Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stalingradi lahing - põhjalik referaat (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Stalingradi lahing - põhjalik referaat #1 Stalingradi lahing - põhjalik referaat #2 Stalingradi lahing - põhjalik referaat #3 Stalingradi lahing - põhjalik referaat #4 Stalingradi lahing - põhjalik referaat #5 Stalingradi lahing - põhjalik referaat #6 Stalingradi lahing - põhjalik referaat #7 Stalingradi lahing - põhjalik referaat #8 Stalingradi lahing - põhjalik referaat #9 Stalingradi lahing - põhjalik referaat #10 Stalingradi lahing - põhjalik referaat #11 Stalingradi lahing - põhjalik referaat #12 Stalingradi lahing - põhjalik referaat #13 Stalingradi lahing - põhjalik referaat #14 Stalingradi lahing - põhjalik referaat #15 Stalingradi lahing - põhjalik referaat #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor forsay Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
odt

Stalingradi lahing

Kärdla Ühisgümnaasium Stalingradi lahing riigikaite referaat Koostaja : Kerly Klee 2014 Sissejuhatus Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline sõda algas 22.juunil 1941 öösel. Sissetungi Nõukogude Liitu nimetatakse operatsioon Barbarossaks. Rünnak tabas NSVL ootamatult ning Punaarmee polnud suuteline vastupanu osutama. Ühe päeva jooksul tungisid Saksa soomusüksused kuni 80 km kaugusele piirist

Ajalugu
thumbnail
22
docx

HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL

Laekvere Põhikooli 9. klassi õpilase LAURA KARU referaat HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL Laekvere 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3 2. EELLUGU……………………………………………………………………………..4 3. OSAPOOLED………………………………………………………………………….5 3

Ajalugu
thumbnail
21
docx

Teise maailmasõja lahingud

Nõo Reaalgümnaasium Teise maailmasõja tähtsamad lahingud Referaat Koostaja: Rauno Martin Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1

Ajalugu
thumbnail
7
odt

Teine Maailmasõda

·NSV Liidu plaan oli justkui Barbarossa plaani peegelpilt ­ tugevad õhurünnakud Saksa vägedele Jaapani pealetung Pearl Harboris ·Jaapan ründas ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris 07.12.1941 ·Ameeriklased kandsid suuri kaotusi ja japsid saavutasid Vaiksel Ookeanil ülekaalu ·Sõja algus kujunes Jaapani jaoks edukaks, kes hävitasid poole aastaga lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias ·Sellega tõmmati USA sõtta Saksamaa pealetung idarindel 1942 a. Stalingradi lahing ·Stalingradi lahing : kõige otsustavam lahing II MS-s ·Punaarmee peatas Stalingradi varemete vahel sakslaste pealetungi, sealt alates sakslaste taganemine Berliini suunas ·Otsustav aspekt lahingu juures ­ tulid ilmsiks poliitilise võimu piirid ·Stalin kindlustas oma võimu ,,poliitilise puhastusega`` - palju ohvitseri lasti lahti ja allutas sõjaväe poliitilisele juhtimisele ·Punaarmee õppis lõpuks oma vägede tegevust kordineerima ja koondama jõude vastase kõige nõrgema koha vastu

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Stalingradi lahing, Põhja-Aafrika lahing

Väätsa Põhikool Stalingradi lahing, Põhja- Aafrika Kõrbe lahing Referaat Autor: Heili Solman 9. klass Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2015 Stalingradi lahing 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi – Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks.

Ajalugu
thumbnail
48
pptx

Teine maailmasõda

ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema.  2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse.  3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et  II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise m aailm asõja sõdivad pooled ja sõjatandrid  Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan

Ajalugu
thumbnail
6
doc

II maailmasõja sõjasündmused, Barbarossa

SÕDA Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Sõja algul tegutsesid Sks ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. Vältimatu kokkupõrge lähenes. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord ­ üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte ­ Valgevene kuni Moskva; 3) Süd ­ Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari.

Ajalugu
thumbnail
10
docx

Sõjasündmused 1941-1945

alguseks pealinnast mõnikümne kilomeetri kaugusele. Saksa vägede edasiliikumine muutus aga järjest vaevalisemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, seejärel talvekülmad. Teiseks olid pikad sõdimisest kurnatud Saksa üksused ilma talvevarustuseta, sest Hitleri arvates pidi sõda talveks läbi olema. Kolmandaks oli Punaarmee esimesest ehmatusest toibunud ning tugevnenud. Sõja algul pea kaotanud Stalin oli taas teovõimeline. Õhutamaks patriootilisi tundeid, kuulutas ta käimasoleva sõja Suureks Isamaasõjaks ja leevendas mõnel alal terrorireziimi. Kiiresti pandi Siberis käima läänealadelt evakueeritud sõjatehased, Punaarmee sõjamasina taastamisele aitasid kaasa NSV Liiduga koostööle asunud lääneriikide abitarned. Saanud teada, et Jaapan ei kavatse NSV Liitu rünnata tõi Stalin Siberist ära osa üksusi ning paiskas need Moskva alla. 6

Ajalugu




Kommentaarid (1)

plika2005 profiilipilt
Merilin Parv: Väga sisutihe! Hästi tehtud!
20:18 04-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun