviku tööturule rohkem noori, intelligentseid ja ka elukogenuid töötajaid. Õpilaste tasustamine võib tuua kahjuks kaasa ka mitmeid probleeme, mõjutades just tuleviku tööjõu väärtushinnanguid
maksude maksmisest ja tuludeklaratsioonist peale kooli alles esimest korda palk annaks neile aga võimaluse tutvuda pärismaailma kohustustega juba palju varem. Lisaks oleks lisaraha vaesematele peredele suureks toetuseks igapäevaste raskustega toimetulekul. Kitsikusse sattunud perede lapsed saaksid aidata juba varajases eas vanematel kriisiolukorrast välja tulla, mis loob ka neile endile tulevikuks kindlama vundamendi ja parema elujärje. Eesti koolides kurdetakse endiselt ka noorte madala õpimotivatsiooni pärast kui maksaksime neile heade hinnete eest(või igakuiselt koolilõpetamise eest) palka, oleks neil reaalne ja käega katsutav preemia, mille pärast pingutada. Heade hinnete osakaalu tõus ja õpilaste tahe teadmisi omandada, tooks meie tuleviku tööturule rohkem noori, intelligentseid ja ka elukogenuid töötajaid. Õpilaste tasustamine võib tuua kahjuks kaasa ka mitmeid probleeme, mõjutades just tuleviku tööjõu väärtushinnanguid
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viivad Rootsi ja Taani
küsitletav ei osalenud õppetöös või koolitusel uuringule eelnenud nelja nädala jooksul. Osatähtsus on võetud sama vanuserühma kogurahvastikust (v.a küsimustele „kõrgeim omandatud haridustase” ja „õppetöös ja koolitusel osalemine” eitavalt vastanud).7 7 https://www.stat.ee/57299 7 Sellisest tabelist me näeme erinevust Eesti ja Norra noorte vahel. 2012 2013 2014 2015 Eesti 10,3 9,7 11,4 11,2 Norra 14,8 13,7 11,7 10,2 Et oleks mugavam, tegin uue tabeli ja siit me näeme, et noorte protsent Norras hakkas langema ühe protsenti võrra alates 2012. aastast kuni 2015. aastani ja selline protsent enam ei suurenud. Eestis on teine situastioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid