14. Miks toetasid sakslased natse enne nende võimuletulekut eeskätt 1920.ndate alguses ja lõpus ning 1930.ndate alguses, mitte aga niivõrd 1920.ndate keskel? 20ndate alguses oli saksamaa seis kohutav, sõja tulemuste pärast. Samas 30ndate alguses mõjutas rahva olukorda ülemaailmne majanduskriis, seega oli taas tarvis karmi kätt. 15. Miks pooldasid natse üldiselt väga erineva sotsiaalse taustaga inimesed, mitte üks kindel elanikegrupp? Sest elu lubati paremaks teha kõigil Sakslastel (puhastel), seega polnud eriti rahulolematuid. 16. Võrdle natside võimuletulekut Saksamaal kommunistide võimuletulekuga NSVLis ja fasistide võimuletulekuga Itaalias. · erinevused · sarnasused Nii Saksamaal, kui Itaalias tuldi võimule vähemalt jurdiiliselt seaduslike valimiste teel ja omandati häälteenamus. Samas valiti need liikumised ka selle tõttu, et kõigis riikides valitses nii majanduslikult kui ka poliitiliselt väga
aastal (ka Eesti) Idarindel algas 1944. Aasta Punaarmee rünnakutega. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma. Suuremat edu saavutas Punaarmee Ukrainas. 22. Juuni 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee tungis Poolasse, liikus edasi Varssavi poole. Poolas alustatud vastupanuliikumise ülestõusu surus Punaarmee maha. Stalin sai Poolas võimule panna sobiva valitsuse. Sakslastel tuli Eestist, Leedust, Lätist taganeda ja tagasi tõmbuda. 1944. Suvel ründasid Nõukogude väed Soomet, murdsid läbi Mannerheimi liini, Soome sõjajõud jäid purustamata.. 1944 sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ja väljus sõjast. 1944 okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, sakslased löödi välja Jugoslaaviast. Saksa väed okupeerisid ungari ja kukutasid selle valitsuse. 13) Normandia dessant Punaarmee edu soodustas see, et Hitler pidi suure osa üksustest Prantsusmaal hoidma
Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. aasta kevadsuvel Bukoviina, mis asus Rumeenias asuvatest Saksamaa naftavarudest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel, avas see Saksamaa silmad. Selle tulemusena hakkas Saksamaa tundma ohtu NSV Liidu poolt ning hakkas senini Suurbritannia vastu kavandatud sõja plaanimise asemel kavandama sõda NSV Liiduga. 1941. aasta suveks hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad. 1941. aasta lõpul ei õnnestunud Sakslastel vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi, toimus esimene murdelahing, mille käigus punaarmeelased sundisid Sakslased pealinna alt taganema. Miks ja millal ründas Jaapan USAd? Kuna kogu maailma tähelepanu oli Euroopal, kasutas Jaapan võimalust, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias, USA oli nende plaanide vastu. 1941. 7. detsember – Jaapan ründab ootamatult Hawaii saarestikus asuvat Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi.
Külaõiguste kadumine, nt kalastamise või marjade korjamseks pidi külaelanik küsima luba külavanemalt, see läks üle mõisnikule. Uus haldussüsteem, kehtestati metsavahiamet. Miks kaotati 13. sajandil vabadusvõitlus Saksa Taani vallutajatele. Rahvastik kasvas plahvatuslikult. Sellele järgns sakslaste liikumine idasse. Venemaal küll rahvastik tihenes, aga maaala oli tohtutult suur. Toimus areng relvastuses. Tähtsaks muutus piiramistehnika.Tulid heitemasinad ja koged. Sakslastel oli organiseeritus, aga eestlastel polnud. Liit lätlastega ja piiratud rahvaarv. Mis põhjustel olid muutused maaelus perioodil 18. sajand keskpaik kuni I MS nii kiired. Teedevõrk oli väljakujunenud, mõisnike elustandardite kasv, tööstusrevolutsioon, Tekib viinatööstus, tehti viina kartulis, raudtee Eestis 1870-avaneb peterburi turg, suur maailmavaateline murrang, Näljakultuuri probleem. Võrdle I Eesti Vabariigi põllumajandus ja maaelu poliitikat II Eesti Vabariigi
kümnis, mis tähendas, et mõisa tuli viia kümnes osa oma saagist. Veel oli maksta kirikumaks.Talupojad pidid ehitama ka kirikuid, kivilinnuseid ja teid, mis oli neile kõige raskem töö. Talupojad pidid seega ehitama vaenlasele linnuseid ehk töötama enda vastu. Nüüd ehitati tugevamaid ehitisi, sest kivide vahele pandi mörti (liiva ja lubja segu). Kihelkondadest said ajapikku linnad ning igas linnas pandi kehtima linnaseadus, mis kaitses kaupmeeste ja käsitööliste huve. Sakslastel oli aga õigus linnas kohut mõista ning korraldada kohalikku elu. Mõisted: orduaeg keskaeg Eestis kümnis kümnendik osa saagist, maks mõisnikule linnaõigus linna elu korraldavad seadused mõis suurmajapidamine keskajal 10. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343. aasta algul hakkasid harjulased ette valmistama suurt vastuhakku, et kõik sakslased maalt minema pühkida. Koguti relvi ja peeti nõu. Ülestõusu kavandati salaja ning seepärast ei taibanudki
-17. juuni 1940. Stalini paremkäsi Andrei Zdanov alustas Eestis uue venemeelse valitsuse loomist. Juulis moodustati võltsvalimiste tulemusel uus parlament, mis palus Eesi vastu võtta NL koosseisu. 6. augustil 1940 Stalin selle palve rahuldas. 1941-1944 1941.a. alustas Hitler NL vastast sõjaplaani ,,Barbarossa". Sõjaks Saksamaa vastu valmistus ka Stalin. 22. Juuli 1941 ründas Saksamaa NL-i (liitlased Saksamaal olid Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari). Sakslastel oli lahingutes suur edu,paljudes piirkondades võtsid kohalikud elanikud neid vastu kui (venelastest) vabastajaid (nt. Eestis). Hitleri suur eesmärk oli rünnata Moskvat ja Leningradi (korraldada blokaad piirati ümber, mille käigus suri nälga umbes 700 000 inimest). Moskva ründamisest Hitler loobus viimasel hetkel Ukraina kasuks (majanduslikud motiivid). Hitler saab esimese tõsise tagasilöögi kui saabub väga külm talv: · Kehv riietus · Masinad ei käivitunud
veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Kursk sakslaste viimaseks jäänud suurpealetung - Kurski lahing (ka operatsioon Zitadell) (4. juuli 1943 23. august 1943) oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal. Lahing algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. El-Alamein - 1942.a. Põhja-Afrikas Egiptus). Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma. Normandia - Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944. aastal USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. 7.Eesti Teises maailmasõjas: iseseisvuse kaotamine, okupatsioonid,
ülesandeid, mis eeldavad laiapõhjalisi teadmisi õigusaktidest, psühholoogiast, sotsioloogiast, turundusest, maailma majanduse hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest. Võib öelda, et ilma heade suheteta töökollektiivis pole ettevõttel võimalik edukas olla ja nende heade suhete tagamine on nimelt personalitöö üks ülesannetest. Olukorras, kus organisatsioonid rahvusvahelistuvad ning omavahel tuleb suhelda täpsust nõudvatel sakslastel ning ,,minna laskva" suhtumisega indialastel, tuleb leida ühine keel. Peab suutma panna omavahel koostööd tegema äärmiselt erinevaid karaktereid erineva kultuurilise taustaga ja samas tagama inimestele võimaluse jääda truuks oma kultuurilistele eripäradele. Lisaks tuleb personalispetsialistil olla suunatud ettevõtte edukusele ning selles vallas isegi täiendavaid ettepanekuid teha, leida viise, kuidas muuta äriühing veelgi produktiivsemaks. See
meestest asus end aga varjama või põgenes Soome, mistõttu järgmine, 10. detsembril 1943 välja kuulutatud täiendav mobilisatsioon, mis puudutas 1924. aastal sündinud mehi, kukkus sisuliselt läbi, tuues kokku vaid 900 meest. Kõigile meestele vanuses 1760 kehtestati omakaitses teenimise kohustus. 1944. aasta augustis mobiliseeriti ka 1926. aastal sündinud (18 aastased) poisid, 1927. aastal sündinud (17 aastased) poisid kutsuti lennuväe abiteenistusse. Sakslastel õnnestus mobiliseerida üle 40 000 eesti mehe, kellele lisandus 11 000 varem Saksa armees sõdinud eestlast. Eesti leegion Juba 1942.aasta lõpul võis arvata, et Saksamaa sõja kaotab. Eesti ohvitseridel tekkis idee eestlastest koosneva suurema regulaarväe üksuse formeerimiseks. Selleks üksuseks pidi saama Eesti Leegion. Esialgu sakslased sellega ei nõustunud ja luba ei antud. Alles pärast mitmesuguseid läbirääkimisi, millesse sekkus ka
· 7. dets Briti väed lõid It väed puruks, vallutades suure osa Liibüast · inglased vallutasid ka teisi It kolooniaid · Hitleril tuli Mussolini palvel saata Aafrika korpus: etteotsa Erwin Rommel aka Kõrberebane · märts 1941 Rommeli väed vasturünnakule-->Briti väed löödi tagasi, Rommel kasutas osavalt tanke, Egiptus ohus Sõda merel ja õhus: · 1940 Hitler alustas intensiivset allveesõda, üritades läbi lõigata Briti varustusteid, sakslastel polnud algul piisavalt allveelaevu, kuid tõhus taktika: kõige ägedam sõda 1942 - inglise varustamine häiritud · liitlasvägede võit: 1)suutsid ehitada kaubalaevu kiiremini kui sakslased neid hävitada 2) murti Saksa laevakood 3) õpiti nende vastu kasutama lennuväge · allveesõda ei ohustanud enam liitlasi · 1942-1943 liitlaste õhusõda Sm vastu--->saavutasid õhus ülekaalu, asusid Sm-d puruks pommitama-->hukkus palju tsiviilelanikke
7. dets – Briti väed lõid It väed puruks, vallutades suure osa Liibüast inglased vallutasid ka teisi It kolooniaid Hitleril tuli Mussolini palvel saata Aafrika korpus: etteotsa Erwin Rommel aka Kõrberebane märts 1941 – Rommeli väed vasturünnakule-->Briti väed löödi tagasi, Rommel kasutas osavalt tanke, Egiptus ohus Sõda merel ja õhus: 1940 – Hitler alustas intensiivset allveesõda, üritades läbi lõigata Briti varustusteid, sakslastel polnud algul piisavalt allveelaevu, kui tõhus taktika: kõige ägedam sõda 1942 - inglise varustamine häiritud liitlasvägede võit: 1)suutsid ehitada kaubulaevu kiiremini kui sakslased neid hävitada 2) murti Saksa laevakood 3) õpiti nende vastu kasutama lennuväge allveesõda ei ohustanud enam liitlasi 1942-1943 – liitlaste õhusõda Sm vastu--->saavutasid õhus ülekaalu, asusid Sm-d puruks pommitama-->hukkus palju tsviilelanikke
rünnata. Kuid sakslased saavutasid teises Ümera lahingus võidu. Koostöö venelastega. Juba 1222. aastal mõistsid eestlased, et oma jõududest üksi ei piisa. Kiiresti astuti ühendusse Pihkva ja Novgorodiga. Läbirääkimised olid edukad. Venelased ei piirdunud seekord ainult lubadustega tulevikuks, vaid saatsid ka mõningaid abivägesid. Vene väed piirasid koos eestlastega neli nädalat Tallinna, aga vallutada ei suutnud. Tartu kaitsmine. Järk-järgult õnnestus sakslastel taas laiendada oma võimu Eestis ja 1224. aasta suvel oli mandriosa peamiseks vastupanupunktiks jäänud vaid Tartu, mida kahel piiramisel polnud suudetud vallutada. Sakslased tegid põhjalikke ettevalmistusi ning jõudsid suurte jõududega 15. augustil kolmandat korda Tartu alla. Algas tõsine piiramine. Ehitati suuremaid ja väiksemaid kiviheitemasinaid, millega loobiti linnusesse kive ja tulist rauda. Lõpuks otsustasid sakslased üldise tormijooksu kasuks. Sellega õnnestuski neil linnus
Rumeenia piirini. 22.juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Hitler oli taandumise ära keelanud, see aga võimaldas punaväel Valgevenes suured Saksa üksused ümber piirata. Punaarmee tungis Poolasse, liikudes edai Varssavi poole. 1.augustil 1944 alustas Poole vastupanuliikumine ülestõusu, lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse seada oma rahvusliku valitsuse. Purustanud väegrupi Mitte, tekkis Punaarmeel võimalus anda hoop ka väegrupile Nord. Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja suuremast osast Lätist ning tõmbuda sügiseks kaitsele nn Kuramaa kotti. 1944.aasta suvel ründasid NSVL väed suurte jõududega Soomet, murdes läbi Mannerheimi liini, kuid Soome sõjajõud jäid purustamata. 1944 asptembris sõlmis Soome NSVL-iga vaherahu ning väljus sõjast. 1944.aasta sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, koos kohalike partisanidega lõi punavägi sakslased välja ka Jugoslaaviast
Aastail 19231924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetasSuurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Desarmeerimine- on relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine. Kellogg-Briandi pakt- (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Paktile kirjutasid alla esindajad 15. riigist Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia,
kokku 250 laeva ja mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks), mille 31. mail ja 1. juunil pidasid Briti ja Saksa sõjalaevastiku peajõud. · Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. · Verdun'i lahing: 1916. a. Kestis mitu kuud. Sakslastel oli plaan lahinguga pratslased alistuma sundida ja jõuda välja Pariisi, plaan ebaõnnestus. Kangelaseks sai prantslane Petain, kes suutis rindele vägesid juurde saada ja sellega ära hoida sakslaste läbimurde. 33. I ms lõpp: separaatrahu Venemaa ja Saksamaa vahel (Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene); 11. novembril 1918.a. sõlmiti Compiegne´i vaherahu
Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades Riias, Tallinnas ja tartus oli juhtiv positsioon sakslastel. Arvuliselt oli linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Maalt linna saabunud esimese põlve linlane, kes teenis leiba lihtsa füüsilise tööga, nimetati mittesaksalseks. Kui tema järeltulijatel õnnestus aga sotsiaalsel redelil ülespoole liikuda siis kaasnes sellega kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Linna südameks oli turuplats Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma
ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. Välksõda läänes ja lahing Inglismaa pärast 1940 Välksõda läänes Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks (Blitzkrieg) läänerindel. Väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille
· Murrangu põhjused: Lääne-Euroopas hästi toiminud sakslaste välksõjataktika kukkus sõjas NSV Liiduga läbi (Hitler lootis juba sügiseks Moskva vallutada). Sõda "barbaarse" NSV Liiduga erines tunduvalt sõjategevusest Lääne-Euroopas: Venemaa territooriumi suurus venitas välja rinde; korralike teede puudumine; põletatud maa taktika kasutamisega hävitati tööstusettevõtteid, mis oleks võinud kasu tuua Saksa sõjaväe varustamiseks; sakslastel puudus spetsiaalne varustus "vene külmaga" võitlemiseks; NSV Liidu pool sõdis vahendeid valimata (hoolimatus inimkaotustest; NKVD üksused takistasid omade taganemist tulega jne.) Saksamaal polnud inim- ja majanduslikke ressursse pidamaks pikalevenivat sõda; suurim puudus oli naftast (ainus võimalus seda saada oli Rumeeniast); katsed tungida Bakuu ja Kaukaasia naftaväljadeni ebaõnnestusid. Saksamaa liitlaste nõrkus- Itaalia majanduslik ja sõjaline tase oli nõrk ja nii tuli
Bussi- ja taksojuhid reeglina ei saa inglise keelest aru , hea on paberi peale soovitav aadress kirjutada. Hispaania keele oskajad saavad reeglina Brasiilias hakkama, eriti Lõuna-Brasiilias. KEHAKEEL Brasiillased kasutavad suhtlemises palju kehakeelt. Näiteks mõned enam kasutatavad märgid: OK märk, pöidla ja nimetissõrme vahel moodustatud ring, võib põhjustada naeru, parem kasutada ülespoole suunatud pöialt. Sõrme keerutamine kõrva juures ei tähenda helistamist, nagu sakslastel, vaid: ,,sa oled hull!" Keskmise sõrme ja pöidla kokku nipsutamine tähendab,et miski võtab kaua aega. ,,ssss" liigutust peetakse väga ebaviisakaks, see on sama, kui öelda ,,jää vait!". Ebaformaalne viis kellegi tähelepanu püüda on vilistav heli: ,,pssiu". RAHA Brasiilia rahaühik on reaal, BRL või ka R$. Üks riaal jaguneb sajaks centavoseks. Hindu märgitakse R$1.50, see tähendab 1 riaal ja 50 senti.
Ilmusid ka eestikeelsed raamatud. Rahvusliku liikumise ajal külajutud jms kirjandus. Kujunenud saksa rahvusromatiulises stiilis. Venestamise ajal jõuab esimest korda sünkrooni L. - Euroopa kirjandusega realism Vilde ja Juhan Liiv. Rahvuslik liikumine kaotas küll palju, kuid ei kadunud; teisenes. II etapp ühiskonna politiseerumine, 'Tartu renessanss'. Teine tunnus, mis hakkab tähelepanu koguma iseolemise probleem. I perioodil taotleti ainult samu õigusi, mis valitsevatel sakslastel. II perioodil aga juba iseolemise ideed. Aktsioonid, mängu- ja lauluseltsid. Laulukoorid, pasunakoorid. Esimene pasunakoor Väägveres. Algselt kirikukoorid, suured mõjutused sealt. Vennaste koguduste mõju seltsiliikumise kultuurile? Tegu väga kaudse mõjuga. Tekkib 18. saj, alguse saab Saksamaalt. Meile tuleb nimega 'pietistlik liikumine' peale 30aastast sõda olukord meeleheitlik, pöördutakse usu poole.
põhjust. Kohe pärast Eesti okupeerimist sakslaste poolt 1941. aastal, kehtestati riigis kõik Saksamaa seadused, kaasa arvatud juute puudutavad represseerivad määrused ja korraldused.Okupatsiooni võimude korraldusel juudid arreteeriti.Arreteeritud juutide saatus oli traagiline- kõik hukati.Ametlikult sai Eesti " juudipuhtaks " 15.detsembril1941. Sellega lõppes kohaliku holokausti esimene etapp. Eesti oli ainuke okupeeritud maa, kus sakslastel ei õnnestunud provotseerida pogromme.Siin ei tapetud omal initsiatiivil ühtegi juuti.Sakslaste Välksõda oli nurjunud ning tuli valmistuda pikaajaliseks sõjaks.Plaanis oli kaitserajatiste ehitamine, raudteede remont, teedeehitus jpm.Kuid ei teatud, kes võiks seda kõike teha.Otsustati kasutada juba mujal äraproovitud vahendit- tuua siia juute, kes on nõus kõigega, kui anda ainult lootust, et hea töö puhul kingitakse neile elu.
19141917 relva moderniseeriti, mille tulemusena tekkis võimalus paigaldada püstoli käepideme külge õlatugi-kaba. Esimese maailmasõja lõpuni toodeti P 08t Saksamaal DWM-is kuni 1,5 miljonit eksemplari. Pärast sõda jätkati püstoli tootmist väikeste partiidena. Samas müüdi neid USA-le, Hollandile, Soomele, Lätile, Portugalile, Pärsiale, Hispaaniale, Peruule, Brasiiliale, Bulgaariale ja Türgile. Vahepeal toodeti ka 7,65 mm kaliibriga versiooni, kuna suurem kaliiber oli sakslastel Versailles' rahuga ära keelatud. Uue padruni valmistasid sakslased aga pudelikujulise, mis suurendas kuuli algkiirust. 1930. aastal võttis relva tootmise üle Mauser AG. P 08t loeti üldiselt täpseks ja töökindlaks relvaks. Tänu seeriatootmise keerukusele hakati P 08t alates 1942. aastal aga asendama lihtsama Walther P38ga. Kuna uusi püstoleid vanade asendamiseks sõja jooksul piisavalt toota ei jõutud, jäi P 08 praktiliselt sõja lõpuni vägede relvastusse.
On teada, et taanlased korraldasid vallutusretke Saaremaale juba 1206. aastal, kuid said lüüa. Nii võiks ka seda sündmust lugeda sõja alguseks Eestis. 1227. aasta on loetud võitluse lõpuks seetõttu, et Henriku kroonika sama aastaga lõppeb. Kuid on teada, et juba sama aasta teisel poolel tõusid järvalased ja virulased taanlaste vastu üles ning Lääne- ja Saaremaa jagati lõplikult kristlaste vahel alles 1233. aastal. Nii on võimalik, et kuni selle aastani polnud sakslastel ega taanlastel võimu Lääne-Eesti üle. Eellugu Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159 taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste tugipunkt Läänemere-reisidel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks Saksa kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased. Idamisjoni
Mesopotaamiasse ja Süüriasse tunginud Inglismaa jäi aga seal kaotajaks. Jüüti lahing Põhjamerel. 1917 LÄÄNERINNE: Sakslased viisid oma väed tagasi kaitsepostitsioonidele. IDARINNE: Venemaal toimunud revolutsioon tõi kaasa ülemaailmse sotsiaalse ja poliitilise kriisi. Venemaa sõjast lahkumine andis lootust Saksamaale ja õnnestus vallutada Galiitsia, Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa. TEISED SÕJATANRID: Ameerika astus sõtta. Elavnes allvee sõda. Venemaa nõrgenemine võimaldas sakslastel paisata jõud Itaalia rindele. Sakslased õnnestus peatada alles Veneetsia lähedal. 1918 LÄÄNERINNE: Saksa diviiside arv läänerindel suurenes poiolteist korda. 21.märtsil algas pealetung, mille käigus Amiensi vallutamine ei õnnestunud. 7-9novembril kukutati keiser. IDARINNE: Märtsis sõlmiti Venemaaga Brestie rahu, mis lubas Saksamaal kasutada materiaalseid resursse Venemaalt, Ukrainast, Baltimaadest, Krimmist ja Kaukaasiast.
NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide leplik suhtumine Saksamaa kasvavasse võimsusesse ja Hitleri agressiooni, lootuses, et Hitler rahuneb, kui on mõned oma nõudmised (ennekõige 30ndatel aastatel) saavutanud. Näide: Briti-Saksa merekokkulepe. Britid lubasid sakslastel järeleandmisena sõjalaevastikku pidada. Näide: Tsehhoslovakkia ja Austria juhtumid. Saksamaa vallutas ja eelnevalt sekkus Tsehhoslovakkia ja Austria sisepoliitikasse. Lääneriigid eesotsas brittidega ignoreerisid seniseid liitlasleppeid ja lubadusi nt tsehhe aidata lootuses, et lõpuks Hitler rahuneb ja uut sõda ei tule. Peljati relvastumiskulusid. Sooviti maailma säilitada olemasoleval kujul; kasutati palju kolooniatest toodud kraami.
1. 1935. Saksamaa taganeb Versaille lepinust: Keshtestab üldise sõjaväekohustuse-lennuvõgi ja sõjalaevastik. Hakati tootma uut sõjatehnikat-tankid, lennukid, sõjalaevad. Saarimaa liitub Saksamaaga. 1936 hõivati Reini tsoon ja viib sinna sõjatehnika. Astub välja rahvasteliidust. Sõjakolded maailmas: 1931 a Japan ründab Hiinat. P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi euroopas. Kindral Franco võidab ja kehtestatakse Franco diktatuur. Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta. Lääneriikide rahustamispoliitika: 1.Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa lä...
mis oli linna üks tähtsamaid ja esinduslikumaid hooneid. Vaimse elu keskuseks oli kogudusekirik. Hiliskeskajal hakati linnas tähelepanu pöörama ka puhtusele. Tallinnas elas tallinlaste ja saklaste kõrval veel soomlasi, rootslasi ja taanlasi. Linnas ei pidanud makes maksma vaimulikud ja majanduslikult mitteiseseisvad isikud. Linnaelanikud olid koondatud mitmetesse ühingutesse ja vennaskondadesse. Moodustusid ka gildid. Linnas oli võimalus õpetust saada nii sakslastel kui ka mittesakslastel, kel oli võimalik sai õpinguid jätkata mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis. Suurkaupmeheks olemine nõudis lugemis-, kirjutamis ja arvutamisoskust. Talurahvas: Põllumjandus oli orienteeritud teraviljatootmisele. Kui eestis hakati rukist kasvatama, sai sellest kõige tähtsam toit. Talude juurde rajati väikesed põllulappe, kus kasvatati köögivilja. Üks vanimaid köögivilju on naeris ning kapsas. KÕige rohkem loomadest peeti veiseid. Küttimine oli teisejärguline
1. Ilmalikkus: DSV-d ei ole otseselt ühenduses religioossete uskumuste või rituaalidega. ettevalmistust. Jahni kohaselt mängis võimlemine tähtsat rolli ühinenud Saksamaa loomisel. Need on pigem meelelahutuse ja isikliku kasu allikaks käegakatsutavas materiaalses Võimlemine aitab sakslastel kohaneda regulaarse harjutamisega ja süstemaatilisusega ning maailmas; kasvatada isamaalisi tundeid. 2. Võrdsus: DSV-d põhinevad ideel, et osalemine ei tohiks olla reguleeritud sünniõiguse Sport ja totalitarism spordi kaudu positiivse avalikkuse saavutamine; riigi poolt suur
vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. II Berliini kriis · 1953 · Põhjus: Rahva rahulolematus. NSVL puhkes võimuvõiltus ning segadused tekitasid sakslastel lootuse võõra võimu alt pääseda. · Väljendused: Rahutused ja streigid · Osalenud riigid: Lääneriigid (Truman) ei suutnud toimuvale reageerida. NSVL (Hrustsov) · Olulisemad sündmused: NSVL vähede komandör kuulutas välja Berliinis sõjaseisukorra, tänavatele toodi tankid. Kommunistlikud võimukandjad surusid ülestõusu kiiresti maha. · Tagajärjed: Vastuhakkajate poolt üle võetud alad vallutati tagasi. Hukkus tuhatkond
.....................................15 2 Sissejuhatus 1944. aastal jõuab sõda taas Eestisse. Toimub kibe võitlus Narva pärast, mis kestab ligikaudu seitse kuud. Kodumaale toodi sõdima ka Eesti väeosad. 30. jaanuaril kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Narva lahingu ajal sooritas Nõukogude lennuvägi ka omajagu terrorirünnakuid. Punaarmee vallutab Eesti, saksa väed tõmbusid tagasi. Tartut ei suudetud kaitsta kuna sakslastel ei jätkunud selleks piisavalt jõudu. Suurel Emajõel toimus lahing, mille punaarmee võitis, kuna sakslased ei osutanud suurt vastupanu. 22. septembril sisenesid Nõukogude tangid Tallinnasse ja pärastlõunaks ole eesti pealinn punaväelaste käes. Eestlaste poolt tehti katse taasiseseisvumiseks. Peaministri Jüri Uluotsa eestvedamisel. 1922. aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Valiti uus eestvedaja J. Uluotsa advokaat Otto Tief
võitsid isegi mõned kaotatud alad tagasi. Eesti rahvuslik vastupanuliikumine kutsus liituma Saksa armeega, et hoida Punaarmee Eestist eemal ning luua eeldused iseseisvuse taastamiseks. Punaarmee saavutas edasi edu Ukrainas, jõuti välja Rumeenia piirini. Juunis piiras Punaarmee ümber Saksa üksused, tungis Poolasse ja liikudes edasi Varssavi poole. 1.augustil alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu, et seada ametisse oma rahvuslik valitsus. Punaarmee peatas oma edasitungi ja lasi sakslastel ülestõus maha suruda, mis omakorda võimaldas Stalinil võimule panna endale sobiva valitsuse. Punaarmee purustas väegrupid Mitte ja Nord. Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja suuremast osast Lätist. 1944.a. suvel ründasid Nõukogude väed Soomet, mille sõjajõud jäid aga purustamata ning septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ja väljus sõjast. Soome väljumine sõjast tegi Saksamaale võimatuks Eesti kaitsmise. Eesti rahvuslikud jõud
elanikku, aga see oli paljurahvuseline riik. Tsehhe u 6,5 milj, sakslasi 3,2 milj, slovakke 3 milj ja lisaks veel ungarlased ja poolakad. Hitleri nõue oli, et nad peaksid loovutama need alad, kus elavad sakslased, slovakkia lääneosa ja kandis nime Sudeedimaa ja neid nim sudeedisakslastest, nad polnud tegelt kunagi saksamaal elanud, elasid enne Austriaungaris. Nüüd Sm alustas kampaaniat, et tsehhoslovakkias kiusatakse tagasi sakslasi ja surutakse alla jne. Sudeedi sakslastel oli ka oma natsionaalsots partei ja hakkasid ka nõudma, et tuleks ühendada. Pmst Sm propakanda selle suhtes ,et vaesed sudeedi sakslased on allasurutud ja et sakslased peaks ikka elama saksa riigis. Tsehhoslovakkia oli valmis sõdima, aga lääneriigid sõda ei tahtnud ja jällegi nad otsustasid Saksamaa nõudmistele vastu tulla. Nimelt 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents. Seal osalesid Sm, Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaa.
Juba detsembri lõpuks oli Punaarmee suutnud sakslased tagandada 150 km kaugusele Moskvast. Nõukogude väed jätkasid pealetungi kuni 1942. aasta veebruari lõpuni. Armeegrupi Mitte tõrjumine Moskva all purustas Saksamaa lootused saavutada äkkrünnaku abil võit NSVL üle. Ebaõnnestumise põhjuseks võib lugeda liiga hilist pealetungi. Oma süüd etendas ka Hitler, kes muutis pidevalt ja põhjendamatult korraldusi ega pidanud kinni esmastest plaanidest ja eesmärkidest. Seetõttu tuli sakslastel peale Punaarmee võidelda ka karmi pakase ja vihma- 6 pori perioodi rasputitsaga (Black 2006: 250-254). Samuti alahindas Hitleril Punaarmee võimekust neile vastu hakata. Lisaks sellele ei arvestanud ta raudteerööbaste laiuse erinevust Euroopa omadega ning probleemidega, mis halvendasid varustuse toimetamist sõduriteni (Beevor 2002: 35). Lahing kaotati, kuid sõda jätkus
* Danzig muutus Rahvaseliidu kaitse all olevaks vabalinnaks 2) Saksa sõjaväge vähendati kuni 100 000 meheni. Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Ei võinud olla ei tanke ega ka lennukeid. Laevastikus vähendati laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Reini vasakkallas ning 50 kilomeetri laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsooniks, sakslastel ei tohtinud seal vägesid olla ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. 3) Saksamaa pidi maksma reparatsioone. 4.juunil 1919 allkirjastati eraldi rahuleping Ungariga- Trianoni leping- ja 10. septembril Austriaga- Saint-Germaini leping. 1) Doonau monarhia suurriik likvideeriti. Selle aladel moodustati kolm riiki:Austra, Ungari ja Tsehhoslovakkia. 2) Endise Austria-Ungari suured alad liideti Serbiaga, mis kuulus uue Serbia-
Pele seda kui orduoli Paides ridu koondanud, algas liikumine Tallinna suunas. Kokkupõrked ei jäänud tulemata. Suurem lahing toimus Kanavere küla lähedases rabas, eestlased kaotasid. Ordu hävitas ka eestlaste rahva Tallinna all. Abiväed Rootsist jäid hiljaks ning läksid koju tagasi. · Abi palutati ka venelastelt. Mai lõpus tungisid 5000-meheline Pihkva vägi Tartu piiskopkonda kuni Otepääni. Sakslastel tuli nüüd oma väed koondada Lõuna-Eestisse. Kuni pihkvalased tagasi pöörasid, olid eestlased saanud siiski korraks vabad käed. Saarlaste ülestõus. 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti Pöide ordulinnust. 8 päeva kestnud piiramise järel alistusid selles olijad tingimusel, et neil lubati vabalt lahkuda, kuid kui nad välja tulid, loobiti nad kividega surnuks.
Versailles rahu revideerimise. Saksamaa lahkus desarmeerimiskonverentsilt ja RL, kuna leidis, et RL ei suuda tagada kõikidele võrdseid võimalusi. 1935. aastal korraldatakse Saarimaal rahvahääletus, mille tulemusel Saarimaa liidetakse Saksamaaga. Samal aastal kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus, mille tulemusena moodustatakse Wehrmacht. Smal aastal sõlmivad ka Inglismaa ja Saksamaa mereväe kokkuleppe. Inglased lubavad sakslastel ehitada sõjalaevastiku ja allveelaevastiku. 1936. aastal Hitler viib saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Keegi vastupanu ei osutanud ja Hitler jõuab arusaamale, et lääne demokraatiad on nõrgad. Samal aastal Saksamaa sekkub Hispaania kodusõtta Franco poolel. Samal aastal algab agressiivsete riikide bloki kujunemine. Oktoobris sõlmivad Itaalaia ja Saksamaa Berliini-telje. Novembris Antikomiterni
inglased olid kaotuste pärast vihased, nii et nad korraldasid mässu, mida suure vaevaga maha suruti. Kuid 1917. a inglased läbisid tühjast kaitseliinist läbi, kuid ei kasutanud seda aega eriti soodsalt sakslased suutsid läbimurde peatada. Sama aasta oktoobris Capetto all alanud pealetungi said Itaallased tugevalt lüüa, kuid õnneks Prantsuse-Inglise väed hakkasid Saksamaa edasitungi peatama. Idarinel 17. augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida- Preisimaale. Sakslastel oli idarindel nõrk jõud, kuid kahjuks ei osanud Venemaa seda täielikult ära kasutada. Kritiilises olukorras määras Saksamaa idarindele uue juhtkonna. Nemad juba suutsid venelasi puruks lüüa ja Ida-Preisimaa taanduma sundida. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu, nendes lahingutes kandsid austerlased suuri kaotusi. Kokkuvarisemist ära hoidmiseks tõid sakslased oma väed läänerindelt ära idarindele ning nad alustasid rünnakut Varssavi poole. Alguses läks plaani
sakslased suutsid läbimurde peatada. Sama aasta oktoobris Capetto all alanud pealetungi said Itaallased tugevalt lüüa, kuid õnneks Prantsuse-Inglise väed hakkasid Saksamaa edasitungi peatama. 7 Sõjategevus idarindel 17. augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Sakslastel oli idarindel nõrk jõud, kuid kahjuks ei osanud Venemaa seda täielikult ära kasutada. Kritiilises olukorras määras Saksamaa idarindele uue juhtkonna. Nemad juba suutsid venelasi puruks lüüa ja Ida-Preisimaa taanduma sundida. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu, nendes lahingutes kandsid austerlased suuri kaotusi. Kokkuvarisemist ära hoidmiseks tõid sakslased oma väed läänerindelt ära idarindele ning nad alustasid rünnakut Varssavi poole
Uurimistöö vormistamine Üldnõuded Töö esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel A4 formaadis. Uurimistöö köidetakse kiirköitjasse. Töö peab olema trükitud arvutil. Töö tuleb trükkida kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, paremal 1,5cm ja vasakul 3 cm. Tekstilõigud joondatakse mõlema serva järgi, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Te...
18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt. Nii ei olnud sakslastel võimalik ära kasutada võitjate vahelisi vastuolusid ja nad pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28. juunil 1919 Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles'i rahulepingule järgnesid rahulepingud Saksamaa liitlastega. Need lepingud moodustasid süsteemi, millega võitjad üritasid kinnistada kaotajate sõltuva, allutatud seisundi. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma sõjaeelsest pindalast, kusjuures elanikkonna enamuse sellel kaotatud territooriumil moodustasid sakslased
lõpuks Riia all rinne stabiliseerida. ANTANdi poolel astub sõtta Rumeenia, aga keskriigid purustavad ta kiirelt. Idarindel üritab Venemaa vasturünnakut ja murrab läbi juuni 1916 Austria-Ungari kaitseliinist, aga rünnak pidurdub. Sõjategevus merel 1915 Alusab Sakamaa allvee sõda. Mai 1915 uputab Saksamaa Inglise reisilaeva LUSITANIA. 31.mai 1916 JÜÜTI merelahing sakslaste ja inglaste vahel, suurim mere lahing terve I MS ajaloos. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi lüüa. Inglased osutasid tunduvalt rohkem vastupanu kui nad ootasid. I Maailmasõja lõpp 8.01.1918 T.Wilson tegi ettepaneku sõdivatele riikidele sõlmida õiglane rahu. Taheti luua esimesi rahvusvahelisi organisatsioone. Vabad mereteed. Sõdade korral sõlmitaks õiglane rahu.Rahvastel oleks enesemääramis õigus. 21.03.1918 SOMME'i lahing sakslased jõuavad 60 km kaugusele Pariisist. Sakslased
esimese ooperi Haldjas. Teoses ei ole veel isikupära, palju on Carl Maria von Weberi mõjutusi. 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis. 1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld (William Shakespeare'i komöödia järgi). Lavastas ja dirigeeris ise, menu oli väike. 1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Ta kirjutas ise ka libreto. Selles suurejoonelises teoses jäljendab helilooja Prantsuse suurt ooperit. Teine loominguperiood (18421854)
Tsaarivalitsus andis loa vabatahtlikest jäägrikorpuse loomiseks eestimaa kubermanguks. Eesti elanikele tõi sõda kaasa lisakohustusi kindlustustööde, küüdituskohustuste, vägede majutamine jms näol. Sõjavägede maale majutamisega kaasnesid mitmel pool konfliktid talupoegade ja venesõdurite vahel. Vaimuelu 18 saj. Jäi endiselt seotuks euroopaga, järjest rohkem kultuuri mõjutusi hakkas tulema sakslastel (pastorid, arstid, juristid) venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ega suutnud siinsetele aladele mõju avaldada. Ka õigeusu kiriku mõju eestis jäi tühiseks. Kirik Luteri kirik jäi ka pärast põhja sõda põhiliseks kultuuri kandjaks. Vene riigivõimu silmis kiriku mõju kahanes. Ametisse ei pandud ka piiskoppe. Kirik läks rüütelkondade alla. Saksamaalt sai alguse uus usuvool pietism, mis levvis juba põhjasõja ajal ka baltikumi.
Rimm, arhitekt A. Mänd) ja Tartus (Jakob Hurda monument). Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus. Karl Robert Jakobson (1841 1882) Mõisnikud nimetasid teada kõige ohtlikumaks mässajaks. 1878 hakkas ilmuma ,,Sakala". Suur lõhe 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid. 1880 Janseni ja Jakobsoni vahel. Jakobson nõudis eestlastele samu õigusi nagu balti sakslastel. Samas Hurt kartis seda ja ei tahtnud mingisuguseid tülisid mõisnikega. Jakobson nägi liitlasena vene valitsust. Hurt jällegi manitses rahvast kõigi ülemate sõna kuulama. Jakobson nõudis kooli vabastamist kiriku alt. Ühel meelel olid nad, et rahvas peab saama emakeelse hariduse. Venestamine 1881. troonile astunud Aleksander III-daga algas Veneriigi äärealade venestamine. 1885 määrati Eestimaa kuberneriks Sergei Sahhovskoi
vangistati küladesse jäänud inimesi. Osa vange toodi linnuse juurde, kus na kaitsjate hirmiks tapeti ja nende surnukehad vallikraavi heideti. Esimeses kokkupõrkes linnuse värava juures õnnestus kaitsjatel sakslased kaotusrohkelt tagasi lüüa ja saada saagiks vaenlase sõjavarustust. Sakslased ehitasid piiramistorni kust visati odasid ja lasti ambudega kaitsjate pihta. Vaenlased kasutasid siin esmakordselt Eestis kiviheitemasinat. Lõpuks õnnestus sakslastel üks kindlustussein lõhkuda, aga selle taga oli viljandlastel veel teinegi. Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased kuuendal päeval läbirääkimisi. Kuna linnuses oli veepuudus, palju haavatuid ja langenuid, sõlmiti piirajatega rahu. Linnusesse lubati üksnes preestreid, kes olevat piserdanud pühitsetud veega linnust, maju ma inimesi. Ulatuslikumat ristimist siiski ei toimunud, see lükati edasi ,,väga suure verevalamise tõttu"
aasta novembris tekkis Saksa laevastikus mäss, mis levis kiiresti üle kogu maa, muutudes Novembrirevolutsiooniks. Pidevalt suurenesid majanduslikud raskused ning tüdimus sõjast. Keiser Wilhelm II põgenes riigist, kuulutati välja Saksa Vabariik. Nimetada Keskriikide lüüasaamise põhjusi 1) Ülekaal inimjõus Entente’i poolel 2) Teljeriikide Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria suhteline nõrkus. Saksamaa oli ainukesena äärmiselt tugev selles liidus. 3) Sakslastel nurjus sõja alguses „Blitzkrieg“ (äkksõda, kus taheti vallutada kiirelt Pariis), mis kulmineerus kurnamissõjaga. 4) Ümberpiiratud Teljeriikidel oli palju vähem võimalusi võitmiseks. 5) Sõda venis pikale, kuna sakslased olid paremad sõdurid ning neil oli lahinguväljal taktikaline üleolek. Sama ei saanud väita nende liitlaste kohta. 6) Antant pidas survele vastu eelkõige tänu Ameerika Ühendriikide majanduslikule ja finantsabile
USAga. 3) Idarinne. Saksamaa poolt Leningradi blokaad jätkus, aga reaalset edu polnud saavutatud; Moskva lähistel, lõunas liiguti Kaukaasia suunas Saksa vägede peamine kampaania oli jõuda Kaspia mereni. Taheti Volgogradi (hiljem Stalingrad) enda alla, et saada Volga jõgi enda kätte, Volga oli see veetee, mille abil varustati NSVLi naftaga. Reaalselt kogu Stalingradi sakslastel vallutada ei õnnestunud. Linn oli puruks pommitatud- ei saanud eriti tanke kasutada. Novembris 1942 läksid NSVLi väed vastupealetungile, piirasid ümber Saksa väed ning veebruari alguses (43) andsid saksa väed alla. Algas saksa vägede taandumine, NSVLi pealetung. 43.aasta suvel üritasid sakslased veel pealetungi Kurski linna juures, aga ei õnnestunud. 1943.a lõpuks jõudis NSVL oma II MSi eelsete piirideni (Narva jõe taha).
Pankrot- Võlgniku maksejõuetus. Dawesi plaan- Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 1929 New Yorgi börsikrahh 29. oktoobril- sai alguse majanduskriis. 1932 Roosevelt sai presidendiks 3. Millised olid Itaalia Fasistliku Partei võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused? Millal ja kus see partei tekkis, millised olid selle peaeesmärgid, kuidas tuli võimule? Poliitilised: Pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas.
Koalitsiooni viimane ühine ettevõtmine oli Pariisi rahulepingule sõlmimine 1947. aastal Rahulepingute tulemusena muutusid paljude riikide territooriumid. · Soome pidi nõustuma Talvesõja tulemusena loovutatud alade NSVL jäämisega · Poola valdustest jäid Nõukogude Liidule juba varem amnesteeritud Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene. · Kuid Poola sai endale Saksamaalt ida pool Oder-Neisset asuvad alad ja lisaks ka osa Preisimaast · Teine osa Preisist tuli sakslastel anda venelastele · Tsehhoslovakkia pidi Nõukoguse Liidule andma Taga-Karpaatia, mille tulemusena sai NSVL ühise piiri Ungariga · Rumeenia aladest jäeti NSVL valdusesse juba 1940. aastal amnesteeritud Bessaraabia. · Korea tunnistati iseseisvaks, kuid jagati kaheks okupatsiooniks. 14. Tunda kaarti.
rahastada. Kultuurkapitali tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaatsiisidelt ning lõbustusasutuste maksustamisest. kultuuriautonoomia vähemusrahvustele tagatud õigused, et rahvusvähemused oleksid Eesti riigile lojaalsed. Näiteks tagati neile õigus emakeelsele haridusele ning koole peeti riigi poolt ülal. Toetati rahvuslike kultuuri- ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada ametiasutustes oma emakeelt. kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, jes suutsid end kultuurialal töötades ka ära toita ja kelle looming oli komkurentsivõimeline loomevabadus Loovisiksuste tegemisi ei kontrollitud ega avaldatud survet kultuurielule. Kultuuriloojad said tegutseda vabalt, lähtudes vaid oma isiklikest tõekspidamistest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
