Lepingu ülesütlemine -Tööandjal on õigus tööleping üles öelda, kui töötaja on seda oluliselt rikkunud. -Töölepingu ülesütlemisele peab eelnema hoiatus. -Tööandjal on õigus tööleping majanduslikul põhjusel üles öelda ehk töötaja koondada. -Töötajaid tohib koondada ainult siis, kui töö kokkulepitud tingimustel lõpeb. TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA VASTUTUS Kohustuste ja vastutuse paikapanemine -Tööandja kohustused ja vastutus on kirjas seadustes ning lepingutes. -Kokkulepe ei tohi töötaja jaoks kaasa tuua seadusega võrreldes halvemaid tingimusi. -Kui tööandja rikub kokkulepet, on töötajal õigus nõuda rikkumiste hüvitamist. Kokkulepitud töö -Tööandja peab andma töötajale kokkulepitud ulatuses tööd. -Tööandja peab andma töötajale õigel ajal selgeid korraldusi. -Tööandja peab arvestama töötaja võimete ja võimalustega ning töötaja õiguste ja huvidega. Töötingimused ja töökorraldus
Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kog...
koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. tõlgendamine- tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisus ehk mõte. lünk- lünkade ületamine- juriidiline isik- seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. See tähendab, et erinevates seadustes võib olla antud võimalus sellise üksuse loomiseks/asutamiseks, mis teatud kriteeriumide täitmisel omandab õigusvõime ja sellest tulenevalt iseseisva õigussubjekti tähenduse. Erinevus füüsilisest isikust (inimesest) ongi selles, et inimene on õigussubjektiks/õigusvõime kandjaks lihtsalt oma olemasolust tulenevalt, juriidiliseks isikuks saamiseks on aga vaja sooritada seaduses ettenähtud toimingud.
mitte aga tervisekahjustamise katse. ¤ teleoloogilised vastuolud- nt kui seadusandja taotleb ühtede normidega teatud eesmärki, samal ajal teiste normidega loobub selle eesmärgi saavutamisest. Võib tekkida kui on üldregulatsioon, ja tuuakse sisse eriregulatsioonid, üldeesmärk võibki jääda saavutamata. ¤ printsiipide vastuolud. # väline süsteemsus- väljendub õigusnormide liigendatuses ehk normide grupeerimises seadustes. Üld- ja eriosa. 5) teatavakstegemine- enne ei oma mingisugust toimet. Ametlik ja mitteametlik. Ametlik- omab õiguslikku tähendust. Mitteametlik- ajalehes trükituna nt. 3. Õigustloova akti muutmine, täiendamine või kehtetuks tunnistamine. Õigustloova akti toime lõppemise alused. Õiguse tagasiulatuva jõu rakendamise põhimõtted. Õigustloova akti kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise tehnika. Kehtetuks tunnistamisele kuuluvate õigustloovate aktide loetelud
Tallinn: Mats 1995, lk 44 3 K.Kurisoo, V.Kaur, P.Ant. Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009, lk 67 1.2 Leiutis: patent ja kasulik mudel Patent ja kasulik mudel on leiutiste ärakasutamise eest kaitsmise meetodid. Patendiga 4 kaitstavad on leiutised, mis vastavad patentsuse kriteeriumitele, mis on välja toodud Patendi- ja Kasuliku mudeli5 seadustes. Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Leiutiseks kvalifitseeruvad aine, meetod, seade või nende kombinatsioon6. Kuid see loetelu ei ole ammendav, seda kas tegu on leiutisega otsustab taotlust menetlev Patendiamet. Patenti võib taotleda leiutise autor või tema õigusjärglane, kuna autori varalised õigused ei aegu ning need on võõrandatavad ja pärandatavad. Patent
1 AJALUGU Antiiksete kultuuride seas on Rooma ühiskonda nimetatud õigusühiskonnaks. 12 tahvli seadused on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjutise mälestis. Rooma ajaloos meenutavad nii ammust aega vaid üksikud sättes Rooma autorite teostes, sest õigusallika algtekst pole säilinud. Alates 17. sajandist on ajaloolased püüdnud 12 tahvli seaduste teksti rekonstrueerida.1 5. sajandil e.Kr. oli ühiskond Roomas veel põhiliselt agraarne, mistõttu on 12 tahvli seadustes paljud viited maavalduse põllumajanduse kohta. Seadustiku väljaandmisega ilmnes Rooma elanike seas nõudlus õigusliku selguse ja turvalisuse üle, et tagada oma vabadus. Roomlased arvasid, et õiguse üleskirjutamine tähendab õigusloomet, kuid nii see ei olnud. 2 1.1. Väljaandmise põhjus Kaheteistkümne tahvli seaduse väljaandmise üheks põhjuseks peetakse plebeide ja patriitside vahelist vastuolu kehtiva tavaõiguse üle Vabariigi perioodil. Patriitslikud magistraadid olevat
riigiteenistujad Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Seadusandliku võimu organ – parlament, esmaseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine (samuti ka riigieelarve); seadusandliku võimu organid liigitatakse kõrgeimateks (Riigikogu) ja kohalikeks (valla- ja linnavolikogud) Täidesaatva võimu organ – valitsus, esmaseks ülesandeks on seadustes ja kõrgemalseisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimine; täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganiteks (Vabariigi Valitsus) ja kohalikeks haldusorganiteks (maavanem). Kohtuvõimu organ – kohtud, esmaseks ülesandeks on õiguse mõistmine Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse ka esmaseid ja teiseseid riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas. Eestis on esmaseks riigiorganiks Riigikogu
Riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes: - Seadusandliku võimu organ võtab ülimisliku juriidilise jõuga õigusakte ja eelarve vastu. o Kõrgeimad – rahva esindusorgan ehk parlament (Eestis – Riigikogu) o Kohalikud – kohakile omavalitsuste esinduskogud (linna- ja vallavolikogud) - Täidesaatva riigivõimu organid viivad ellu seadustes ja kõrgemalseisavate haldusorganite üigusaktides sisalduvaid nõusid. o Keskhaldusorganid – nende pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni territoriumi (Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) o Kohalikud haldusorganid – nende pädevus piirdub ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (maavanem) - Kohtuvõimu organid on kohtud, mis moodustavad riigis mitmeastmelise
Alkoholi maksustamisel tuleks enim tähelepanu pöörata õlle aktsiisimäärade diferentseerimisele vastavalt kangusele, sest see vähendaks kange õlle tarbimist noorte ja vähekindlustatud elanike seas. Järelevalve efektiivsemaks muutmiseks tuleks muuta õigusakte. (11) Eestis puudub ühtne alkoholipoliitika dokument, ent on hulk õigusakte, mis reguleerivad alkoholiga seonduvat eelkõige Alkoholiseadus ja Reklaamiseadus. Nendest tulenevad alamastme õigusaktid, milleks nimetatud seadustes sätestatud iseärasuste tõttu on valdavalt kohalike omavalitsuste volikogude määrused (2) Mõned konkreetsed näited alkoholiseadusest, mis aitavad meil mõista ja tunnetada meie alkoholi kontrollipoliitikat: alkoholijaemüüki võivad Eestis teostada kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad; alkoholijaemüügi õiguse saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele;
4.Millal võeti vastu ja mida kuulutab inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon,millised on selle mõjud prantslastele ja ka teistele eruoopa rahvastele? 1789aastal võeti vastu Asutava Kogu poolt.See koosneb 17st punktist.See garanteeris põhilised inimõigused:õiguse vabadusele,omandile,julgeolekule ja vastupanule rõhumise puhul.See ütles,et kõik inimesed on vabad ning võrdsed.Veel ütles et omand on püha ja puutumatu ning et kedagi ei või süüdistada ega arreteerida muidu kui seadustes ette nähtud juhtudel ning seadusi järgimata. See kindlustas prantslastele mõtete ja arvamuste vaba avaldamise,usuvabaduse,rahvaühingute loomise jms õigused.Eraldi rõhutati omandi puutumatust ja õigust haridusele. Ka eurooplastele oli see kasulik.Riiki minnes ei tulnud nii palju probleeme,võis saada haridust ja oma mõtteid avaldada igaüks.Inimestel tekkis ühtsus tunne,kuna taheti ühe enam inimesi võrdsustada. 5
· Babüloni rippaiad - üks vanaaja seitsmest maailmaimest, ehitati Nebukadnetsar II käsul naise palvel kunstlik mägi koos roheliste aedadega. · Peajumal Mardukile pühendatud tempel - Indoeurooplased Indoeurooplaste algkodu, kuhu liikuma hakati · Algkodu on Musta mere ja Kaspia mere ,,kohal" Hetiitide tähtsus ajaloos · Olid ühendajaks Vana-Idamaade ja Euroopa vahel, olid esimesed rauakasutajad ning eristasid seadustes tahtlikke kuritegusid. Pärsia riik · Kujunes suurriigiks 6. saj-ks eKr, vallutades Mesopotaamia, Egiptuse ja India alad. Kyros II - oli peamine riigipiiride laiendaja Dareios I - riigi ,,korrastaja" Xerxes - Kreeka-Pärsia sõdade algataja. Alasid tahetakse strateegilistel eesmärkidel (parem väljapääs Vahemerele). Lõpptulemusena ei suudeta Kreeka alasid vallutada. · Hästi korraldatud riigi tunnused:
Katseaja tulemusi hindab tööandja vaidluse korral peab ta suutma tõendada milles töötaja mitte vastavus seisnes (puudujäägi oskustes, teadmistes ja muu taolises). Töötaja võib töölepingu katseajal lõpetada teatades sellest tööandajale 3 kalendripäeva ette.Täiendava tingimusena reguleeritakse töölepingus poolte õigused ja kohustused seoses täiendkoolitusega ja seosele töötaja õigusele hüvitistele (sageli laiendatakse seda seadustes ettenähtuga). Levinud töölepingu täiendav tingimus on samuti töötaja täielik varaline vastutus tööandjale tekkitatud kahju eest töötaja konkurentsi keeld, ning kohustus hoida äri ja tootmis saladust.Piirangud töölepingu sõlmimisel:Peale alaealiste tööle võtmiseks kehtestatud piirangute on kehtestud piirangud ka naiste tööle võtmisel. Naisi on keelatud tööle võtta ja rakendada rasketel ja tervist kahjustavatel töödel ja allmaatöödel
oletada, et ta on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu relva omamiseks sobimatu. Relvaeksamil kontrollitakse kaitseliitlase teadmisi relva kandmist, hoidmist ja kasutamist reguleerivatest õigusaktidest, samuti tema teadmisi ja oskusi relva kandmises ja relvaga ümberkäimises. Relvaeksami korra kinnitab Kaitseliidu ülem oma käskkirjaga. Kaitseliidu liige kannab vastutust seadustes ja muudes õigusaktides ettenähtud korras. Ebaseadusliku käsu või korralduse täitmine ei vabasta Kaitseliidu liiget vastutusest. Teenistuskohustuse täitmisel toimepandud distsiplinaarsüüteo eest kannab Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses olevale kaitseväelasele laienevat distsiplinaarvastutust kaitseväe distsiplinaarseaduses (RT I 1997, 95/96, 1575) sätestatud ulatuses ja korras. Kaitseliidu kodukorraga võib kehtestada, et
Võrdlev õigusteadus eksam 29.05.2011 1. Equity 14. sajandi Inglismaal, kuninglike kohtute arenedes, seisis kohtumõistmise süsteem veel erinevate probleemide ees- esines tunnistajate äraostmist ja hirmutamist, liiga jäika reeglite rakendamist ja erapooletuse mitte kasutamist tulenevalt menetluse osalise staatusest. Sellistele puudustele sooviti leida lahendust. Kuna puudusid kindlad kirja pandud apelleerimisreeglid, hakkasid inimesed, kes arvasid, et neile on ühel või teisel viisil kohtuotsusega liiga tehtud, pöörduma otse Kuninga poole oma muredega, et saada arvamus oma tüli lahendamise kohta ja need pöördumised olid väga erinevas vormis, sest puudus ühtne alus. Kuningas hakkas saatma inimesi, kes siis arvasid, et neid on kuidagi ebaõiglaselt koheldud Kantsleri, kui kõrge ametiisiku jutule, eesmärgiga võimaldada Kantsleril teostada kontrolli oma vastutusala piires. Praktikas hakkasidki osapooled pöörduma o...
eksisteerib ka tema õigus elule. Skaala teises otsas on need, kes seostavad isikuksolemist intellektiga ja võimega otsuseid vastu võtta. Viimasele väitele vaieldakse aga kohe vastu, sest siis ei saaks ka vastsündinut isikuks pidada. On püütud leida kõikvõimalikke kriteeriume, et määratleda, mis hetkest alates on lootel moraalselt õigus kaitsele. Juudi seaduste kohaselt algab see näiteks ajast, mil rasedus on väliselt nähtav. Paljude riikide seadustes seotakse loote õiguses eluvõimelisusega. Tuleb aga märkida, et tänu neontaalse meditsiini arengule nihkub eluvõimelisus piiride määramine aina varasemasse rasedusperioodi ning seega jääb konflikt loote õiguste ja aborti lubavate seaduste vahel püsima. Õiguslikult aktsepteeritakse kõikjal tõsiasja, et võib küll kehtestada emakas asuva loote õigusi, kuid realiseerida saab neid õigusi alles siis, kui loode sünnib elavana. 1967
Stuartite vastu sellega, et kutsus troonile Oranje printsi William III (1650-1702). Selleks ajaks olid kohtunikud juba astunud esimesi samme aimatava konstitutsioonilise monarhia poole. Inglismaa juristid moodustasid keskajast saati ilmalikult koolitatud seisuse, kes käis õigusega ümber käsitöölise kombel. Tsumfti alus ei olnud mitte ,,Corpus iuris civilise" tekst, vaid ümberkäimine kohtuotsustes (precedents) ja seadustes (statutes) kehastunud õigusega. Keskaegne õpetus kinnitas veendumust, et kord juba kehtiv õigus ei saa oma jõudu kaotada lihtsa aja möödumise tõttu. Juristikutset ei kujundanud vältus digestade ühe või teise koha tõlgendamise ümber, vaid traditsioonilise õige õiguse otsimine ja just see andis juristidele nende vankumatu eneseteadvuse, tema liikmed jäid alati teadlikuks oma kuuluvusest, olgu siis
· Inimkaubanduse ennetamine, pöörates erilist tähelepanu naiste ja lastega kaubitsemisele. · Inimkaubanduse ohvrite kaitsmine, toetamine ja abistamine. · Inimkaubitsemisega tegelavate grupeeringute ja võrgustike jälitamine ning nende vastutusele võtmine. 2.2 Inimkaubandus Eestis kergelt karistatav Eestis langeb inimkaubanduse ohvriks 100-500 inimest. Inimkaubandusega võitlus jääb aga tõsiselt kesiseks, sest seadustes puudub selle kuriteo mõiste. Rahvusvahelise Migratsiooni Tallinna esindaja on väitnud: ,,Kuna Eestis pole sellist seadusesätet, mis puudutaks inimkaubandust ja seksuaalse ärakasutamise eesmärgil inimeste välismaale transportimist, siis paljudel juhtudel ei saa politsei ja teised ametiasutused kurjategijaid vastutusele võtta. Inimkaubandusega seotud kuriteod jagunevad teiste nimetuste alla ning sageli ei jõua need isegi kohtuarutluseni või tehakse tõsisest
anda selgitusi. Menetluslikus kontestis on kõik inimesed võrdsed. Nt ei tohi alandada, mõnitada jne. 6.Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip-PS §12 deklareerib igaühe ja kõigi võrdsust seaduste ees. Õigusriigi tingimustes peab sellest lähtuma ja eesti on õigusriik. Kedagi ei jäeta nt. kriminaalvastutusele võtmata kui ühe või teise isiku käitumises kuriteo tunnused esinevad. Võrdsus seaduse ees. -Mõnedes seadustes on aga teatud kirja pandud isikute kategoorial väikene erinorm. Nt. Kui neil on puutumatus (see pole absoluutne, riigikogu liikmed saavad hääletada, et puutumatus ära võtta). 7.Informeerituse printsiip- Igaühel on õigus teada, milles teda süüdistatakse.õiguskaitse süsteemis püütakse asjaosaliste suhtes tagada maksimaalne informeeritus. Õiguskaitse süsteemi tegevus peab tagama isikutele maksimaalse informeerituse ühe või teise toimingu õiguslikust alusest ja vajalikkusest
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Hoolsuse määr: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või tö...
moodustamisest. Sama põhimõte realiseerub ka kohaliku omavalitsuse tasandil; legitimatsioon ei ole tähtajatu, vaid ta on ette nähtud teatud kindlaks ajaks, mille möödumisel toimub legitimatsiooni uuendamine. Põhiseaduse § 60 kohaselt toimuvad Riigikogu korralised valimised iga nelja aasta järel. See toob kaasa ka Vabariigi Valitsuse ja ministrite vahetumise. Nii toimib see põhimõte ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Legitimatsiooni uuendamine võib toimuda ka varem, põhiseaduses ja seadustes ettenähtud juhtudel; enamuse õigus otsustada. See tähendab, et otsustamine toimub majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. Kollegiaalsetes täidesaatvates organites nagu näiteks Vabariigi Valitsuses ning linna- ja vallavalitsustes toimub otsustamine häälteenamuse põhimõttel. Teistes avalikku haldust teostavates organites toimub otsuste vastuvõtmine üldjuhul monokraatsuse põhimõttel; avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega. Põhiseaduse
moodustamisest. Sama põhimõte realiseerub ka kohaliku omavalitsuse tasandil; legitimatsioon ei ole tähtajatu, vaid ta on ette nähtud teatud kindlaks ajaks, mille möödumisel toimub legitimatsiooni uuendamine. Põhiseaduse § 60 kohaselt toimuvad Riigikogu korralised valimised iga nelja aasta järel. See toob kaasa ka Vabariigi Valitsuse ja ministrite vahetumise. Nii toimib see põhimõte ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Legitimatsiooni uuendamine võib toimuda ka varem, põhiseaduses ja seadustes ettenähtud juhtudel; enamuse õigus otsustada. See tähendab, et otsustamine toimub majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. Kollegiaalsetes täidesaatvates organites nagu näiteks Vabariigi Valitsuses ning linna- ja vallavalitsustes toimub otsustamine häälteenamuse põhimõttel. Teistes avalikku haldust teostavates organites toimub otsuste vastuvõtmine üldjuhul monokraatsuse põhimõttel; avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega. Põhiseaduse
Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund. § 10 1 . Alaealised ja puudega töötajad (1) Alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö ja olmetingimused. (2) Tööandja järgib alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. (3) Tööandja on kohustatud töö ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes. (4) Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009] § 101. Alaealised ja puudega töötajad (1) Alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. (2) Tööandja järgib alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. (3) Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes. (4) Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises
seda nii CIC kaudu kui ka vahetult. Näit. keeld häbimärkide tegemisest näole. Langobardide õigus (Edictus Rothari) Kehtestas immuniteedi kuninga käsul sooritatud tapmise eest, mis tähendas selget vastandumist langobardide enda õigusele. Põhjendus tuletati Saalomoni sõnadest, et kuninga tahe on jumala tahe. Anglosaksi õigus Kuningas Alfred Suure seaduste (900 a.) sissejuhatus algas Dekaloogiga, samuti teiste VT normidega. Alfred kasutas oma seadustes ka Uuest Testamendi norme. Saksa õigus Talurahvasõja "12 artiklit" 10 käsku olid aluseks talupoegade nõudmiste kataloogile, nn."12 artiklile." Ülem-Svaabimaa talupojad väitsid, et seadustes ei tohi olla karistusi, mida pole Moosese seadustes, sest inimene ei tohi karistada karmimalt kui Jumal ise. Kerkis küsimus kes on tühistanud jumala seadused? Keegi ei ole seda teinud, järelikult dekaloog kehtib. M. Lutheri kaasvõitleja P. Melanchthon väitis 1521.a
Tallinn, 2002, lk 90-92. Terviklikkusele viitab see, et kõik õigusnormid on kokku kogutud kindlal eesmärgil. Need õigusnormid reguleerivad ühte kindlat valdkonda paljudest, antud juhul soolist diskrimineerimist. Kuna kõiki seadusi käsitletakse ühtse süsteemina ning erinevate aktide elemendid on omavahel seotud, siis on ebaratsionaalne ühte ja sama elulist asjaolu reguleeriv õigusnorm panna kirja mitmes erinevas aktis. Akti organiseeritust näitab aga see, et pidevalt tehakse seadustes muudatusi ja täpsustusi, et saavutada teatud kvaliteet akti normistikus. 2009. aastal jõustus soolise võrdõiguslikkuse seaduse redaktsioon, mis näitab, et püütakse saavutada süsteemi kõrgemat organiseerituse taset. 1.4. Positiivne ja ülipositiivne õigus Positiivse õiguse all mõistetakse seadusandja poolt loodud õigusnorme. Ülipositiivse õiguse all tuleks mõista loomuõigust või mõistuõigust, mille põhinormid vastavad inimese loomusele
Riigielu valdkondade korraldamisega (ametnike valimise, maksude ja rahaasjade, rituaalide, sõjaväe, kohtumõistmise jms) tegeles kuus spetsiaalset nõukogu. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud. Elanikkond jaotus varanduse ja tegevuse järgi: Kaupmehed, käsitöölised, talupojad, juhutöölised jms. Perekond: Hiina perekond oli patriarhaalne ja lähtus 2st põhimõttest : nooremad peavad kuuletuma vanematele, naised meestele. See kajastus seadustes. Poeg, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel üks naine. Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik
· Efektiivsete, hirmutavate ja asjakohaste sanktsioonide rakendamine töökohas efektiivse preventsiooni üks olulisi takistusi on tööandjate karistamatu töötervishoiu ja ohutuse põhimõtete 10 ignoreerimine. Nõrk kontroll ja naeruväärselt väiksed trahvisummad on loonud isegi olukordi, kus seadustest kõrvalehiiliv ettevõte saavutab turul konkurentsieelise. Seadustes on ka palju auke, mida tööandjad kasutavad ära juhtudel, kui mõne nende töötajaga on juhtunud tööõnnetus. Väga vähe on neid juhtumeid, kus mõni tööandja jääb õnnetuses otseselt süüdi. Sel põhjusel ongi viimastel aastatel tehtud palju seadusemuudatusi, et riik saaks paremini silma peal hoida tööandjatel. Hirmuteraapia ei pruugi olla just kõige inimlikum viis, kuid ei saa mööda vaadata faktist, et tööandjad suhtuvad
objektiivsest seadusandjast. Seaduse tekstist on selle teooria kohaselt võimalik välja lugeda mingi ideaalne seaduse eesmärk. Sisulised põhjused, selle argumenteerimise käigus otsitakse lahendus arvestades üldprintsiipe ja väärtusi, mis ühiskonnas valitsevad. Tõlgendamismeetodite valik, ühe ainsa argumendi kautamine on ebasovitav Põhiseaduse tõlgendamise omapära, põhiseaduse sätted on üldisemad ja abstraktsemad kui teistel seadustes. Kuna põhiseadus peab tagama ühiskonnas teatud stabiilsuse, on selle sage muutmine raske ning ebavajalik. Põhiseaduse normid on pigem printsiibid kui reeglid . seega kehtib põhiseaduse tõlgendamisel põhiseaduse ühtsuse nõue- erinevate põhiseaduslike normide vahel tuleb otsida eelkõige kompromisse. 5. Põhiseaduse põhiprintsiibid, normid mis on riigi õigusliku ülesehituse määramisel eriti tähtsad. Nendes on välja toodud kõik see mis põhiseaduse normide puhul kehtima peaks.
relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses, vangistusseaduses, välismaalaste seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alusel. Jälitustoimingu tegemisel, jälitustoiminguga kogutud andmete töötlemisel, jälitustoimingust teavitamisel ja kogutud andmete tutvustamisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut eespool nimetatud seadustes sätestatud erisustega. 5. Huvide konflikt advokaadi tegevuses. Huvide konflikt on sätestatud advokatuuri eetikakoodeksi §3. (1) Advokaat ei tohi samas asjas esindada või kaitsta kahte või enamat klienti või osutada neile muud õigusteenust, kui nende isikute huvid on vastuolus. Advokaat ei või osutada kliendile õigusteenust juhul, kui esineb asjaolu, mis kahjustab või võib kahjustada advokaadi võimet täita käesoleva koodeksi § 8 lg. 1 nõudeid ja tegutseda üksnes kliendi huvides
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel................................................................................
ee domeeni registreerida?..........................................14 6.2 Domeeninime valik ja kontroll......................................................................................14 Ettevõtte asutamine koosneb olenevalt ettevõtte vormist 3-6 etapist, millest ärinime ja tegevusala valik ning registreerimine on igal juhul kohustuslikud. 1. Ärinime valik ja kontroll Ärinime valik on esimene samm ettevõtte registreerimisel. Ärinimi peab vastama seadustes määratud tingimustele ning eristuma selgelt teistest ärinimedest ning ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud kaubamärkidest. Seda, kas soovitav ärinimi on registreerimiseks vaba, saate kontrollida Äriregistri teabesüsteemist. Ärinime valik on üks olulisemaid samme ettevõtte loomisel. Eristuv ja meeldejääv ärinimi aitab kaasa ettevõtte tuntusele ning edule. 1.1 Ärinimele seatud piirangud Ärinime valikule on seatud Eestis järgmised piirangud, millega tuleb arvestada:
Liigid: 1. Riik 2. Avalik-õiguslikud korporatsioonid (notardi, Eesti advokatuur, kohaliku omavalitsuse üksused nt Tallinna linn) 3. Muud Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid - Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Liigid: 1. Täisühing 2. Usaldusühing 3. Osaühing 4. Aktsiaselts 5. Tulundusühistu 6. Mittetulundusühing 7. Sihtasutus 10. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm. Tehing tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku
Arhiivi korrastamine ja suvepäevade korraldamine olid minu kindlad tööd, mille pidin ära tegema nende 10 nädala jooksul. Kuid siiski nagu tuli mul kui praktikandil teha ka lihtsamaid ja igapäevasemaid töid. Mulle see meeldis, sain kuidagi end kasulikult tunda. 6 5 TÖÖÜLESANDED 5.1 Arhiivitöö Arhiivitöö kujunes minu praktika käigus kõige suuremahulisemaks tööks . Alustasin oma praktikat seadustes kolamisega ning tegin endale selgeks milliseid nõuded kehtivad eraettevõttes dokumentide säilitamisele arhiivis. Järgnevalt tuli vormistada otsitu põhjal Muuntosähkö OY grupi standardi järgi uus dokumendiringluse skeem. (Lisa 1) Kuna ma ei olnud kursis kõikide kohapeal olevate dokumentidega, siis tuli ka nendega enne tutvuda, kui dokumenti vormistama hakkasin. Kui paberid korras, tuli hakata seda reaalselt seadma nii, et ühel päeval saaks arhiivist taas arhiiv.
34. Sõnastuse lakoonilisus - Seadus peab olema võimalikult napisõnaline - Seaduse sõnastuse lakoonilisuse põhimõte keelendite arv seadusetekstis peab olema võimalikult väike - Üks peamisi selle põhimõtte rikkumisi on nn ületäpsustamine 35. Sõnastuse trafaretsus - üks ja sama mõte seaduses antakse edasi võimalikult ühes ja samas sõnastuses - Seaduse tekstis tuleb kasutada väljakujunenud keelendeid - Analoogilisi suhteid reguleerivates seadustes tuleb kasutada ühetaolisi grammatilisi ja süntaktilisi konstruktsioone 36. Sõnastuse üldarusaadavus - iga seadus peab olema arusaadav, muidu ei oleks seda üldse võimalik täita - Seaduse sõnastamisel tuleb silmas pidada adressaadi iseärasusi o laiale subjektide ringile mõeldud seadused o Teatud valdkonna spetsialistidele mõeldud seadused - Mida suurem on seaduse adressaatide ring, seda enam peab see olema üldarusaadavam,
ARHIVAALIDE ERALDAMINE HÄVITAMISEKS Hävitamist nõudvad andmekandjad tekivad kahel viisil: · Operatiivse töö tulemusena (dokumentide mustandid, koopiad, arvuti väljatrükid, disketid). Sellised andmekandjad tuleb kohe hävitada · Säilitustähtaja ületamine tulemusena Arhivaale pole vaja kauem säilitada kui dokumentide loetelus ettenähtud on. Halb on praktika, kus säilitustähtaegadest ei peeta kinni. Arhivaalide hävitamine on vajalik selleks, et -täita seadustes kehtestatud hävitamise nõue -vabastada hoidla uute arhivaalide hoidmiseks -konfidentsiaalne teave ei satuks avalikkuse ette, konkurentide või isikute kätte, kellele see pole mõeldud ja kes võivad seda valesti tõlgendada. Arhivaali võib hävitada järgmistel juhtudel: · Säilitustähtaja möödumisel- asjaajamises ja arhiivihoidlas säilitustähtaja ületanud arhivaalid tuleb hävitada kohe peale säilitustähtaja lõppu
1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja mis on halb; mis on kõlbeline ja mis kõlbluseta; mida tähistava...
Kaks vajalikku elementi – maa ja rahvas – olid juriidiliste mõistetena loodud juba kogukondliku iseseisvuse ajal. Traditsionalistidele vajalik kolmas element – kõrgem võim ja tema kandja – loodi 28. novembril 1917. Seda asjaolu tunnustas ka Manifest ise, samuti Maanõukogu Vanematekogu ja pärastpoole ka Ajutine Valitsus oma Ajutises 8 administratiivsetes seadustes 19. novembrist 1918. Manifest ise tunnustas kõrgema võimu kontinuiteeti, kõneldes enne 24. veebruari loodud Päästekomiteest ning selle viimase poolt ametisse määratud Ajutisest Valitsusest. Ajutine Valitsus aga omakorda tunnistas riigiaktideks kõik eelnenud normatiivtoimingud ainult sedamööda, kuivõrra nad olid kooskõlas 28. novembri eelkonstitutsiooniga. Siit nähtub selgesti 24. veebruari akti täielik kontinuiteet Manifestile eelnenud õiguslikkude sündmustega. 24
legis'e kavandamise korral tuleb hinnata, kas normiadressaatidele jääb oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega. Piisavus sõltub reguleeritavate õigussuhete iseloomust, tehtavate muudatuste ulatusest ning sellest, kas muudatus õiguslikus olustikus on ettenähtav või ootamatu15. Ajanappust tõdeti ka eelnõu 691 SE teise lugemise seletuskirja koostajate muudatusettepanekus nr 5, milles tehti ettepanek jätta eelnõust tulenevate ja selle tõttu teistes seadustes tehtavate muudatuste tegemiseks kuus kalendrikuud. Olgu märgitud, et ainuüksi ebapiisava pikkusega vacatio legis võib kaasa tuua seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamise, kuna võib olla vastuolus mõne põhiõigusega või kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku tagatisega koostoimes õiguskindluse põhimõttega. Käesolevas anlüüsis lähtus autor PS §10 põhimõttest. 15 RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26; RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 83
1)hüpotees- õigusnormi kehtivuse tingimused 2)dispositsioon- vajalik käitumine, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 3)sanktsioon- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. 23. Õigusnormide liigid. 1)Subjekti järgi-kes normi on kehtestanud, eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norma. Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. Nendel normidel on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes kõiki teiste õigusnormidega, seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga. 2)Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele, selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. 3)Ajalise kehtivuse järgi- piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid
Põhiseadus annab kindlad raamid alamatele seadustele läbi üldistavate printsiipide. Alamad seadused on konkreetsed normid, kuid ei tohi samas kaotada oma üldistavust. Definitiivsed normid ehk seaduskeel määratlused seletavad lahti seaduses /õigustloovas aktis kasutatavate terminite tähendusi. Õiguskeel on võrreldes üldkeelega täpsem, täpsuse annab õiguskeelel õigustermin. Olulisemate õigusterminite kohta annab sisulisi tähelepanekuid seadustekst ise. Seadustes asuvad need normid tavaliselt esinemistes paragrahvides. Deklaratiivsed normid räägivad õiguskorra eesmärgist õigustloovate aktide kontekstis. Väga paljudel juhtudel sisaldavad õigustloovad aktid paragrahvide alguses seaduse eesmärgid. Seadus peab olema loodud eesmägi püstitamisega. Enne kui seadusandja hakkab tegelikkuse olukorda korrastama, peab ta esitama eesmägi ja selle fikseerima. Fikseeritud peab eesmärk olema seaduseelnõu juurde kuuluvas seletuses.
9) Poolte võrdsuse printsiip 10) Moraalse kahju vältimise printsiip 11) Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip 12) Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest 13) Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine 14) Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Vaja eristada legaliteedi printsiibist kriminaalmenetluses, mille järgi kõigi tegude puhul, mis kõigi oma tunnuste poolest vastavad kuriteo tunnustele, tuleb kriminaalasi algatada ja selles ka kohtueelne uurimine läbi viia. Legaliteedi printsiip oportuniteedi printsiip; Oportuniteedi printsiip saab olla kooskõlas legaliteedi printsiibiga. Kui seadus näeb ette lahenduse, mis võib mõne muu printsiibi kohaselt olla ebasobiv, tuleb
hoolita. Kuidas praktiliselt turvalist paindlikkust saavutada? Alustame lihtsamast kõik muudatused tööelus peavad heaks kiitma nii töötajad kui tööandjad. Kui üks tööturu pool ei ole muudatustega nõus, siis ei saa rääkida ei paindlikkusest ega turvalisusest. Seadustest üksi ei piisa ning vaja on tööturu osaliste kaasalöömist. See on aga juba keerulisem. Erinevalt arenenud tööturuga riikidest on Eestis kombeks kõik töösuhete valdkonda puudutavad küsimused otsustada ära seadustes. Paindlikus ja samal ajal turvalises Euroopas otsustatakse see kõik aga tööandjate ja ametiühingute vahelistes kokkulepetes. Millised on kokkulepete eelised võrreldes seadustega? Esiteks, kuna kokkulepete sõlmijaks on töötajad ja tööandjad, siis vastavad reeglid paremini tööturu tegelikule olukorrale. Teiseks, muuta töötajate ja tööandjate vahelisi kokkuleppeid on lihtsam kui muuta seadusi. Ning kolmandaks, kokkulepete puhul muutuvad töösuhted vähem politiseerituks.
taasavastati Digesta. Ja seejärel Institutsioonid, mille järgi hakati ülikoolides õpetama õigust. Pikapeale jõudis õigus Digestidest ka praktikasse. Sellist Rooma õiguse ülevõtmist nimetatakse retseptsiooniks. Tähtis on aga see, et ühtse õppekeelega – ladina keelega – Euroopas jõudisid ladina keeles kirjutatud seaduseraamatud õpetatud juristideni ning arenes välja ühise õiguse ehk ius commune traditsioon. Ius commune kehtis tavaliselt subsidiaarõigusena, st kui kohalikes seadustes, tavades jne vastavat regulatsiooni ehk õiguslikku lahendust ei olnud, otsiti seada ius commune’na kehtivast Rooma õigusest. Subsidiaarsena kehtis Rooma õigus Prantsusmaal Code civile vastuvõtmiseni 19. sajandi alguses, Saksamaal BGB vastuvõtmiseni 1900, Eesti territooriumil 1865. aastani, mis hakkas kehtima Balti eraseadus jne. Kuigi tegemist polnud enam antiikse Rooma õigusega, oli see antiiksetest ja ladinakeelsetest allikatest väljaarendatud õigus
Riigivõimu komponendid · Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse(valitsus, kohus, korrakaitsejõud) · Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks(riigibürokraatia) · Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel. Võimule kuuletutakse- · Mõistuslik kaalutlus- valitseja ja valitsevate vahel on umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes. See on nn. Legaalne domineerimine. · Traditsiooniline- põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest(nt. Patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile) Karismaatiline- põhineb juhi erakordsel võimul või ideede erakordsusel. Riigivalitsemise vormid Vabariik Monarhia
Peamiselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteet ja sund. Autoriteet on indiviidi võime panna teisi inimesi tegema seda, mida ta muidu ei teeks. Selleks, et võimule kuuletutaks, peab ta olema legitiimne - legitiimne domineerimine teostatakse valitsevate nõusolekul ja vastavuses seadustega. Miks võimule kuuletutakse: · kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus, valitseja ja valitsevate vahel umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes (bürokraatia). See on nn legaalne domineerimine · traditsiooniline põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest (näiteks patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile) · karismaatiline põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. 4. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused (lk.17-22)
mida ma olen ära teinud ja kuidas riigi asju ajanud, siis olen ma sunnitud sageli kõnelema iseendast. Ma püüan küll teha seda võimalikult mõõdukalt. Kui aga mind selleks sunnib asja enda käik, siis peab õigusega selle eest vastutust kandma mees, kes kogu protsessi on sepitsenud. . 123; Muide ka veel selle kohta, Ateena kodanikud. Minu arvates erineb sõim süüdistusest selle poolest, et süüdistus peab silmas mingeid väärtegusid, millede eest on seadustes ette nähtud karistused, sõim aga sisaldab laimu, mida vaenlased oma loomu kohaselt üksteise kohta juhtuvad kõnelema. Mina olen ikka olnud arvamisel, et meie esivanemad pole ehitanud neid kohtuhooneid siin selleks, et meie, kogunud teid siia kokku, hakkaksime isiklikes asjus üksteist jäledate sõnadega teotama; vaid et me tooksime päevavalgele kuriteod, kui keegi neid on korda saatnud riigi vastu. 124. Seda niisama hästi kui mina teades, eelistas Aischihes ometi sõimu süüdistamisele
ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest saadab kõikjal ime. See on Jumala juuresoleku ja huvitatuse märk. Need ideed panid oma pitseri kristliku ühiskonna vaimsele elule. See peegeldus ühiskonna kommetes, tavades, maitsetes, harjumustes, moraalis, seadustes, kunstis ja filosoofias. Kristlase (olgu mistahes seisusest) oli kasvatuses olulisel kohal jumalakartlikkus, halastus, rahulolek kohaga, kuhu jumal on ta loonud, alandlikkus. Ta oli sünnist saati seotud kirikuga, sakramentidega. Vaimulik oli talle vajalik. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Teda kasvatas konkreetne eeskuju – isa-ema, isand-meister, vaimulik. §1.1.Ristiusu kiriku ja õpetuse kujunemine 1. saj
Täpsus: andmed täpsed, monetaarsed (võetakse ainult dokumentidel olev info) Objektid: organisatsioon kui tervik (aruandeid ei koostata osakondade, allüksuste kohta) Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised (monetaarne) Info esitamise sagedus: perioodiline, korrapärane (kuu, kvartal) Reglementeeritus: reguleeritud normatiivaktidega Kohustuslikkus: kohustuslik FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID Arvestusprintsiibid on fikseeritud seadustes. Järgnevad arvestusprintsiibid: Majandusüksuseprintsiip- ettevõte eksisteerib enda huvides, lahus omanike, klientide huvidest. Raamatupidamises arvestatakse tema vara, kohustis lahus omanike, klientide omast. (valitsusele kuuluva krediitkaardi kasutamine tavainimesel) Täisühing- kaks või enam osanikku; tegutsevad ühise ärinime all; vastutavad ühingu kohustiste eest kogu oma varaga.
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakk...
ei ilmne muudest asjaoludest. Loa olemasolu ei eeldata kauemaks kui ööpäevaks. Telkimise ja muu püsivama viibimise korral selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele. (KeÜS § 35) KeÜS § 33. Võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamine (1) Avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks teeseaduses ning muudes seadustes sätestatud ulatuses. (2) Teid, mis ei ole rajatised, (edaspidi rada ) võib kasutada jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
