Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

Q: Miks Tsehhoslovakkia reedeti?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

Q: Miks ta nii arvas?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

Kasak, Lauri

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks Tsehhoslovakkia reedeti?
Miks ta nii arvas?

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon

Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine .
1930-ndaid aastaid iseloomustab:
1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936)
2. Sõjakollete kujunemine maailmas:
• 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige
• 1936-1939 Hispaania kodusõda, kus põrkusid kokku üheltpoolt kommunistide ja sotsialistide juhitud rahvarinna ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Itaalia ja Saksamaa, Rahvarinde vägesid NSVL . Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi . Prantsusmaa, Inglismaa, USA ajasid mittevahelesegamispoliitikat. Kodusõda lõppes Franco võiduga.
• 1931 tungis Jaapan Mandžuuriasse (Kirde-Hiina). 1937 aastal alustad Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks. Hiinat asus toetama Nõukogude Liit ja USA. Põhjus mitte lasta Jaapanil liigselt tugevneda.
3. Agressorite plokkide kujunemine: Berliin - Rooma telg ja Kominterni vastane pakt Jaapani ja Saksamaa vahel, millega 1937. aastal ühines Itaalia, 1939. aastal Ungari ja Hispaania.
4. Rahvastiku Liidust astusid välja Jaapan, Saksamaa ja Itaalia.

Lepituspoliitika , selle olemus ja põhjus, olulisemad järelandmised Saksamaale: Inglise-Saksa mereväeleping, anšluss, Müncheni sobing . Lepituspoliitika lõpp.
Lääne-demokraatlikud riigid ei teinud midagi agressorite peatamiseks sest:
a) loodeti, et neile järeleandmisi tehes , rahunevad nad maha.
b) Sadi aru, et Versailles`i rahuleping oli tõesti sakslaste suhtes olnud ebaõiglane ja seetõttu tehti Hitlerile välispoliitilisi järeleandmisi. Sellist poliitikat on hakatud nimetama lepituspoliitikaks ehk appeasementiks.
1938. aasta märtsis toimus anšluss- Austria liitmine Saksamaaga. 29. septembril 1938. Aastal leidis aset Müncheni sobing. See oli leping, millega sunniti Tšehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad. Leping sõlmiti Prantsusmaa (Daladier), Suurbritannia ( Chamberlain ), Itaalia (Mussolini), Saksamaaa ( Hitler ) vahel. Tšehhoslovakkiat konverentsile ei kutsutud. Müncheni sobinguga reedeti ainuke demokraatliku režiimiga riik Ida-Euroopas, sellega avati sakslastele tee itta ja nende positsioonid tugevnesid märgatavalt.
Miks Tšehhoslovakkia reedeti?

Usuti , et Sudeedimaa loovutamisega , suudetakse taltsutada Hitlerit ja panna tema nõudmistele piir.

Enamik inglasi ja prantslasi ei olnud valmis tšehhide ja slovakkide eest surema.
1939. aasta kevadel okupeeris Saksamaa kogu Tšehhoslovakkia kelleltki luba küsimata. Slovakkia muudeti Saksamaa marionettriigiks. Tšehhi alad liideti Saksamaaga, osa Tšehhoslovakkiast anti Ungarile, väike osa Poolale. Selleks ajaks hakkasid lääneriigid mõistma, et Hitleri nõudmistel polegi piire ja lepituspoliitika lõpetati
Nukuriik ehk marionettriik on riik, mis nimetuse järgi on iseseisev, kuid reaalsuses kontrollib teda mingi teine võim
Samal ajal muutus olukord maailmas järjest ärevamaks:

1939. aasta kevadel okupeeris Saksamaa Memeli ( Klaipeda ).

Itaalia okupeeris Albaania. Mongoolias oli NSVL ja Jaapani vahel juba 1938. Aastal alanud sõjategevus, mis jätkus 1939. Aastal

Saksamaa hakkas Poolalt nõudma Danzigit ( Gdanski ). Lääneriigid teatasid, et nad kaitsevad Poola puutumatust. Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL vahel algasid läbirääkimised. Edu korral oleks Saksamaa jäänud kahe tule vahele.
Kas lepituspoliitika õigustas ennast?
ÕIGUSTAS
Sõda algas 1939. aastal. Lepituspoliitikat ajades välditi varasemat sõja puhkemist.
Lepingutega kindlustati riikide julgeolekut ja garanteeriti konflikti mittepuhkemine.
EI ÕIGUSTANUD
Saksamaale järeleandmine ei aidanud sõda vältida. Kui sõda oleks alanud varem, oleks
Saksamaa jõudnud niisugust sõjalist võimsust saavutada ja konflikt võinuks lõppeda
varem.
Chamberlain ise väitis, et ta tõi maailmale rahu. Miks ta nii arvas ? (1 p)
Chamberlain arvas/lootis, et Saksamaale järeleandmine aitab sõda vältida. Ta arvas, et sellega on Saksamaa pretensioonid rahuldatud ning Saksamaa kallaletung Lääneriikidele ära hoitud

MRP salaprotokoll: dateering, sõlmimise põhjus, sisu, hinnang Saksamaa, NSV Liidu, Eesti ja Euroopa seisukohalt.
MRP sõlmiti 23. Augustil 1939. Aastal. Pakti alusel lubas Saksamaa ja NSVL teineteist mitte rünnata. Samuti mitte sõlmida vaenulikke lepinguid kolmandate riikidega. Pakti juurde kuulus salaprotokoll, mille alusel Saksamaa mõjusfääri jäid Lääne-Poola ja Leedu, NSVL mõjusfääri aga Soome, Läti, Eesti, Ida-Poola ja Bessaraabia. Hiljem sai NSVL endale ka Leedu.
Hinnang MRP-le: a) Saksamaa seisukohalt- Saksamaa ja Venemaa sõlmisid liidu, mille tulemusena sai Saksamaa ülejäänud Poola alad ning Leedu tunnistati Saksamaa mõjusfääri kuuluvaks. Saksamaa sai alustada sõjategevust, kartmata, et NSVL teda seljatagant ründab. NSVL tarnis Saksamaale sõjapidamiseks vajalikke kaupu.
NSVL seisukohalt- kasulik, sai uusi valdusi, sai ajapikendust sõja alustamiseks Saksamaaga.
Eesti seisukohalt- kahjulik, sest Eesti jäi salaprotokolli alusel Saksamaa mõjusfääri.
Euroopa seisukohalt- Euroopas piiritleti riikide mõjusfääri. Euroopale oli see kahjulik, sest alad muutusid NSV Liidu osaks ja see kasvatas NSV Liidu võimu Euroopa üle.
4. Müncheni lepingu ja MRP salaprotokolli võrdlus.
Müncheni sobing
MRP ja selle salaprotokoll
Kaasnesid territoriaalsed muutused, kelle territooriumit jagati, seda kohale ei kutsutud
Leping oli avalik.
Leping oli salastatud.
Saksamaa ei pidanud lepingust kinni.
Euroopa suurriigid kiitsid sobingu heaks.
Euroopa suurriigid ei teadnud lepingust midagi, leping vaikiti maha.
Leping sõlmiti nelja riigi vahel.
Leping sõlmiti kahe riigi vahel.
Lepingu eesmärk oli ära hoida sõja puhkemine
Pakti eesmärk oli: saada vabad käed sõja alustamiseks.
Mõlemad lepingud olid kiirendavaks faktoriks sõja valla päästmiseks.
5. Teise maailmasõja põhjused ja algus (Saksamaa ja NSV Liidu kallaletung Poolale).
Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. On välja pakutud , et sõda puhkes sellepärast, et: a) Pärast ebavõrdset Versailles’ rahulepingut ei saanudki teisiti minna.
b) Saksamaal sai võimule Hitler, NSV Liidus Stalin - mõlemad soovisid saada maailmavalitsejaks c) Lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida, kuid oma lepituspoliitikaga hoopis põhjustasid selle. d) Sõja provotseeris NSV Liit, et päästa valla nõukoguderevolutsioon. e) Hitler ja Stalin sõlmisid MRP.
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal kui Saksamaa alustas sõda Poola vastu. 17. septembril alustas idast Poolale kallaletungi NSV liit. Poola vallutamise järel nõudis NSV Liit Eestilt, Lätilt, Leedult ja Soomelt vastastikuse abistamise paktide sõlmimist. Kõik peale Soome nõustusid, NSV Liit alustas Soome vastu talvesõda.
6. Nõukogude-Saksa ehk Suure Isamaasõja puhkemine. Barbarossa plaan, välksõda.
Isamaasõda ehk Nõukogude-Saksa sõda. Sakslaste kallaletung kandis nime Barbarossa.

Punaarmeele tuli anda tugev löök armeede gruppidega Nord , Mitte ja Siid . Nord pidi liikuma üle Baltikumi ja vallutama Leningradi . Mitte pidi liikuma üle Valgevene ja vallutama Moskva . Siid pidi vallutama Ukraina. Eesmärk oli vallutada tähtsamad linnad jooneni A-A (Arhangelsk – Astrahan) ja eraldada see osa NSV Liidust. Aega selleks anti 8-10 nädalat. Seejärel hävitada lennurünnakutega Uural. Saksamaa kavandas välksõda, esialgu oli tohutu edu, kuid tungides sügavamale Venemaale, Saksamaa edasitung pidurdus. Koos Saksamaaga kuulutasid Venemaale sõja veel: Itaalia, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Soome. 1941. aasta lõpus toimus Moskva Lahing, millega pandi sakslaste pealetung Venemaale seisma ning Punaarmee suutis alustada vastupealetungi . Leningradi ei suutnud sakslased samuti vallutada ning linn haarati blokaadi rõngasse.
Välksõja plaan- talveriideid ei jagatud Kallaletung toimus kolmes suunas.
7. Lend- lease ´i süsteem. USA lülitumine sõtta: Pearl Harbori ründamine.
1941 märtsis võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /süsteemi (eesti keeles: laena-rendi). Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest – relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVL-ile.). Vastuseks hoogustus Saksa allveelaevade tegevus Atlandil. Kusjuures sõjatehnika , mis hävis sõjas, ei kuulunud tagastamisele. Tehnika jms, pidid riigid, kellele USA abi osutas pärast sõda tagasi andma. Sellest süsteemist oli Nõukogude Liidul eriti palju abi, kuna terve sõja jooksul toideti armee USA abiga.
Nõukogude Liidule hakkasid abi andma Ameerika ja Suurbritannia. 14. Augustil kirjutasid Churchill ja Roosevelt alla Atlandi hartale. Dokumendis lubati taastada II maailmasõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus . Atlandi Harta sõlmimisega astus USA sisuliselt sõtta, tema tohutu tööstusvõimsus rakendati nüüd tööle võidu saavutamiseks.
Pearl Harbori ründamine- Jaapani laevastik tegi 7. detsembril 1941 üllatusrünnaku USA Vaikse ookeani laevastiku peabaasile Pearl Harbour`is. Sellega tagas Jaapan endale pooleks aastaks sõjalise ülekaalu kogu Vaiksel ookeanil . Jaapanlased vallutasid Filipiinid, Hollandi India ( Indoneesia ), Birma ja kogu ülejäänud Kagu- Aasia ning tungisid India ja Austraaliani. Okupeeritud aladel kehtestasid jaapanlased julma hirmuvalitsuse, ehkki püüdsid samas etendada kohalike rahvaste koloniaalsõltuvusest vabastajate rolli.
8. Murrangulised sündmused sõjas: Stalingradi lahing, Midway merelahing. El- Alameini lahing.
Stalingradi lahing- (1942-1943 Venemaal). Osapooled: Venemaa ja Saksamaa. Tagajärjed: purustati sakslased.
Midway merelehing- 1942. aasta juuni, Vaikne ookean. Osapooled: Jaapan ja Usa. Tagajärjed: Sagenesid liitlaste õhurünnakud Saksa linnadele ja tööstusobjektidele (maatasa pommitati terveid linnu, näiteks Hamburg). Jaapan sai lüüa.
El –Alameini lahing- oktoober-november 1942, Põhja-Aafrika. Osapooled: Inglise-Egiptuse , Saksa-Itaalia väed. Tagajärjed: Saksa väed said lüüa. Selle lahinguga lõppesid II maailmasõja lahingud Põhja-Ameerikas.
9. Sõjategevus Euroopas 1944.-1945. Normandia dessant . Berliini vallutamine . Saksamaa kapitulatsioon.
Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944. aastal USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Prantsusmaal Normandias. Sellega muutus Saksamaa olukord lõplikult lootusetuks, enam ei päästnud käiku lastud nn inimrelvad (reaktiivhävituslennukid jms), meeleheitlik täiendav mobilisatsioon ( 16-60 aastased saksa mehed pidid astuma maakaitseväkke). Osa saksa armee juhtkonnast üritas 1944. a juulis Hitlerit kõrvaldada, et otsida lääneriikidega kompromissi ja peatada Punaarmee tung Euroopasse. Katse ebaõnnestus, tuues kaasa Saksmaal senisest veelgi laialdasema terrorikampaania teisitimõtlejate vastu.
Saksamaa lüüasaamised idarindel järkusid ka 1944. aastal. Järk-järgult tuli Saksamaal maha jätta Nõukogude Liidu territoorium ja Baltimaad. Poolt vahetasid sakslaste liitlased Rumeenia, Bulgaaria ja Soome. Sama püüdsid teha ka Ungari ja Slovakkia. Suvel oli Punaarmee Balkanil ja Poolas. Varssavis puhkes Poola rahvuslaste ülestõus, mida Punaarmee sihilikult ei toetanud, see lõppes linna täieliku hävitamisega sakslaste poolt. 1945. Aasta talve ja kevade jooksul tungisid Punaarmee idast ja lääneliitlased läänest Saksamaa territooriumile. Viimastel kuudel sõdis Hitler sisulisest oma rahvaga, leides, et sakslased peavad kas võitma või hukkuma. Hitleri käsul hävitati sakslaste endi poolt Ida-Saksamaa tööstusettevõtted, püüti jätta vastasele n-ö põletatud maa- taktika , mida olid edukalt kasutanud ka venelased . Hitler tappis end 30. Aprillil , Berliin langes 2. mail ning Saksamaa kapituleerus tingimusteta 8.mail 1945.
10. Sõjategevus Aasias 1945. a.
Teise meeilmasõja päevil töötati USA-s suure saladuskatte all välja aatomipomm , mida oli alul hakatud looma Saksamaa vastu, hirmus, et sama plaan on ka Hitleril. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased 6. augustil Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile aatomipommi. Jaapani vastu astusid sõtta ka Nõukogude Liit ja Mongoolia . 14. augustil kapituleerus Jaapan tingimusteta. Kapitulatsiooniaktile kirjutati alla 2. septembril 1945. Sellega oli kuus aastat ja üks päev kestnud II maailmasõda lõppenud.
11. Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed.
* Balti riigid kaotasid iseseisvuse, ajutiselt ka Saksamaa, Austria, Jaapan. Saksamaa tükeldati , hiljem lõhestati kaheks- Saksa Liitvabariigiks (SLV) ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks (SDV).
* Ida- ja Kesk-Euroopa riigid langesid NSVL mõjusfääri. Maailm lõhenes kaheks vaenulikuks leeriks-demokraatlikuks, mida juhtis USA ja kommunistlikuks, mida juhtis NSVL. Hukkus umbes 50-60 miljonit inimest. Muudeti väikeriikide piire, arvestamata sealsete rahvaste tahet. Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid.
Teise maailmasõja süüdlaseks võib pidada Hitlerit- soovis saada maailmavalitsejaks
Stalinit- arendas sõjatööstust ja tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände.
Teise maailmasõja tagajärjed:

Väga suureulatuslikud purustused. Hukkus palju tsiviilelanikke. Balti riigid jäid NSV liidu mõjuvõimu alla, tekkis idablokk . Euroopa ja maailma lõhestumine kaheks süsteemiks, külm sõda. Kommunismi mõju maailmas kasvas.

Inglismaa kaotas oma senise suurriigi staatuse.
Aasias tugevnes Jaapani asemel Hiina positsioon.
12. Hitleri-vastane koalitsioon, selle kujunemine: Atlandi harta, Rahvaste deklaratsioon ; Teherani, Jalta (Krimmi) ja Potsdami konverentsid (dateering, liidrid , otsused).
Hitleri-vastane koalitsioon- Saksamaa ja tema liitlaste vastu võitlevate riikide liit. Võitlus seisnes: a) Otseses sõjategevuses (NSVL, Suurbritannia, Poola, Prantsusmaa). b) sõjas vajalike kaupade tarnimises. c) diplomaatilistes kohtumistes.
Hitlerismivastane koalitsioon ei kujunenud välja mitte ühe lepinguga, vaid terve rea kokkulepete tulemusena (mitme aasta jooksul).
Näiteks: a) Atlandi harta- dokument, millele kirjutasid 1941. Aasta augustis alla Churchill ja Roosevelt. Hartas olid kirjas USA ja Suurbritannia välispoliitika üldised põhimõtted ja nägemus tulevikust pärast sõda. Lubasid võidelda fašismi vastu, taotlemata ise territoriaalseid võite. Pärast sõda taastada II maailmasõjas kõik sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus. Pärast natsismi hävitamist luua maailmas rahu.

arendada riikidevahelist koostööd.
1.jaanuaril 1942. aastal kirjutasid Atlandi harta põhimõtteid pooldavad 26 riiki Washingtonis alla Rahvaste deklaratsioonile. Alla kirjutanud riigid lubasid kasutada võitluses fašismi vastu kõiki oma ressursse ja teha koostööd.
1943. aasta novembris-detsembris toimus Teherani konverents (Churchill, Roosevelt, Stalin). Alustati teise rinde avamist . Arutati sõjajärgse Euroopa piiride küsimust. Lepiti kokku, et Poola peab loovutama NSV Liidule Ida-Poola. Kompensatsiooniks saagu alasid Saksamaal. Balti riikide iseseisvust ei taastata , need jäävad NSV Liidu osaks. Selleks ajaks oli NSVL saavutanud suri võite Stalingradi ja Kurski lahingutes, mis võimaldas Stalinil dikteerida liitlastele oma nõudmisi. 1945. Aasta veebruaris toimus Jalta konverents. 1944. Aasta lõpus tegi Hitler viimase pealetungioperatsiooni Ardennides, mis ebaõnnestus täielikult:
a) Kooskõlastati Saksamaa lõpliku purustamise plaan. b) Lepiti kokku, et 2-3 kuud pärast Saksamaa purustamist, alustab NSV liit kallaletungi Jaapanile ja saab selle eest Kuriilid ja Lõuna-Sahhalini. Kesk-Euroopa riigid lubati jätta NSV Liidu mõjusfääri. c) Määrati kindlaks ÜRO asustamiskonverentsi aeg ja koht 1945. A kevadel San Franciscos.
1945.aasta juuli-august Potsdami konverents- Attlee, Truman , Stalin. Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks- NSVL, USA, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa. NSV Liidu tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. Saksamaa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Saksamaa pidi loovutama ida pool Oder-Neisses asuvatest aladest Poola ja Preisimaa .
* Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine.
* Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle.
* Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapitulieerumise nõudega.
13. Millised territoriaalsed muudatused leidsid aset pärast Teist maailmasõda (Pariisi rahukonverents)?
Koalitsiooni viimane ühine ettevõtmine oli Pariisi rahulepingule sõlmimine 1947. aastal Rahulepingute tulemusena muutusid paljude riikide territooriumid.

Soome pidi nõustuma Talvesõja tulemusena loovutatud alade NSVL jäämisega
Poola valdustest jäid Nõukogude Liidule juba varem amnesteeritud Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene.
Kuid Poola sai endale Saksamaalt ida pool Oder-Neisset asuvad alad ja lisaks ka osa Preisimaast
Teine osa Preisist tuli sakslastel anda venelastele
Tšehhoslovakkia pidi Nõukoguse Liidule andma Taga-Karpaatia, mille tulemusena sai NSVL ühise piiri Ungariga
Rumeenia aladest jäeti NSVL valdusesse juba 1940. aastal amnesteeritud Bessaraabia.
Korea tunnistati iseseisvaks, kuid jagati kaheks okupatsiooniks.

14. Tunda kaarti .

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 74 allalaadimist

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda #1

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda #2

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda #3

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda #4

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda #5

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

74 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lauri Kasak Õppematerjali autor

Barbarossa plaan välksõda.nsvl hitler tung armee stalin lepituspoliitika mõjusfääri harta kallaletung tehhoslovakkia

Sarnased õppematerjalid

docx

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED: II MAAILMASÕDA

aasta suvel, jätkas ka järgnevatel aastatel vallutatud alade hõivamist. Kui kapituleerumiseettepanekud lükati tagasi, otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti Hiroshimale ja Nagasakile. Umbes 260 000 inimest sai surma. Sellega jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 2. septembril 1945.aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjaväe Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 17. Miks otsustas USA Kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Kas see oli sinu arvates õige? Selgita. USA otsustas Jaapani vastu kasutada tuumapommi kuna teisiti ei olnud enam võimalik vastu hakata. Ei, see ei olnud õige, kuna see nõudsi tohutult suurel hulgal inimelus. 18. Kuidas aitas NSV Liit kaasa Jaapani purustamisele? NSV Liit astus samuti sõtta Jaapani vastu. 19. Kes olid? Millega jäädvustasid end ajalukku?

Ajalugu

docx

II maailmasõda

Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

1939. aasta kevadel tungisid saksa väed Tsehhoslovakkiasse ja vallutasid selle. Tsehhimaa võeti Saksamaa kontrolli alla ja Slovakkiast sai Saksamaa vasallriik. Sama aasta kevadel tahtis Saksamaa ka Poolalt Gdanskit ning okupeeris Leedult Klaipeda. Peale Tsehhoslovakkia vallutamist said lääneriigid aru, et järeleandmistega Hitlerit ei soosi. Hitler oli eesmärgiks võtnud vallutada Poola . Molotovi-Ribbentropi pakt Alates 1939. aastast hakkasid NSV Liidu, Saksamaa suhted paranema. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu minister Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop alla Vene-Saksa mittekallaletungilepingule, mida tuntakse ka Molotov- Ribbentropi nime all. Lepingu avalik punkt oli mittekallaletungileping Saksamaa- Venemaa vahel, kuid avalikustamata jäi pakti salajane protokoll, mille kohaselt jagasid mõlemad suurriigid huvipiirkondi Salajase protokolli kohaselt läksid NSV

20. sajand maailmas

docx

II maailmasõda ja külm sõda

september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:  STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.  HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.  KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja.  MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a.

Ajalugu

docx

Ajalugu II maailma sõda, eel ja ajal.

Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel. Teine maailmasõda. 1. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi. 3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda. 2. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad, sisu ja tagajärjed. 22

Ajalugu

docx

AJALOO KT II MS

1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. Saksamaa alistumine 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. See 40 punk kirjeldab siis natuke ka 42. Punkti ( saksamaa lüüasaamine Teises maailmasõjas) 42. Saksamaa lüüasaamine II MS's 1942-1944 kaotasid Sakslased järjest lahinguid- Aafrikas alistuti Suurbritanniale ja USAle, Venemaal kanti Punaarmee ees järjest suuri kaotusi. Saksa sõdurid olid väsinud ja sõjast kurnatud ning ei suutnud enam ''välksõda'' jätkata. 6.juunil 1944 algas Normandia

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a

Ajalugu

doc

II maailmasõda

Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk