Käsitleval perioodil kasvas tervikuna eestikeelne trükisõna. Ajavahemikus 1920-1940 ilmus aastas keskmiselt 1200 nimetust trükiseid, millest kolmandiku moodustasid ajutise tähtsusega pabertrükised. Poliitiliste parteide omavaheline võitlus ja kolklus tingisid ajalehtede suure arvu. 1930. aastate algul ilmus Eestis 101 ajalehte ja 194 ajakirja. Pärast 1934. aasta K. Pätsi riigipööret suleti aga ajalehtedest pooled. 5.4. Usuelu Eesti Vabariigi seadusandlusega oli kirik riigist lahutatud. Riigiusku Eestis ei olnud. Usulised talitused muudeti kodanikele mittekohustuslikeks. Kodanlik perekonnaseisuamet lahutati kirikust. Kiriku tulud kahanesid tunduvalt. Seetõttu olid vaimulikud sunnitud oma kutset senisest tõsisemalt võtma ja rahvast seesmiselt kirikuga köitma. Kiriku mõju rahvale, eriti haritlastele, jäi kogu iseseisvuse ajal suhteliselt väheseks. Vabariigi algaastail jäeti ka
realiseerimisest. Ettevõtluse arenguks on väga suur tähtsus õiguskeskkonnal, eelkõige ärisedusandlusel, mida tuleb pidevalt loovalt edasi arendada ja täiustada. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud EL-u seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arendamisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele, kes invisteerivad oma ettevõtte arendamisse. (A. Kiris, 2012,194-195)
Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Deemos - (kr.k demos) rahvas. [nt. demos (rahvas) + kratos (võim) = demokraatia] Kes ta on ja millega sai tuntuks? Solon - Solonit peeti tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig" Perikles - Periklest peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises. FILOSOOFIA MUISTSES KREEKAS Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm. ja iseloomusta:
võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid paremini saavutada ühenduse tasandilEesmärgiks suurendada madalamate otsustustasandite pädevust poliitika kujundamisel.Vahetu Vahetu kohaldatavuse põhimõte - EL seadusandlus laieneb otseselt kõikidele liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne liikmesriigi seadusandlusega. Ülimuslikkuse põhimõte riikide ülesed õigusaktid on ülimuslikud e prioriteetsed. Euroopa kohtu määratlusel - erinevalt tavalistest rahvusvahelistest lepingutest on asutamislepingud loonud autonoomse õigussüsteemi, õigussüsteemi mis koos lepingute jõustumisega muutus liikmesriikide õigussüs-teemide lahutamatuks osaks ja mille kohaldamisega liikmesriikide kohtud on seotud. Taoline määratlus rõhutab
de Gobineau. Tema töö lõi tüeliselt laineid. Tema raamat ,,Essee inimrasside ebavõrdusest".Rassistliku ideoloogia rajaja. Inimese staatus ühiskonnas sõltub tema rassitunnustest ehk antropoloogilistest tunnustest. Priviligeeritud rassiks valge ehk europiinid. 20 saj teisel poolel veel eksisteeris LAV rassistlik riik ametlikult, mis viljeles apartheid ehk selline reziim kus rasside ebavõrdlus on seadusandlusega reguleeritud. Paaririik., kellega keegi suhelda ja tegeleda ei tahtnud.Heideti välja rahvusvahelistest organisatsioonidest. · Mehhanistlik suund sotsioloogias- rajaja saksa teadlane W.F. Ostwald 1853- 1932, hariduselt keemik. Rõhutas seda, et ühiskond areneb füüsikaseaduste alusel. Ühiskonnaprotsessid on mehhaanikaprotsessid. Energetism- ühiskonna arengutase sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim
• Antropoloogiline suund-inimese teadus, Suuna esindaja/rajaja on prantsuse kirjanik J de Gobineau. Tema töö lõi tüeliselt laineid. Tema raamat „Essee inimrasside ebavõrdusest“.Rassistliku ideoloogia rajaja. Inimese staatus ühiskonnas sõltub tema rassitunnustest ehk antropoloogilistest tunnustest. Priviligeeritud rassiks valge ehk europiinid. 20 saj teisel poolel veel eksisteeris LAV – rassistlik riik ametlikult, mis viljeles apartheid ehk selline reziim kus rasside ebavõrdlus on seadusandlusega reguleeritud. Paaririik., kellega keegi suhelda ja tegeleda ei tahtnud.Heideti välja rahvusvahelistest organisatsioonidest. • Mehhanistlik suund sotsioloogias- rajaja saksa teadlane W.F. Ostwald 1853- 1932, hariduselt keemik. Rõhutas seda, et ühiskond areneb füüsikaseaduste alusel. Ühiskonnaprotsessid on mehhaanikaprotsessid. Energetism- ühiskonna arengutase sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim energetismiks. Filosoofiline alge. T
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; ...
POLIITIKA JA POLIITIKA UURIMINE 1Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted? b.) Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldadac.) Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagadad 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades. 4. David Eastoni käsitluses on poliitika b.) väärtuste autoriteetnee ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy'ks nimetatakse poliitikat kui tegevuskavade elluviimist. 6. Governance on ühiskonna valitsemiskorraldus. 7. Avalikuks halduseks nimetatakse valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja -stiilide lõikes. 8. Politicsiks nimetatakse: b.) poliitikat kui võimuvõitlust 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest seaduspärasuste otsimine, s...
Ülaltoodud tabeli järgi asusid kommunistlikud riigid türannia ja oligarhia vahel. Demokraatia väärastunud vorm on ohlokraatia ehk anarhia. Sellega on tegemist juhul, kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni). Kaasaja demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus. Rahva valitud esinduskogu (parlament, riigikogu) tegeleb seadusandlusega, täidesaatev võim kuulub valitsusele (või riigipeale), seadusandlikule ja täitevvõimule mittealluv kohtuvõim tegeleb õigusemõistmisega. Kõige täpsemalt peetakse võimude lahususest kinni presidentaalsetes vabariikides. Presidentaalses vabariigis valib rahvas nii seadusandliku võimuorgani kui ka täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Presidendi ja tema valitsuse
presidendile aru. Kui rahvas sai I ja II ps alusel kolmel moel oma kõrgemat võimu teostada (riigikogu, referendumil osaleda, rahvaalgatust teha), siis III-l rahvaalgatuse alustamine puudus. Hakkas kehtima 38. Aastast ja seda aega on nimetatud juhitava demokraatia perioodiks. Aga reaalselt saab rääkida autoritaarsest perioodist kaitseseisukorra pikendamine, tegutsema jäi ainult üks partei (Isamaaliit), tsensuur kehtis jätkuvalt. Ainus muutus, et uuesti kutsuti kokku riigikogu (mis aga seadusandlusega ei tegelenud). Kõige tähtsamad seadused tulid välja presidendi dekreetidena. MAJANDUS 30. Aastate II poolel Riigi roll majanduses kasvas seetõttu, et laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid, aga suurendati ka riigi osalust eraettevõtetes. 30. II poolel pöörati tähelepanu tööstusele. See oli pigem majandusliku õitsengu periood ja maj. Olukorra parandamist seostati Pätsi isikuga, kuigi tegelikkuses enne võimuhaaramist oli tehtud oluline otsus Eesti krooni devalveerimine
Eraldi tuleb ära märkida Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtu Instituuti e. Arbitraazi (Arbitration Institute of the Stockholm Chamber of Commerce), mis loodi juba 1917. aastal ja on hetkel üks maailma kolmest juhtivast ärivaidluste lahendamise vahekohtust. Stockholmi Arbitraaz tegutseb sõltumatu üksusena Stockholmi Kaubanduskoja juures, mille organisatsiooni, reeglite jms. Oluline aspekt Stockholmi Arbitraazi reeglites on see, et need ei ole otseselt seotud Rootsi seadusandlusega, vaid lähtuvad rahvusvaheliselt aktsepteeritud vahekohtu korraldamise printsiipidest. Seega, kui eelnevalt on jurisdiktsiooniks valitud mitte Rootsi, vaid mõne teise riigi seadus, ei takista see siiski rakendamast Stockholmi Arbitraazi reegleid ja korraldamast istungeid ka väljaspool Rootsit. Reeglina on Arbitraazi otsus lõplik ja kuulub täitmisele, samas võib eri riikide seadusandlus siiski ette näha ka erinevaid lahendusi. Rootsi Kaubandusliit
ega allu marionetina mingile välisjõule. Riigivormid Riigikorralduse vormid: FÖDERATSIOON (USA)– liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (Eesti)(ühtne riik) – tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON – riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipe ad. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid
igal konkreetsel juhul eraldi. Tavaliselt on nõuete esitajateks prahtijad, kaubasaatjad, kaubasaajad, kindlustusfirmad, aga võivad olla ka sadamad, stividori- ja laofirmad, nimetatud firmade üksikud töötajad jne. Pretensioonide esitamise ja läbivaatamise aeg sätestatakse: Kasutatava seadusandluse kui imperatiivse õigusnormiga või; Prahi(veo)lepingu tingimustega. Kui pretensiooni esitamiseks on kasutatava seadusandlusega ette nähtud mingi kindel aeg, aga pretensiooni õigeaegselt ei esitatud, nimetatud aega võidakse pikendada ainult poolte kokkuleppel. Pretensioonile mitteõigeaegset vastamist tavaliselt hinnatakse kui pretensiooni rahuldamisest keeldumist koos kõige sellest tulenevaga. 6. Mida teeb merevedaja pretensiooni saamisel? Pretensiooni saaja võib rahuldada pretensiooninõude kas täielikult, osaliselt või keelduda rahuldamisest täielikult.
märtsis. Regioonide Komitee peaülesandeks on: kindlustada kohalike ja regionaalsete omavalitsuste tegelik esindatus Euroopa Liidus. Komiteel on 317 liiget (enne 1. maid 2004 oli 222) liiget ning samapalju asendusliikmeid, kes määratakse ametisse EL Nõukogu poolt 4 aastaks. Komitee liikmetel on EL kodanike esindamisel kahesuunaline funktsioon: ühelt poolt kaitsta nende vahetuid huvisid EL poliitika tegemise protsessis, teisest küljest on vaja neid hoida kursis EL seadusandlusega. Euroopa Ombudsman Euroopa Ombudsman kaitseb Euroopa Liidu kodanikke ja ettevõtjaid haldusomavoli eest. EUROOPA KONTROLLIKODA Kontrollikoda kontrollib Euroopa Liidu maksumaksjate raha kulutamist. Oma kulutustest peavad kontrollikojale aru andma kõik, kes EL raha kulutavad institutsioonid, liikmesriigid, kohalikud omavalitsused, EL abisaajad jne. Kontrollikoda koosneb 25 liikmest (üks igast liikmesriigist). Need valitakse isikute hulgast, kes oma
lepitaja, inspektsioonid) Riigikorralduse vormid: o Föderatsioon e. liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. o Unitaarriik e. ühtne riik - tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusuksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. o Konföderatsioon e. riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmarkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. 9. Õigusriik. Õigusriigi olemus ja tunnused.
geeniandmete kuritarvitamine. Seaduseelnõu kohaselt on teatud põhjustel lubatud andmeid tagasi kodeerida. Tagasikodeerimine on geenidoonori tervise- ja sugupuuandmete ning vajadusel geeniandmete seostamine tema isikuandmetega eelkõige tema enda soovil. Geenivaramu projekti koostamisel üleskerkivate eetikaprobleemide käsitlemiseks on moodustatud kuueliikmeline nõuandva rolliga eetikakomitee, mille liikmed on juba varasemalt meditsiinieetika- ja seadusandlusega seotud asjatundjad. Projekti elluviimisel ning hilisemate tegevuste ja uuringute käivitamisel saab seadusest tulenevalt määrava rolli sõltumatu eetikakomisjon, kes hindab meditsiiniuuringute läbiviidavuse kohasust riigi tasandil. Suhetes avalikkusega on Geenivaramu projekti lähtekohaks olla aktiivne osapool ja anda ise võimalikult palju infot kõikidele sihtrühmadele, kes puutuvad kokku Geenivaramu projektiga
·aitab tõsta usaldusväärsust, hoida ettevõtet jätkusuutlikuna ja tagada pideva arengu; ·ei mõjuta mitte ainult inimesi ja huvigruppe, vaid ka organisatsiooni huvisid ja pikaajalist kasumlikku tegevust. Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini 4. Ettevõtlusalane vabadus. Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts
või mille suhtes? (vargused jne) Kus ja millega võivad asutust kahjustada oma töötajad? Milline kaitstuse üldseisund peab meetmete rakendamise tulemusena olema saavutatud? Auditi vajaduse hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi riskitegureid: tehingute toimingute hulk; võimalus muuta vara rahaks ja raha pettuse teel kõrvaldada; sooritatavate operatsioonide keerukus ning nende sooritamiseks vajalikud oskused; valdkonna reguleeritus seadusandlusega – kui on üle reguleeritud, siis on selge, et rikutakse normatiivseid eeskirju. Kui on vähe regulatsioone, siis tekib oht, et tegeletakse isetegevusega; juhtkonna ja personali tegelikud oskused, motivatsioon; auditi üldine keskkond – kogu olustik, milles auditit läbi viiakse. 20 Auditi ulatuse määratlemise ja sellega seotud riskide hindamise alusel on siseauditi eest
käsitletakse töötajatena ka õpilasi vara rikkumine) 6. Milline kaitstuse üldseisund peab meetmete rakendamise tulemusena olema saavutatud? Auditi vajaduse hindamisel tuleb arvesse võtta järgmiseid riskitegureid: 1. Tehingute-toimingute hulk; 2. Võimalus muuta vara rahaks ja raha pettuse teel kõrvaldada; 3. Sooritatavate operatsioonide keerukus ning nende sooritamise oskused; 4. Valdkonna reguleeritus seadusandlusega kui on ülereguleeritud mingis valdkonnas, siis on selge, et hakatakse mõnest mööda hiilima ehk rikutakse seadust, normatiivseid eeskirju. Kui on vähe reguleeritud, siis on oht isetegevusele; 5. Juhtimise ja personali tegelikud oskused ja motivatsioon; 6. Auditi üldine keskkond kogu olustik, milles auditit läbi viiakse; Auditi ületuse määratlemise ja sellega seotud riskide hindamise alusel on siseauditi eest
11. Õigusriik (õigusselgus, õiguskindlus, hea haldus, riigivõimu seaduslik teostamine) Mõiste "õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. Õigusriigi tunnusteks peetakse: 1. põhiseadust, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid; 2. garanteeritud kodanikuõigusi; 3. ühiskonna sotsiaalseid probleeme ei tule lahendada mitte üksikjuhtumite kaudu, vaid vastava seadusandlusega ühiskondliku sotsiaalkindlustussüsteemi abil; 4. seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täitevvõimule; 5. õigus informatsioonile ja selle levitamisele; 6. kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest. Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt on õigusriik demokraatia. 5 Õiguse arusaadavus (õigusselgus) on vajalik seetõttu, et isikutel oleks võimalik aru saada,
Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Püsiva puiduvoo tagamiseks on oluline metsade aktiivne majandamine, see on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse.Tulenevalt ohust kasutada metsaressurssi pikaajalises perspektiivis rohkem kui seda juurde kasvab, on võimalik seadusandlusega piirata metsavarude kasutamist. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Seaduses sätestatud piiranguid muudetakse paindlikult vastavalt metsakasutuse eesmärkide täitmisele.Puistute
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. 23 KOKKUVÕTE Antud uurimistöö eesmärgiks oli Perekonnaseaduses sisalduvate õiguslike elementide põhjalik analüüs. See on teostatud läbi õigusakti õigusvaldkonna määratlemise, õiguskeele analüüsi, õigusnormide liikide määratlemise, läbi PKS-e suhte määratlemise Euroopa Liidu seadusandlusega. Uurimistöö andis mulle põhjaliku ülevaate perekondlikest suhetest ja nende reguleerimise võimalustest. Niisiis arvan, et kokkupuutes perekonnasuhteid puudutavate probleemidega, oskan nüüd suhtuda olukorda mõnel määral juriidilisema pilguga. Seega on minu arvates antud uurimustöö eesmärk saavutatud. 24 KASUTATUD MATERJAL 1. Perekonnaseadus RT I, 2009, 60, 395 2
keskkonnale ja inimese tervisele. Töö autor leidis, et geneetiliselt muundatud organismid on põllukultuuridena vähe aega kasvatatud, seega inimesed ei tea otseseid ega kaudseid tagajärgi. Tulevikus võib selguda, et GMO-d sisaldavad toiduained on kahjulikud inimese tervisele kui keskkonnale, aga me ei saa selles kindel olla. Kolmandaks uurimustöö eesmärgiks oli saada ülevaade, milline on GMO-de kasutamise olukord Eestis ja kuidas on see seadusandlusega reguleeritud nii Eestis kui mujal Euroopa Liidus. EL liikmesriigid on seadnud piiranguid oma territooriumi geenmuundatud organismide kasutamiseks. Selgus, et Eestis aga selliseid piiranguid seatud pole. Kasvatamistingimusi sätestab iga liikmesriik ise aga Eestis need samuti puuduvad. Analüüsi tegemine osutus keerulisemaks, kui autor algselt arvas. Küsimustiku iga küsimuse tõlgendamine oli raske, sest õpilaste teadmised olid ebaühtlased. Diagrammide tegemisel
käsitama institutsioonina, mille ülesandeks oli lahendada feodaalisandate omavahelisi konflikte õigluse vaimus. Mõiste ,,õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. ÕIGUSRIIGI TUNNUSED ON: · põhiseadus, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid; · tagatud kodanikuõigused; · ühiskonna sotsiaalseid probleeme ei lahendata mitte üksikjuhtumite kaudu, vaid vastava seadusandlusega ühiskondliku sotsiaalkindlustussüsteemi abil; · seadused on kohustuslikud seadusandlikule ja täitevvõimule; · õigus informatsioonile ja selle levitamisele; · kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest. Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt on õigusriik demokraatia. Tänapäevases tähenduses sõnastati õigusriigi mõiste 1997. aastal Parlamentidevahelise Liidu nõukogu Kairo istungjärgu dokumendis ,,Demokraatia ülddeklaratsioon"
direktiive täita, siis võidakse anda ajapikendust. 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine 7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine 8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks Liitumisläbirääkimiste struktuur ja põhimõtted Sõelumine-võrreldi kandidaatriigi seadusandlust olemas oleva Euroopa seadusandlusega. Tehti kindlaks teatud pidepunktid, kust edasi minna ja mis valdkonnad tuleb täiesti ümber teha. · Suuremas osas sõeluti välja probleeme Mitmepoolsed läbirääkimised toimusid riikide esindajate ja ELKomisjoni vahel. Kahepoolsete läbirääkimiste korral olid koos Euroopa Komisjon ja liituv riik- · Liitumisläbirääkimised Töögrupid on erinevad poliitika valdkonnad.
Esiteks, siinne rahvas oli väga haritud, haritlaste üleproduktsioon oli isegi probleemiks. Välja oli kujunenud suhteliselt tugev keskklass. Allasurutud ühiskonnagrupid pea et puudusid, isegi rahvusvähemustel olid laialdased õigused. Kuid oli ka probleeme, näiteks valduste liigne killustatus, mistõttu oli palju ebarentaableid väiketalusid. Tõepoolest igas valdkonnas oli lõpptulemus pigem positiivne. Kuigi demokraatiat ei suudetud hoida, oli Eesti riik siiski toimiva seadusandlusega vaba rahvusriik. Majanduses tuldi algsest madalseisust välja ja järgnenud aastaid (1920-te teine poolt ja 1930-ndad) käsitletakse normaalse majandusliku õitsengu perioodina. Kultuuris saavutati maailmatase, Eesti Vabariik täitis oma kohust eesti rahva keele ja kultuuri säilitamisel. Riigikaitses tuldi toime väiksemate agressioonidega, kus jõuvahekorrad olid mõistuspärased. Eesti sotsiaalne üldpilt vastas tolleaegsetele arenenud riikide standarditele.
monarh.Arend.kooliharidust,raj häid koole. varjupaikeleidlastele, ämmaemandakoole.Suurim ettevõtmine 1766a. kokku kuts.Suur komisjon.Ül ülevenemaalise seadustiku koostamine,arv.valgustajate seisukohti.seda ei suudetud.arvamused liiga lahknevad.komisjon saadeti laiali.Pärisoriste oluk.halvenes,piirati kasakate autonoomiat.Rahva raske oluk.kutsus esile kuulujutu nagu PIII oleks elus.valepeetrid.5-Jemeljan Pugatsovi juhtmisel toimus 1773-1775 suur ravaülestõus.Peale seda püüti seadusandlusega kindl.riigivõimu.maa jagati 50 kubermanguks, jaguneb maakondadeks. Kuber.eesotsas seisis keisri määratud kuberner,allus ametnikk.1785 loodi aadli toetust kindlustamaks aadli organisatsioonid-aadlikogud.aadlieesõigus omada maad koos seal leiduva maavaraga,pärisoriseid talupoegi.aadlilt vabad maksudestKatII suri 1796a.(oli palj armukesi) Kuningavõim rootsis 17saj.absolutismi algus. 1599 vabanes rootsi unioonist poolaga.Hakkas valitsema Karl IX,Kun.võim päritavaks ka naisliinil
OBJEKTID ETTEVÕTE KUI TERVIKLIK ETTEVÕTE VÕI SELLE MAJANDUSÜKSUS SEGMENDID REGLEMEN- REGULEERITUD RIIKLIKE REGLEMENTEERITUD TEERITUS NORMATIIVAKTIDEGA ORGANISATSIOONI SISE- (RPS) EESKIRJAGA KOHUS- KOHUSTUSLIK EI OLE KOHUSTUSLIK, TUSLIKKUS SEADUSANDLUSEGA ETTE JUHTKONNA OTSUS NÄHTUD 2. PEAMISED FINANTSARVESTUSE KORRALDAMIST JA FINANTSARUANDLUSE KOOSTAMIST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID EÜ IAS RAAMATUPIDAMISE SEADUS DIREK- TIIVID RAAMATU-
2. OSA 1. vandeaudiitor isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami(hiljem kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase. 2. atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse 3. avalikusektori siseaudiitor isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori 4. audiitor ettevõtja vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutse teenust audiitor ettevõtja kaudu...
Võrreldes normatiivsete koodeksitega on nad seda teadvustada vaid lünklikult. Osa informatsioonist, mis pikaajalised. Üldsõnalist deklaratsiooni ei ole vaja muuta nii meie teadvusele näib põhiprobleemi suhtes tähtsusetu, lihtsalt tihti kui täpseid ettekirjutusi, sest viimaste puhul tuleb ju jälgida heidetakse kõrvale, seda ei püütagi tajuda või ei suudeta sedagi, et nad riigi dünaamilise seadusandlusega vastuollu ei tajuda meie meelte puudulikkuse tõttu. Õnnetuseks on tihti satuks. säärased näiliselt tähtsusetud kõrvalprobleemid eetiliste Millised on normatiivse eetikakoodeksi reegliteosa konfliktide allikaks. peamised teemad?Tavalised teemad, mida seal käsitletakse Mõistliku jõupingutuse efekt väidab seda, et inimene kui on huvide konflikt (nt ettevõtte suhted töötaja pereliikmetega,
Ülemkoda kui seisuslik esindusorgan: õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Seega ei pruugi seal kõige teadlikumad inimesed olla. Seetõttu jääb neile esindusroll. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel. Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul. Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2
Ülemkoda kui seisuslik esindusorgan: õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Seega ei pruugi seal kõige teadlikumad inimesed olla. Seetõttu jääb neile esindusroll. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel. Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul. Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2
taastumise osaks (lisaks Maanteeameti eksamile, kui on seadusega ette nähtud). Sellisel juhul peaks olema tagatud topeltkaristuse võimaluse vältimine. Veapunktid rakenduvad ainult juhul, kui juhti ei karistata liiklusreeglite rikkumise eest põhi- või lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmisega. Välistades topeltkaristuse tekkimise võimalust, pakuvad töö autorid välja lihtsustatud veapunktisüsteemi arvestuste mudeli, mis on kergesti ühitatav kehtiva seadusandlusega. Mudeli erisused: - veapunktide arv sõltub karistuseks määratud rahatrahvi suurusest (vt. tabel 4); - veapunkti kehtivusaeg lõpeb koos karistusregistri kande aegumisega; - 12 või enama punkti summa korral peab juht läbima määratud rehabiliteeriva nõustamise; - põhi- või lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise korral rakendub määratud rehabiliteeriva nõustamise nõue;
*K ajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. *1767.a anti välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja karistati sunnitööga. *Piirati kasakate autonoomiat. *Arvati siiski, et Peeter esimene on elus ning selle tulemusena kerkis esile viis Vale-Peetrit. Neist viies oli Doni kasakas Jemeljan Pugatsov, kelle juhtimisel toimus aastail 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis haaras põhiliselt Uuraali ala ja Volgamaa. *Pärast P ülestõusu mahasurumist püüti seadusandlusega kindlustada riigivõimu. *Kogu maa jagati 50 enam-vähem ühtlase suurusega kubermanguks, mis omakorda jagunesid maakondadeks. *kubermangude eesotsas seisid keisri määraud kubernerid ja viitsekubernerid, neile allus arvukas ametnikkond. *1785-loodi kõigis kubermangudes ja maakondades aadlike organisatsioonid aadlikogud eesotsas aadlipeameestega. *aadliprivileegide hulka kuulus õigus omada maad koos seal leiduvate mavaradega ja pärioriste talupoegadegi. *aadlid olid vabastatud maksudest,
1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus) EL seadusandlus on kolme tasandiline: EL määrused - on liikmesriikides otsekohalduvad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses; EL direktiivid - sisu tuleb Eesti õigusaktidesse üle võtta; EL otsused - otsekohalduvad vaid nende suhtes, kellele otsused on suunatud. Eesmärgid on sarnased EL seadusandlusega: Vältida ohte inimese tervisele (tagada ohutu toode, tagada toodete ja tooraine jälgitavus kogu ahela ulatuses) Toiduseaduse eesmärkideks on: tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit; tagada toidu kohta adekvaatse teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikuid. 2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes?
lõppenuks täitmisevõimatusega seoses. Sellisel juhul ei ole kummalgi Poolel õigus nõuda teiselt Poolelt Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist. 10. Lõppsätted 10.1 Poolte vahel Lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras. 10.2 Leping tühistab kõik Poolte vahel rendiruumide üürileandmist puudutavad varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped. 10.3 Leping on koostatud 2(kahes) identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris eesti keeles, millest üks eksemplar antakse rendileandjale ja teine rentnikule. 11. Poolte andmed Rendileandja:Sihtasutus "Jõgeva Sport" Aia 40 48304 Jõgeva reg nr 90007974 tel 7721 922
Molodjoz Estonii toimetuseartiklis ,,Kadunud miljonite saladus", et aprilli lõpul oli mootorlaevaga Georg Ots toimetanud Helsingisse 3 miljonit Soome marka sularaha. 1991. aasta 5. aprillil oli Moskvast saadetud kiri nr 10512/212 Eesti Vabariikliku Tolliameti ülemale V. Arusaarele (Rahva Hääl, 20.06.1991): ,,Eesti Pangal kui vabariigi keskpangal on õigus sooritada N Liidus ja välismaal kõiki valuutaoperatsioone, mis kooskõlas N Liidu seadusandlusega ja mida kasutatakse rahvusvahelises panganduses, kaasa arvatud pangandustegevuses vajaliku sularaha valuuta sissevedu N Liidu ja väljavedu N Liidust." Tekitas küsimusi, mis raha see ikkagi nii suures koguses kohvriga Soome sõidutati? Rein Otsason (Rahva Hääl, 20.06.1991): ,,Soome viisime oma panga klientide raha. See on nüüd naabermaa pangas Eesti Panga arvel ja käsutada saame seda üksnes meie. Kuid iga kord on sellise operatsiooni aluseks meie kliendi avaldud."
valdajate õiguste rikkujate karistamiseks. TRIPS lepingu sätete elluviimiseks liikmete siseriiklikus seadusandluses nähti ette üleminekuperiood, mis kestis ühe aasta arenenud riikidele (lõppes 01. jaanuaril 1996), viis aastat arengumaade puhul (lõppedes 01 jaanuaril 2000). Siirdemajandusega riikidele anti samuti 5 aastat aega, kuid üleminekuperiood võis pikeneda, kui riigis tekkis probleeme intellektuaalomandi alase seadusandlusega.. Vähimarenenud majandusega riikide üleminekuperiood alles kestab, lõppedes 11 aastat pärast TRIPS lepingu sõlmimist, seega 01. jaanuaril 2006. 3.5 TRIPS lepingust maailma kaubandusele tulenevad eelised TRIPS leping nõudis ja nõuab siiani arengumaadelt senise seadusandluse ning mõtteviisi üsna põhjalikku muutmist, protsessi võiks nimetada uutmiseks. Üks sellise ümberehitamise suuri eeliseid on loomingulisuse ja innovatsiooni
konkurentsiturgusid, vaid tuleb kasutada võimalusi konkurentsi vähendamiseks: kasutada toote diferentseerimist ehk eraldamist teistest ja kulueelise saavutamine konkurentide ees. Diferentseerimisega eraldatakse mingi toode konkureerivatest toodetest ja see võimaldab tõsta toote müügihinda, sest hind ei ole alati toote valikul määrav. Üheks võimaluseks on reklaam, teha toode erilisemaks. Toote võib diferentseerida nt patentide, litsentside ehk seadusandlusega. Toote teenindus, pakutakse täiendavaid töid või pikemat garantiid. Teine eesmärk on kulueelis, peamiseks võtteks on nn mastaabiökonoomika. Tegevusmahtude suurenedes ei suurene kõik kulud võrdeliselt mahu kasvuga. Näiteks püsikulud, üldhalduskulud. Nt suured kaupluseketid. Alati ei ole otstarbekas otsida uusi turgusid ja investeerida sinna, vaid võib proovida luua toote eeliseid. 17 6
nende intitutsioonide kaudu, kellest laps sõltub või nende institutsioonide kaudu, millega ta on kontaktis. Eksosüsteemis toimuv mõjutab keskkonda, milles tegutsevad lapsed ja noored (Klefbeck& Ogden 2001). 2.1.4 Makrosüsteem Makrosüsteem moodustub peret mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioosetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Siin on olulisel kohal vanemtate hoiakud ja väärtushinnangud, aga ka ideoloogilised suundumused. Seadusandlusega reguleeritakse laste ning perede kaitset (Tulva jt. 2002). Makrosüsteemi moodustavad kultuuride ja subkultuuride kõrgema tasandi mudelid ja skeemid. Siia kuuluvad mitmesugused poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised, aga ka erinevad usulised kultuurid. Makrosüsteemi tasandil võib lapse elusündmused jagada: normatiivseteks vanusest tingituteks, normatiivseteks ajaloost tingituteks, mittenormatiivseteks. normatiivsed vanusest tingitud elusündmused on bioloogilised ja keskkonna poolt
keskkonnaprobleeme ja inimkeskkonnaga seotud küsimusi; õhu, vee ja pinnase analüüse ning muidugi elusorganismidega ja nende elukeskkondadega seotud küsimusi. Keskkonna analüüsis uuritavad ühendid, analüüsimeetodid ja nende omavaheline seostumine on toodud alljärgnevalt: Millised võivad igale indiviididel tunduda olilisimad keskkonna analüüsi objektid igapäevaelus? JOOGIVESI ja pinnasevesi. Saasteainete piirmäärad on määratud seadusandlusega: Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (Vabariigi valitsuse 31.07.2001.a. määrus nr.269) https://www.riigiteata https://www.riigiteataja.ee/akt/13290813 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (Vabariigi valitsuse 31.07.2001.a. määrus nr.269) https://www.riigiteataja.ee/akt/13290813 Keskkonnatasude seadus (Riigikogu seadus, vastu võetud 07.12.2005) https://www.riigiteataja.ee/akt/969301 jne 1
1. Tarkvaratoode mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või vajalikud muudatused sead...
Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad...
Euroopalik demokraatia Tänapäeva demokraatia reaalne esinemiskuju Euroopas sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik: ® sotsiaalriik ® demokraatia ® pluralism ® õigusriik Inimõigused Inimõigusi võib määratleda õigustena, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada Inimõiguste käsitlus tugineb sellele, et ühiskonna lähtepunktiks on inimene ja ühiskond tegutseb inimeste jaoks Riigisisese seadusandlusega tagatud inimõigusi nimetatakse ka põhiõigusteks Inimõigused sotsiaalse tarindina n Inimõigused põhinevad inimestevahelisel kokkuleppel, on sotsiaalselt konstrueeritud n Inimõiguste praktiliseks tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses, valitsemisviisist sõltumata n Seega on inimõiguste aluseks idee, et inimesel peaks inimeseks sündimise tõttu olema teistega võrdselt teatud hulk õigusi
seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 35.Proportsionaalsuse põhimõte Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. (2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess 38.Euroopa Komisjon keda/mida esindab? Nt
jaanuaril 2003. a muutus ehitustegevus mõnede institutsioonide osas, nagu ehitus- ja kasutusload, ehitusjärelevalve, väga rangelt reglementeerituks. Lubade saamiseks tuleb pärast 2003. a vormistada mitmeid dokumente ning saada kooskõlastusi. Seaduses ei ole kohta mõistetel, mis aitaksid õigusnormide tulva vähendada, - milleks on hea ehitustava, head kombed, mõistlikkus jms. Üldjuhul siiski võib uue ehitusseadusega rahule jääda, kuna see arvestab Euroopa Liidu seadusandlusega. Eesti jaoks on oluline viia oma seadused vastavusse euronõuetega. Eesti Ehitusseadus (Ehs 2003) on viidud kooskõlla euronõuetega (RT I 2002, 47, 2975). Ehitusvaldkonda puudutab eurodirektiividest kõige enam Ehitustoodete Direktiiv (89/106 EEC) (1988). Viimase direktiivi eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu riikide ehitustooteid käsitlevad seadused, määrused ja haldusõiguslikud normid. Direktiivis on kehtestatud üldnõuded, mis liikmesriigiti võivad siiski erineda
Valitsuste moodustamine on Eestis üpris keeruline *- president on oma valikus täiesti vaba, ta võib kandidaadiks ükskõik kelle nimetada. Riigikogu erakorralised valimised 1. peaministri kinnitamata jätmine 2. eelarvet ei võeta vastu õigeaegselt 3. kui rahvahääletus kukub läbi. Kui Riigikogu paneb rahvahääletusele mingi seaduseelnõu ja see kukub läbi, siis tulevad erakorralised valimised. Kui pannakse rahvahääletusele mingi mitte seadusandlusega seotud küsimus, siis selle läbikukkumisel ei toimu erakorralisi valimisi (vt. EL referendum) 4. peaministri lahkumine teatud tingimustel. Valitsuste kestvus K= 470 : ETA2 K- kestvus 470- konstant TA- tingarv E- erakond Kohad Riigikogusvõrdsustamiseks tõstetakse ruutu Reform- 31 0,312= 0,09 Kesk- 29 0,292= 0,08 IRL- 19 0,192=0,04 SDE- 10 0,12 =0,01 Rohelised- 6 0,004 RL- 60,004 Summa= 0,23 Taagepera ja Laakso tingarv pöördväärtus!
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu...
seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 35.Proportsionaalsuse põhimõte Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. (2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess 38.Euroopa Komisjon – keda/mida esindab? Nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
